lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-2182/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 04.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-2182/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
04.11.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
740
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse lahendamise kohta

Kohtuasja number

3-16-2182

Määruse kuupäev

04.11.2016

Kohtunik

Mare Priks

Kohtuasi

M.L. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks seonduvalt Tartu Vangla sotsiaalprogrammis osalemisega

Resolutsioon

Edasikaebamise kord

1.Vabastada M.L. riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse esitamisel;
2.Jätta M.L. esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus haldusasjas nr 3-16-2182 rahuldamata;
3.Määrus saata M.L., Tartu Vanglale ning Rahandusministeeriumile. Määruse resolutsiooni p 2 peale on õigus esitada määruskaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määruse resolutsiooni p 1 on võimalik sama tähtaja jooksul vaidlustada esitades määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu.

Asjaolud

1.Tartu Vanglas kinni peetav isik M.L. esitas 31.10.2016 Tartu Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Taotluses palutakse peatada vaidlustatava haldusakti kehtivus ja täitmine ning palutakse kohustada vanglat (Marina Ilumets isikus) võimaldada M. L. jätkata pooleliolevat programmi „Taastav õigus“ ning võimalusel kohtuda ohvri/kannatanu lähedastega. M. L. märgib, et esitas 31.10.2016 vanglale vaide ning palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest. Kohtu seisukoht

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. M. L. on taotlenud enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. Vastavalt HKMS § 111 lg-le 1 antakse taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. M.L. vanglasisese isikukonto väljavõttest

nähtub, et tema HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (30.06.2016 – 30.10.2016) laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek ei võimalda riigilõivu tasumist. Viidatud perioodil on M. L. sissetulek olnud vaid 4 eurot, millest kuuluksid mahaarvamisele põhjendatud ja vajalikud kulud. Kohus on seisukohal, et menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Kuigi esitatud taotlust ei saa pidada eriti perspektiivikaks, asub kohus seisukohale, et menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt tuleb see lahendada sisuliselt. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus M. L. HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest taotluse esitamisel.

3.HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg 2 sätestab, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Tartu Vangla on vastuseks kohtunõudele 03.11.2016 teatanud, et 31.10.2016 toimus M. L. individuaalse täitmiskava täitmise vestlus, mille käigus oli muu hulgas teemaks M. L. soov läbida teistkordselt taastava õiguse sotsiaalprogrammi Tee. Inspektor-kontaktisik Marina Ilumets selgitas M. L. sotsiaalprogrammidesse määramise korda ja juhtis tähelepanu asjaolule, et M. L. on juba läbinud vangistuses taastava õiguse sotsiaalprogrammi Tee täies mahus, nagu nähtub riikliku kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registrisse Tallinna Vanglas programmi läbiviija poolt tehtud sissekandest. Samuti puudub informatsioon selle kohta, et M. L. on programmi raames jäänud tegevused pooleli. Seetõttu puudub vanglal alus suunata M. L. samasse programmi korduvalt ja ei vasta tõele M. L. väide, et tal on vaja programmi jätkata. Tartu Vangla pole M. L. programmis osalemise sooviga seonduvalt välja andnud haldusakti. Tartu Vangla edastas kohtule M. L. pöördumised, mis ta on esitanud vanglale seonduvalt programmis osalemisega.
4.Kohus leiab, et M. L. esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlust ei ole võimalik rahuldada. Esiteks ei eksisteeri ühtegi haldusakti, mis oleks Tartu Vangla poolt välja antud seonduvalt M. L. sooviga osaleda sotsiaalprogrammis ning mille kehtivust või täitmist saaks kohus esialgse õiguskaitse korras peatada. 31.10.2016 M. L. ja inspektor-kontaktisiku vestluse käigus väljendatud keeldumine M. L. osalemiseks sotsiaalprogrammis ei ole haldusakt, vaid on toiming. Teiseks nähtub vangla 03.11.2016 vastusest, et M. L. on sotsiaalprogrammi juba läbinud ning kohtul puudub alus selles vangla väites kahelda. Isegi kui vastaks tõele, et M. L. on programmi raames jäänud mingid tegevused pooleli, siis ei saaks kohus kohustada vanglat jätkama kinni peetava isiku suhtes mingit sotsiaalprogrammi. Tegemist on vangla kaalutlusotsusega ning üldjuhul ei saa kohus vanglale sellist konkreetset ettekirjutust teha. Samuti puudub M. L. subjektiivne õigus nõuda mingi konkreetse sotsiaalprogrammi läbimist. M. L. esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusest ei nähtu ka see, millised kahjulikud tagajärjed talle esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel saabuksid.
5.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus M.L. esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium