X kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 1 600 eurot seoses inimväärikuse alandamisega 03.09.2015. a läbiotsimisel
Asja läbivaatamine Menetlusosalised
19. oktoober 2016. a kohtuistungil Kaebaja–X Vastustaja–Tallinna Vangla, volitatud esindaja Kerli Lubja
Resolutsioon
1.Jätta X kaebus haldusasjas nr 3-15-2850 rahuldamata.
2.Vastustaja menetluskulud jätta tema enda kanda.
3.Kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv jätta Eesti Vabariigi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 21. detsembrini 2016. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla valvuriruumis viidi 03.09.2015. a läbi vahistatu X täielik läbiotsimine (tl 46).
2.X esitas vanglale 13.09.2015. kaebusena vormistatud (tl 20, 21) mittevaralise kahju hüvitamise taotluse summas 1600 eurot seoses inimväärikuse alandamisega läbiotsimisel. Kabinetil 346, milles teda läbi otsiti olid aknad, mille tõttu nägid läbiotsimist pealt koridoris ruumist mööda kõndinud kinnipeetavad.
3.Tallinna Vangla 06.11.2015. a vastusega kahju hüvitamise taotlusele (tl 19) jäeti X taotlus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.
4.Tartu Halduskohtusse saabus 16.11.2015. a X hüvitamiskaebus Tallinna Vangla vastu (tl 1–6). Kaebuse kohaselt taotleb X Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 1600 eurot seoses tema läbiotsimisega valvur Rain Kodasma poolt. Tallinna Vangla sooritas läbiotsimise ilma veenva põhjuseta ning rikkus oma kohustust tagada täieliku läbiotsimise ajal kinnipeetava privaatsus. Kaebaja hinnangul alandas läbiotsimine tema inimväärikust.
5.Ühes kaebusega esitas X taotluse menetlusabi saamiseks, s.o riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel. Tartu Halduskohus vabastas 25.11.2015. a määrusega kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel (tl 23), võttis kaebuse menetlusse ning kohustas vastustajat kaebusele vastama. Tallinna Vangla edastas 15.12.2015. a kohtule vastuse kaebusele. Tartu Halduskohtusse saabus 28.12.2015. a kaebaja vastuväited vastustaja poolt esitatud vastusele. Tallinna Vangla edastas 11.02.2016. a täiendava seisukoha.
6.X esitas 24.05.2016. a Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks halduskohtumenetluses.
7.Tartu Halduskohtu 26.05.2016. a määrusega (tl 58) jäeti X taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. Kaebaja seisukoht
8.Läbiotsimine sooritati veenva põhjuseta, kuna kaebajaga ühes kambris olijatest keegi ei suitsetanud. Kaebajat sel korral läbi ei kombitud. Kabinetil oli mitu akent ja ka uksel oli toonitud klaas. Läbiotsimist nägi koridorist kabinetist möödunud kinnipeetav M. V., kelle tunnistus on lisatud kaebusele. Nelja kinnipeetava möödumine on näha ka valvekaamera salvestuselt. M. V. oli nendest viimane mööduja. Kaebaja läbiotsimine toimus analoogselt EIK lahendile Jaeger vs Eesti. Määrav pole see, kas keegi nägi läbiotsimist pealt või mitte, määrav on, et võidi näha. Vastustaja vastuväited
9.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Vangla tegevus oli õiguspärane, asja materjalidest ei nähtu, et kaebajale oleks kahju tekkinud. Läbiotsimine toimus eluosakonda sisenemisel valvuriruumi tagumises toas. Videosalvestiselt nähtub, et kaebaja väited ei vasta tõele. Vangla tõendab vastuväiteid kaebusele vanglaametnik Rain Kodasma selgitusega, kes otsis läbi ainult kaebaja riided. Kinnipeetav M. V. möödub ruumist kohe pärast kaebaja ruumi sisenemist. Kaebaja ei ole vanglale esitatavas kahjunõudes välja toonud, et õuele avanevast aknast võisid teda näha kaks töötavat kinnipeetavat. Kaebaja läbiotsimise ajal ühtegi tööd akna taga ei teostatud, tegemist on alaga, kuhu pääseb ainult eriloaga. Käesoleva asja asjaolud erinevad EIK menetluses olnud asjast Jaeger vs Eesti kus läbiotsimine toimus trepikojas ja läbiotsimise pealt nägemise võimalus oli palju suurem.
