Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg Haldusasja number Haldusasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
Tartu Halduskohus Kadri Palm 11. november 2016 3-16-955 Margus Siki (Sikk) kaebus Tartu Vangla 7. aprilli 2016. a otsuse nr 6-29/497-2 ja 16. mai 2016. a vaideotsuse nr 1-11/131-2 tühistamiseks Kaebaja – Margus Sikk Vastustaja – Tartu Vangla Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Margus Siki kaebus rahuldamata.
2.Jätta Margus Siki menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12. detsembril 2016. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Margus Sikk esitas 8. märtsil 2016 Tartu Vanglale taotluse isiklike asjade laost elektriseadmete kambrisse saamiseks (tl 32). Tartu Vangla jättis 7. aprilli 2016. a otsusega nr 6-29/497-2 taotluse rahuldamata (tl 8).
2.M. Sikk esitas taotluse rahuldamata jätmisele vaide 14. aprillil 2016, mis jäeti vangla 16. mai 2016 vaideotsusega nr 1-11/131-2 rahuldamata (tl-d 5-7, 9).
3.M. Sikk esitas Tartu Halduskohtule 16. mail 2016. a kaebuse Tartu Vangla 16. mai 2016. a vaideotsuse nr 1-11/131-2 tühistamiseks (tl-d 1-3). Ühes kaebusega esitas M. Sikk taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel (tl 4).
4.Tartu Halduskohus jättis 19. mai 2016. a määrusega M. Siki kaebuse käiguta ning andis tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks (tl 12). Kohus selgitas kaebajale, et juhul, kui kaebaja eesmärk on saada kambrisse erinevad elektriseadmed, on tal võimalik taotleda vangla 7. aprilli 2016. a otsuse tühistamist, milles muuhulgas võib nõuda vangla 16. mai 2016. a vaideotsuse tühistamist. Kaebajal tuli kohtule teatada, millise nõude menetlemist ta soovib.
5.M. Sikk esitas 20. mail 2016 kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, milles taotles Tartu Vangla 7. aprilli 2016. a otsuse nr 6-29/497-2 ja 16. mai 2016. a vaideotsuse nr 1-11/131-2 tühistamist (tl 15).
6.Tartu Halduskohus rahuldas 24. mai 2016. a määruse resolutsiooni p-ga 1 M. Siki menetlusabi taotluse ja vabastas ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel (tl 21). Sama määruse resolutsiooni p-ga 2 võttis kohus kaebuse menetlusse.
7.Vastustaja palus 29. juuni 2016 vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata (tl-d 30-31).
8.M. Sikk esitas 28. augustil 2016 täiendavad seisukohad (tl 42).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Kaebaja taotleb Tartu Vangla 7. aprilli 2016. a otsuse nr 6-29/497-2 ja 16. mai 2016. a vaideotsuse nr 1-11/131-2 tühistamist, põhjendades oma kaebust järgmiselt. 1) Kaebajal on olemas raha, et tasuda elektriseadme kasutamise eest. 2) Vangla rikkus vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 57 lg-t 1, mis sätestab, et kinnipeetaval on õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud või vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. 3) Tõele ei vasta vangla väide, nagu oleks vangla julgeolekut ohustav olukord, kus vabanenud kinnipeetav teeb kinkelepingu, et kinkida elektriseadmed teisele kinnipeetavale. 4) Kui nn võlasuhe oleks tekkinud, oleks see tekkinud hetkel, mil Tartu Vangla võttis vastu kinkelepingu, rahuldas selle, lisas esemed kaebaja isiklike asjade nimekirja ja paigutas need isiklike asjade hulka lattu. Kui need esemed on juba kaebaja nimel ja neist laost kambrisse ei
3-16-955 lubata, ei hoia see ära võlasuhte tekkimist. Asjade laost kambrisse mittelubamisel pole seost võla tekkimisega.
10.Vastustaja peab esitatud kaebust põhjendamatuks ja on esitanud järgmised vastuväited. 1) Vanglateenistuse vahendusel eseme soetamisega on tegemist juhul, kui selline tegevus on vangistust reguleerivates õigusaktides selgesõnaliselt ette nähtud. Vangla vahendusel asjade soetamine on näiteks kauplusest sisseostudena asjade saamine, vajadusel vanglateenistuselt hügieenitarvete või isiklike riiete saamine. Pelgalt asjaolu, et kaebajale kingituseks saadud raadio tema isiklike asjade juurde lattu panija oli vanglaametnik, ei muuda raadiot veel vangla vahendusel saaduks. 2) Kinnipeetavale teiselt kinnipeetavalt kinkena saadud eseme kambris kasutamise lubamine on vangla julgeolekut ohustav ja seda sõltumata sellest, kas kinke teeb vabanev kinnipeetav või kas kinge vormistatakse kirjalikult. Kinke teel asjade saamise lubamine iseenesest toob kaasa vangla julgeolekut ohustava olukorra. Kuna kõiki kinnipeetavaid tuleb vanglas kohelda võrdselt, siis ei ole kinkena saadud asjade kasutamine lubatud ühelegi kinnipeetavale ja seda sõltumata kirjaliku lepingu olemasolust. 3) Vanglas teiselt kinnipeetavalt kinkena saadud ese on vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 4 ja lg 2 p-i 3 alusel keelatud ning selle kambrisse kasutamiseks loa mitteandmiseks ehk isikliku eseme kasutamisele piirangu seadmise õiguse annab VangS § 41 lg 2. 4) Samuti annab kinkimise teel asjade saamise lubamine võimaluse kinnipeetavatel vabaneda distsiplinaarvastutusest, kui tema valdusest leitakse ese, mis ei kuulu talle. 5) Kuna vangistust reguleerivate õigusaktidega ei ole kinnipeetavalt võetud õigust kinget teha, siis ei saa selle tahteavalduse tegemist vangla piirata. Teiselt kinnipeetavalt kinkena saadud ese on vangla poolt tunnistatud vanglas kinnipeetavale keelatud esemeks. Kuna kinkena saadud eseme kasutamise lubamine võib endaga kaasa tuua tagajärjed, mis on vangla julgeolekut ohustavad ja mida vangla soovib ära hoida, siis ei oma asjas tähendust asjaolu, et vangla hoiustab kinkena saadud eseme kingisaaja isiklike asjade laos. Kinnipeetava isiklike asjade laos ei ole keelatud hoida kinnipeetavale kuuluvaid, aga vanglas kasutamiseks keelatud asju. Nii sätestab VSKE § 63 lg 1 p 4, et kinnipeetava isiklikud asjad, mida kinnipeetaval ei tohi vanglas olla, paigutatakse lattu hoiule või kui see on ebaotstarbekas, siis hävitatakse ettenähtud korras. 6) Kohustus tagada kõigi vanglas viibivate isikute julgeolek, on ilmselgelt kaalukam ja prioriteetsem kinnipeetava õiguspärase ootuse ees saada kasutada teiselt kinnipeetavalt kinkena saadud eset.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11.M. Sikk on esitanud kaebuse Tartu Vangla 7. aprilli 2016. a otsuse nr 6-29/497-2 ja 16. mai 2016. a vaideotsuse nr 1-11/131-2 tühistamiseks.
