Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 31.10.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 3-16-1935/11
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 31.10.2016
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 784

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

menetluse lõpetamise kohta Kohtuasja number

3-16-1935

Määruse kuupäev

31.10.2016

Kohtunik

Mare Priks

Kohtuasi

I.A. kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise nõudes

Resolutsioon

Edasikaebamise kord

1.Lõpetada haldusasja nr 3-16-1935 menetlus;

2.Menetluskulud jätta poolte endi kanda;

3.Kohtumäärus saata kaebajale ja vastustajale. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Vanglas kinni peetav isik I.A. esitas 27.09.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist kohtu äranägemisel. Kahju oli kaebajale väidetavalt tekitatud ebaproportsionaalse kartserikaristuse määramisega. Tallinna Vangla 03.08.2015 otsusest kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta nr 537/15/158-2 nähtus, et kaebaja pöördus 01.06.2015 vangla poole mittevaralise kahju hüvitamise taotlusega. Kaebaja viibis 07.03.2014 – 21.03.2014 ja 21.03.2014 – 31.03.2014 käskkirjade nr 236-d ja 335-d alusel kartseris ja leidis, et temale määratud karistus oli kümne päeva ulatuses ebaproportsionaalne, sest temal on praeguseks tuvastatud puue diagnoosiga F60.2. Kaebaja taotles hüvitist summas 63,90 eurot ning märkis, et pidi kartseris päevasel ajal viibima ilma voodivarustuseta, tal puudus võimalus vaadata televiisorit, sportida ning vabalt ringi liikuda ja suhelda.

Sarnased lahendid

Korrakaitse

4.HKMS § 71 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebetähtaegade ennistamise aluseks võivad olla nii objektiivset kui subjektiivset laadi asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2009. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08). Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru nt kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-13, p 12 ja 16.01.2009. a määrus haldusasjas nr 3-3-175-08, p 17). Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.2002. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-02, p 19). Kaebaja on kaebetähtaja ennistamise alusena välja toonud enda isiksusehäire. Kohtu hinnangul on terviseprobleemi ettekäändena kasutamine otsitud põhjus. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et väidetav terviseprobleem ei ole takistanud kaebajal korduvate avalduste ja kaebustega vastustaja ning kohtute poole pöördumist. Puudub mõistlik alus eeldada, et kaebaja terviseprobleem oleks mõjutanud tähtaja ületamist üksnes osades asjades. Näiteks haldusasjas nr 3-15-2641 on Tallinna Vangla tagastanud 09.10.2015 I. A. kahju hüvitamise taotluse läbivaatamatult ning kaebaja on seejärel pöördunud 30 päeva jooksul (16.10.2015) kaebusega kohtu poole. Eeltoodust tulenevalt ei kvalifitseeru kaebaja väidetav terviseprobleem tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Tulenevalt õiguskindluse põhimõttest peab tähtaja ületamisel olema hilinemise põhjus seda kaalukam, mida enam on tähtaega ületatud. Käeoleval juhul on kaebaja ületanud kaebetähtaega enam kui aasta aega. Tähtaja ennistamise taotlusest ei nähtu, et esineks sedavõrd kaalukas ja mõjuv põhjus, mis tingiks tähtaja ennistamise käesolevas asjas.