KOHTU SEISUKOHT
10.PS § 25 kohaselt on igaühel õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses (RVastS). RVastS § 7 lg 1 kohaselt peavad kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise,
vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
11.Vaidlust ei ole selles, et vastustaja (Tallinna Vangla) on avaliku võimu kandja, kes täidab talle seadusest tulenevat avalik-õiguslikku ülesannet (vangistuse täideviimine). Seega tuleb võtta seisukoht küsimuses, kas vangla tegevus 03.09.2015. a kaebaja täielikul läbiotsimisel oli õigusvastane ning kas see annab aluse kahjuhüvitise väljamõistmiseks.
12.Vanglateenistusele annab õiguse kinnipeetava läbiotsimiseks VangS § 68 lg 1, mille kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Läbiotsimist teostavad kinnipeetavaga samast soost isikud. VangS § 68 lg 4 alusel kehtestatud määruse nr 44 § 31 lg 1 ls 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus vanglas viibiv isik koos asjadega läbi otsida. Määruse nr 44 § 32 p 5 kohaselt on kinnipeetava läbiotsimine kohustuslik vanglasisesel saatmisel. Õiguslik alus läbiotsimiseks tuleneb ka Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra p-st 4.6, mille kohaselt otsitakse kinnipeetav osakonnast väljumisel ja sinna sisenemisel läbi. Selleks on ta kohustatud seisma näoga seina poole ja asetama käed seinale vanglaametniku osutatud kohale. Vajadusel tehakse kinnipeetavale täielik läbiotsimine koos lahti riietumisega.
13.Eeltoodust tulenevalt on vanglaametnikel seadusest tulenev õigus teostada keelatud esemete leidmise eesmärgil kinnipeetavate läbiotsimisi.
14.Kohus leiab, et läbiotsimisi iseenesest ei saa pidada alandavaks tegevuseks. Kinnipeetavad peavad vangla julgeoleku huvides taluma eesmärgipäraseid läbiotsimisi ja nende tagajärgi (vt Riigikohtu 06.09.2007 määrus nr 3-3-1-40-07, p 12). Samas tuleb läbiotsimisi läbi viies arvestada VangS § 41 lg-ga 1, mille kohaselt tuleb kinnipeetavat kohelda viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Väärikust alandava kohtlemise või karistamise keelu sätestavad PS § 18 ja EIÕK art 3. PS § 18 kohaselt ei või kedagi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. EIÕK art 3 järgi ei või kedagi piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada. Lisaks on EIK 31.07.2015 asjas nr 1574/13: Jaeger vs Eesti asunud seisukohale, et olukorras, kus kinnipeetava täielik läbiotsimine oli iseenesest õiguspärane, kuid vangla ei välistanud võimalust, et kolmandad isikud võivad kinnipeetavat lahti riietatuna näha, ei ole alandatud kinnipeetava väärikust, kuid on rikutud tema õigust eraelu kaitsele. Õiguse eraelu puutumatusele näevad ette PS § 26 ja EIÕK art 8. PS § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonnaja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. EIÕK art 8 p 1 sätestab, et igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning sõnumite saladust. Art 8 p 2 kohaselt ei sekku ametivõimud selle õiguse kasutamisse muidu, kui kooskõlas seadusega ja kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse või riigi majandusliku heaolu huvides, korratuse või kuriteo ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks.
