Vabastada pankrotihaldur Martin Krupp tema kohustustest. Kinnitada pankrotihaldurile lõplik tasu summas 960.- (üheksasada kuuskümmend) eurot (millele lisandub käibemaks), mis määrata võlgnikult Saneerimismenetluse OÜ, registrikood 11579994, (a/a EE092200221044428799 Swedbank AS) kasuks. Halduri tasu summas 397.- eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, hüvitada menetlusabi andmise korras vastavalt PankrS § 65 lg 11 riigi vahenditest ning kanda see Saneerimismenetluse OÜ arveldusarvele nr EE092200221044428799 (Swedbank AS). Mitte algatada võlgniku David Karu (pankrotis) (isikukood 37305054923) kohustustest vabastamise menetlust. Edasikaebamise kord: Määrusele võib esitada 15 päeva jooksul selle kättetoimetamisest määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere Kohtumaja kaudu.
1.Pankrotimenetluse asjaolud ja menetluse lõpetamine Viru Maakohtu 16.04.2014.a. kohtumäärusega kuulutati välja David Karu (isikukood 37305054923) pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp, kes kinnitati pankrotihalduriks võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 15.05.2014.a. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 07.10.2014.a., kus tunnustati seitse võlanõuet kogusummas 28 703,05 eurot. Haldur koostas 18.02.2015.a. jaotusettepaneku, mille Viru Maakohus kinnitas 17.03.2015.a. määrusega. Võlgnik on 09.03.2014.a. Viru Maakohtule esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 158 lg 1 kohaselt peab haldur kohtule viivitamatult teatama kui massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ei jätku pankrotivara ning esitama aruande. PankrS § 158 lg 4 kohaselt lõpetab kohus pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul
pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotimenetluses puudub vara halduri igakuiste kontorikulude (sh. kulutused bürootarvetele, postile, sideteenustele jmt) hüvitamiseks ning pankrotihaldurile tasu maksmiseks. Kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleks määrata vastavalt PankrS §158 lg 6 deposiit pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri hinnangul võiks deposiidi suurus olla 2 000.Pankrotihaldur palub:
1.Määrata vastavalt PankrS 158 lg 6 deposiit pankrotimenetluse kulude katteks 2 000.- eurot;
2.lõpetada David Karu (isikukood 37305054923) pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku PankrS §-is 146 sätestatud väljamakseteks;
3.nimetada raugemise määruses rahuldamata nõuded pankrotimenetluses: Jrk Võlausaldaja nimi Tunnustatud nõude Saamata summa Järk nr suurus (EUR)
(EUR)
AS SEB Pank 10 495,05 10 495,05 II
AS SEB Liising 6 330,42 6 330,42 II
Eesti Vabariik Politsei2 686,94 2 686,94 II ja Piirivalveameti kaudu
Lindorff Eesti AS 6 612,00 6 612,00 II
Kohtutäitur Urmas Tärno 240,24 240,24 II
Eesti Vabariik (Riigi 1 012,50 1 012,50 II Tugiteenuste keskuse kaudu)
OÜ Julianus Inkasso 1 325,90 1 325,90 II
4.vabastada pankrotihaldur Martin Krupp David Karu pankrotihalduri kohustustest;
5.otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku nimetamine;
6.määrata halduri tasu vastavalt taotlusele. Deposiidi tasumise teade on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.07.2016.a. Laekumisi toimunud ei ole. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
Maakohus leiab, et on tuvastamist leidnud asjaolu, et pankrotivarast ei jätku edaspidi pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
2.Võlgadest vabastamise menetluse algatamata jätmine PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. PankrS § 158 lg 4 kohaselt, pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks vastavalt PankrS § 169 jj. Pankrotihaldur ja võlgnik David Karu on ära kuulatud Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas 13.09.2016.a. Võlgnik David Karu avaldas maakohtule, et tal ei ole vahendeid võlgade maksmiseks. Töötab miinimumpalga eest, millest toetab oma lapsi. Väljamõistetud elatis läheb palgast maha. Rohkem ei ole kuskilt raha võtta. Samuti pole võlgnikul võimalik endale usaldusisikut saada. Võlgnik avaldas, et soovib võlgadest vabastamise menetluse algatamist. Samas märkis ta, et südametunnistuse järgi ta