12.Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
3-16-955
13.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 169 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus lihtmenetluses teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui kaebus jääb rahuldamata ning põhjendused kaebaja väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses või kaebuse kohta esitatud vastuses.
14.Kohus nõustub Tartu Vangla 7. aprilli 2016. a otsuses nr 6-29/497-2, 16. mai 2016. a vaideotsuses nr 1-11/131-2 ja eriti 29. juuni 2016. a vastuses kaebusele toodud põhjendustega ning jätab nende alusel kaebuse rahuldamata. Kohus järgib otsuse tegemisel Tartu Vangla
7.aprilli 2016. a otsuses nr 6-29/497-2, 16. mai 2016. a vaideotsuses nr 1-11/131-2 ja 29. juuni 2016. a kaebuse vastuses toodud põhjendusi ning teeb otsuse HKMS § 169 lg 1 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osata.
15.Kohtu hinnangul ei ole kaebaja esitanud kohtumenetluses selliseid väiteid ja tõendeid, mis võiks vastustaja seisukohad ümber lükata. Kaebaja on seisukohal, et kuna teiselt kinnipeetavalt kingitusena saadud esemed pandi lattu tema asjade hulka vanglaametnike poolt, siis on need saadud vangla vahendusel ja seega oli VSKE § 57 lg-s 1 sätestatud eeldus esemete kambrisse lubamiseks täidetud ja andmisest keeldumine oli õigusvastane. Vastustaja sellega ei nõustu, selgitades, et pelgalt asjaolu, et kaebajale kingitud eseme tema isiklike asjade juurde lattu panija oli vanglaametnik, ei muuda eset veel vangla vahendusel saaduks. Kohus nõustub vastustaja selle seisukohaga.
16.Tartu Ringkonnakohus on 5. mai 2016. a otsuses asjas nr 3-15-1903 selgitanud, et teiselt kinnipeetavalt kinke teel asja omandamist ei saa pidada vanglateenistuse vahendusel asja soetamiseks isegi juhul, kui kinke tegija ise on asja algselt omandanud vanglateenistuse vahendusel. VSKE § 57 lg 1 ei takista asja omandamist kinke teel, kuid takistab teiselt kinnipeetavalt omandatud asja kasutamist ja hoidmist vanglas. Lisaks otseselt asjast vangla julgeolekule lähtuva ohu vältimisele, väldib see säte ka asjade kasutamise ja omamise eeliste ärakasutamist kinnipeetavate omavahelises suhtluses. Kohus leiab, et see ringkonnakohtu seisukoht on asjakohane ka praeguses asjas.
17.Vastustaja on leidnud, et teiselt kinnipeetavalt kinkena saadud eseme kambris kasutamise lubamine ohustab vangla julgeolekut ning seetõttu on tegemist keelatud esemega vastavalt VangS § 15 lg-le 4 koostoimes VangS § 15 lg 2 p-ga 3. Vastustaja hinnangul on kohustus tagada kõigi vanglas viibivate isikute julgeolek ilmselgelt kaalukam ja prioriteetsem kinnipeetava õiguspärase ootuse ees saada kasutada teiselt kinnipeetavalt kinkena saadud eset. Kohus nõustub vastustajaga. On ilmne, et kinnipidamise korraldamise otsustuste tegemisel peab vastustaja arvestama otsustuste mõju vangla julgeolekule ning vajadusel hindama, kas kinnipeetava subjektiivse õiguse kaitse vajadus võib tingida sellest eesmärgist kõrvalekaldumise. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks käesolevas asjas jätnud oluliste kaalutlustega arvestamata või, et kaebaja huvi esemeid kasutada tuleks nendel asjaoludel ilmselt eelistada avalikule huvile korra ja julgeoleku tagamiseks vanglas.
18.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus M. Siki kaebuse rahuldamata. Vastustaja tegevus ei ole olnud käesoleval juhul õigusvastane.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Kaebaja vabastati kaebuse esitamise eest nõutavast riigilõivust Tartu Halduskohtu 24. mai 2016. a määrusega (tl 21). HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid
3-16-955 tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.