15.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kaebajale teostati täielik läbiotsimine (st kaebajal tuli täielikult lahti riietuda) peale jalutuskäiku, kui kaebajat saadeti tagasi kambrisse. Kaebuse ja kaebaja esitatud menetlusdokumentide ja kaebaja seletusega kohtuistungil on tõendatud, et kaebaja riietuseks olid varasügisele omased särk ja lühikesed püksid, mille tõttu toimus
riietumine ja läbiotsimine valvuriruumi tagumises toas suhteliselt kiiresti. Kaebaja kinnitusel üle 30 sekundi ta ruumis ei olnud ja valvur kompas ainult riided läbi (tl 89). Läbiotsimist teostanud vanglateenistuse ametniku Rain Kodasma selgituste kohaselt (tl 46) oli vaheuks kinni lükatud ja isegi, kui uks oleks lahti olnud, siis koridorist ei oleks seda keegi näinud. Kohtuistungil teostas kohus valvekaamera salvestise vaatluse. Valvekaamera salvestise kohaselt siseneb kaebaja koos valvuriga valvuriruumi kell 16:01:12, mil toonitud klaasidega ukse sulgeb viimasena ruumi sisenev valvur. Enne seda ei saa valvur kaebajale lahti riietumiseks sisuliselt korraldust anda, kuna ta laseb enda ees ruumi algselt tema taga liikunud kaebaja. Samal ajal, kui kaebaja ja meesvalvur sisenevad valvuriruumi, on salvestiselt näha, et koridori teises otsas asuva ukse taga ootavad koridori sisenemiseks naisvalvurilt korraldust kinnipeetavad, kellest viimane on kaebaja kinnitusel temale tunnistuse andnud M. V.. Neli kinnipeetavad mööduvad kiirel sammus mõne meetrilises koridoris kolonnis valvuriruumist kell 16:01:16-17, kusjuures M.V. vaevu tõstab hetkeks pilgu valvuriruumi poole. Kohtu veendumusel M.V. ei pööra pead sedavõrd vasakule ja ka sedavõrd kõrgele, et tal oleks olnud üldse võimalik kaebajat näha valvuriruumi teises toas seismas, isegi siis, kui klaasid oleksid olnud tumendamata. Kaebaja väljub valvuriruumist kell 16:02:27. Kuna kaebaja kinnitab, et läbiotsimine võttis aega maksimaalselt 30 sekundit, pidi kaebaja korralduse lahti riietumiseks täitma hiljem kui neli kinnipeetavat ruumist möödusid, sest kaebaja seletuse kohaselt pidi valvuriruumis valvur omakorda mööduma kaebajast, kuna kaebaja kinnitas kohtuistungil, et lahti riietatuna seisis ta võrreldes valvuriga koridorile ja seega ka M.V.a võimalikule vaateväljale lähemal. Kuna M.V. möödus aga koridoris valvuriruumist maksimaalselt 4-5 sekundit pärast ruumi ukse sulgemist meesvalvuri poolt, siis ei saanud kaebaja olla selleks ajaks veel täielikult lahti riietunud. Särgi ja lühikeste pükste seljast võtmise järgselt pidi mingi aeg kuluma ka veel pesupükste äravõtmisele. Kaebaja ei ole istungil seletanud, et ta oli lahti riietunud juba selleks ajaks, kui valvur läks temast mööda, mille järgselt ta jäi valvuri ja koridori avanevate akende vahele seisma. Seega ei saa tõele vastata M.V.a kirjalikus tunnistuses (tl 9) toodu. M.V. võis kaamerasalvestuse kohaselt kaebajat näha valvuriruumi sisenemisel ja ta ära tunda, kuid arvestades M.V.a liikumiskiirust kolonnis ja kaebaja seletust, et ta seisis koridori ja seega ka M.V.a poole seljaga, ei saanud M.V. kindlasti kaebajat ära tunda alasti valvuriruumis seisva noormehena.
16.Kohtu hinnangul viidi kaebaja läbiotsimise läbi kooskõlas VangS § 41 lg-ga 1 ja § 68 lg-ga 1, määruse nr 44 § 32 p-ga 5 ja Tallinna Vangla kodukorra p-ga 4.6 ning oli seega õiguspärane. Kohus nõustub vastustaja käitlusega, et sigarettide näol on tegemist vangla julgeolekut ohustavate esemetega (oht tulekahju põhjustamiseks, sigarettide vahetamisel muude esemete vastu võib tekitada kinnipeetavate vahel võlasuhteid ja konflikte). Asjaolu, et kaebaja juurest ei leitud keelatud esemeid, ei oma tähtsust, kuna pisteliste läbiotsimiste eesmärgiks on mh ennetada lubamatute esemete (sh sigarettide) levikut. Asja materjalide kohaselt oli kaebaja läbiotsimise ajal vanglas vahistatu staatuses, st seal lühikest aega viibinud, mille tõttu ei viita miski ka rutiinseks muutunud läbiotsimistele kaebaja suhtes.
17.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vanglateenistuse ametnikul oli õigus teostada kaebaja täielikku läbiotsimist lahti riietumisega ning meetme vajalikkus oli põhjendatud. Võimalus, et kaaskinnipeetavad kaebajat läbiotsimise ajal alasti nägid on välistatud, kuna naisvalvuri korraldusel läbisid neli kinnipeetavad valvuriruumi esise koridori kiirel sammul kohe pärast kaebaja ja meesvalvuri sisenemist valvuriruumi, maksimaalselt paari sekundi jooksul. Vangla on teinud mõistlikult vajaliku, et vältida võimalust, et kaebaja läbiotsimist oleks saadud koridorist näha.