võlgu ei ole. Need võlgnevused ei ole õiged. Ainsana tunnistab politsei võlgnevust. Võlgnik avaldas, et ei kavatsegi midagi teha ega maksta. Eesti Vabariigi seadusi peab võlgnik mõttetuks. Pankrotihaldur avaldas kohtuistungil, et laekumisi pesasse ei ole olnud. Maakohus, võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks läbi vaadanud, leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb jätta algatamata. Kooskõlas PankrS § 172 lõikega 1, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus märgib, et käesoleval juhul ei ole võlgnik suutnud leida endale usaldusisikut. Samuti ei saa kohtu hinnangul võlgnikku ennast usaldusisikuks määrata, kuivõrd võlgnik on ise avaldanud, et ei kavatse midagi teha ega kohustusi täita. Seadusi peab mõttetuks, seega puudub kohtul kindlus, et võlgnik usaldusisiku kohustusi täidab. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Muu hulgas on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda
otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus leiab, et kuivõrd võlgnik on juba enne kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamist kohtule avaldanud, et menetluse käigus midagi maksta ei kavatse, ei oleks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine õigustatud. Menetluse algatamine saab toimuda vaid võlgniku enda avalduse korral. Käesoleval juhul on küll vastav taotlus esitatud, kuid võlgnikul puudub ilmselgelt huvi oma kohustusi menetluse kestel täita, mistõttu jätab kohus menetluse algatamata.
3.Pankrotihalduri tasu ja muud menetluskulud Pankrotihaldur on esitanud taotluse pankrotihaldurile lõpliku tasu kinnitamiseks. Taotluse kohaselt on pankrotimenetlus käesolevaks ajaks kestnud kaks aastat ja üks kuu, millise aja jooksul on haldur läbi viinud vajalikud koosolekud, koostanud ja esitanud ettenähtud aruanded ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid ülesandeid. Pankrotihalduri tööaja arvestus on alljärgnev: 1) Võlausaldajate esimene üldkoosolek, koosolekuks ettevalmistamine (vara nimekirja koostamine, pankrotiteadete ja protokolli koostamine) – 2 tundi 2) 3 kuu ettekande koostamine pankrotimenetlusest – 1,5 tundi 3) Võlausaldajatega suhtlemine - 1 tund 4) Võlgniku tehingute kontroll ja analüüs – 1 tund 5) Nõuete kaitsmise koosolekuks ettevalmistamine, nõudeavalduste kontrollimine, koosoleku läbiviimine – 2 tundi 6) Jaotusettepaneku koostamine – 1 tund 7) Täiendavate päringute registritesse ja krediidiasutuste saatmine-0,5 tund 8) Täiendavate päringute vastuste analüüsimine- 0,5 h 9) Raugemise aruande, raugemise ja halduri tasu taotluste koostamine – 2,5 tundi Kokku on pankrotihalduri otseseid töötunde pankrotimenetluse läbiviimiseks: 12 tundi x 80.eurot = 960.- eurot Lähtudes Pankrotiseaduse § 65 lg 11 kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 171 lg 11 kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,
mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96.- eurot. Arvestades eeltoodut ja halduri töö mahtu ja halduri kutseoskust, ning juhindudes PankrS § 65 ja § 23 palub pankrotihaldur kohtul kinnitada pankrotihaldurile lõplik tasu summas 960.- eurot (millele lisandub käibemaks), mille palub määrata võlgnikult Saneerimismenetluse OÜ, registrikood 11579994, (a/a EE092200221044428799 Swedbank AS) kasuks ning halduri tasu summas 397.- eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, mõista menetlusabi andmise korras vastavalt PankrS § 65 lg 11 välja riigi vahenditest. Maakohus leiab, et pankrotihalduri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankrotihaldurile tuleb kinnitada lõplik tasu summas 960.- eurot (millele lisandub käibemaks), mis määrata võlgnikult Saneerimismenetluse OÜ, registrikood 11579994, (a/a EE092200221044428799 Swedbank AS) kasuks. Halduri tasu summas 397.- eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, tuleb hüvitada menetlusabi andmise korras vastavalt PankrS § 65 lg 11 riigi vahenditest ning kanda see Saneerimismenetluse OÜ arveldusarvele nr EE092200221044428799 (Swedbank AS).
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Maido Roots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.