18.Kaebaja on viidanud EIK 31.07.2015 otsusele asjas nr 1574/13: Jaeger vs Eesti. Viidatud asjas toimus kinnipeetava täielik läbiotsimine trepikojas, kuhu oli ligipääs kahe ukse kaudu, millel olid katmata, läbipaistva klaasiga aknad ning sellest tulenevalt leidis EIK, et kinnipeetava tunne, et tema privaatsust ei austatud, ei olnud alusetu. Praeguses asjas toimus kaebaja täielik
läbiotsimine kahetoalises valvuriruumis tagumises toas. Seega ei tehtud kaebajale täielikku läbiotsimist sellisel viisil nagu viidatud EIK lahendis, kaebaja inimväärikuse alandamine ei ole asjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud. Samuti on välistatud eraelu puutumatuse rikkumine, nagu see tuvastati EIK menetluses olnud asjas.
19.Kohus peab vajalikuks vastuseks kaebusele rõhutada, et EIK on tuvastanud EIÕK art 3 rikkumise juhul, kui läbiotsimisi on viidud läbi naisametnike juuresolekul (EIK 24.07.2001, 44558/98, Valasinas vs. Leedu) või ametnike juuresolekul, kes alandasid kinnipeetavat verbaalselt (EIK 15.02.2002, 25196/94, Iwanczuk vs. Poola). Samuti on EIK leidnud, et EIÕK art 3 rikkumisega võib olla tegemist siis, kui läbiotsimistel puudub igasugune seos vangla julgeoleku tagamise, korrarikkumiste või kuritegude ennetamisega (EIK 15.02.2002, 25196/94, Iwanczuk vs. Poola). Praeguses asjas ei nähtu kaebaja kohtuistungil antud seletusest, et kaebaja osas oleks lahti riietumisega läbiotsimisele lisandunud muid tegevusi, mida EIK on pidanud täieliku läbiotsimisega seonduvalt inimväärikust alandavaks ja EIÕK art 3 rikkumiseks.
20.Kohtu veendumusel ei ole vastustaja rikkunud kaebaja õigust privaatsusele ega alandanud tema inimväärikust. Kuigi täielik läbiotsimine võib põhjustada kinnipeetavale ebamugavusi, on tegemist vajaliku ja efektiivse meetmega, et vältida keelatud esemete ja ainete sattumist eluosakonda. Tegude toimepanemine, mis annavad aluse seaduslikuks vabaduse võtmiseks ja vanglakaristus kui selline, toob paratamatult kaasa olukordi, mis ei pruugi olla kinnipeetavale meelepärased ning kujutavad sekkumist põhiõigustesse, kuid oma eesmärgist lähtudes on vajalikud vangistuse eesmärkide saavutamiseks. Praegusel juhul ei ole kohtu hinnangul kaebaja õigusi riivatud enam kui läbiotsimisega paratamatult kaasnev ebamugavus.
21.Kaebaja on mingis menetlusstaadiumis küll väitnud, et tal tuli läbiotsimise käigus kükitada. Vanglaametniku selgitusest ja kaebaja kohtuistungil antud seletusest seda ei nähtu. Keelatud esemete otsimiseks teostatava läbiotsimise käigus ei saa iseenesest lugeda korraldust kükitada õigusvastaseks, kui see võimaldab efektiivselt kontrollida keelatud esemete peitmist kehaõõnsustesse.
22.Mis puudutab kaebaja väiteid õue poole avaneva akna taga töötanud kinnipeetavatest, kes võisid teda alasti näha, siis seda asjaolu ei ole kaebaja kohtueelses menetluses esitanud. Kohus saab kinnipeetava kaebust käsitleda ainult selles mahus, milles on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus ja seda ka vaatamata sellele, et kaebaja on praeguseks vanglast vabanenud. Liiatigi on kaebaja kirjeldanud, et ta seisis valvurist esimese toa ja koridori pool, seega ka kaugemal piiratud ligipääsuga õue avanevast aknast.
23.Eeltoodud põhjustel ei ole vastustaja kaebaja täielikul läbiotsimisel käitunud õigusvastaselt ning seega ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud ja kaebus jääb rahuldamata.
24.Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda ja kaebuse esitamisel tasumisele kuuluma pidanud riigilõiv riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.