2.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 21. november 2016. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Edasikaebamise kord
Roman Gorodivski kaebus Tartu Vangla 30. oktoobri 2015. a käskkirja nr 6-2/1553 tühistamiseks Kaebaja – Roman Gorodivski Vastustaja – Tartu Vangla, esindaja Kristo Kulo
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Vangla tunnistas 30.10.2015. a käskkirjaga nr 6-2/1553 kinnipeetava Roman Gorodivski süüdi Tartu Vangla kodukorra p 1.7.1 rikkumises ning määras karistuseks kartserisse paigutamise 10 ööpäevaks (tl 15p-16p).
2.R. Gorodivski esitas 31.10.2015. a Tartu Vanglale vaide, milles taotleb Tartu Vangla käskkirja nr 6-2/1553 kehtetuks tunnistamist (tl 14–15).
3.Tartu Vangla jättis 27.11.2015. a vaideotsusega nr 1-11/783-2 R. Gorodivski vaide Tartu Vangla 30.10.2015. a käskkirja nr 6-2/1553 kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata (tl 13). Tartu Vangla otsuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised: 1) Valvur P. Jermolajevi ettekande kohaselt kasutas kaebaja 02.10.2015. a kella 08:10 paiku kambri juures viibides valvur P. Jermolajeviga suheldes ähvardavaid ja solvavaid väljendeid, mis eesti keelde tõlgituna tähendas „ma tapan selle Tootsi ära“ ning „küll te näete, et ma tapan selle värdja Tootsi ära kohe, kui kokku saame“. Vastavaid väljendeid kasutas kinnipeetav pärast R. Gorodivskile teabenõude korras taotletud dokumendi üleandmist. Nimetatud tegevus on keelatud Tartu Vangla direktori 11.02.2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla
kodukorra“ p-ga 1.7.1, mille kohaselt on kinnipeetaval keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada ähvardavaid ja solvavaid väljendeid. 2) Kinnipeetav pole oma käitumise kohta selgitusi andnud ning pole oma tegu ka eitanud. Menetlejal pole alust arvata, et ettekandes kirjeldatud viisil käitumine pole aset leidnud, kuna selle tõenäosust suurendab ka menetlejale teadaolev kinnipeetava hoiak vanemvalvur Ervin Tootsi suhtes. 3) Distsiplinaarrikkumise puhul on karistuse valikul arvesse võetud, et selle eesmärk on motiveerida R. Gorodivskit hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest ning anda selge signaal, et vangla suhtub väga tõsiselt ametnike ähvardamisesse, sest see ohustab otseselt vangla julgeolekut ja annab teistele kinnipeetavatele negatiivset eeskuju. Kohaldatav distsiplinaarkaristus omab mõjutusvahendina konkreetse rikkumise puhul suuremat efektiivsust ja on proportsioonis varem samalaadsete rikkumiste eest määratud karistustega.
4.Tartu Halduskohtusse saabus 01.12.2015. a R. Gorodivski kaebus Tartu Vangla 30.10.2015. a käskkirja nr 6-2/1553 tühistamiseks (tl 1–2).
5.Tartu Halduskohus vabastas 08.12.2015 määrusega R. Gorodivski riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, võttis kaebuse menetlusse ning kohustas vastustajat kaebusele vastama (tl 23).
6.Tartu Vangla leidis 08.01.2016 vastuses, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda (tl 30–31). Kaebuse esitaja põhjendused
7.Kaebaja taotleb Tartu Vangla distsiplinaarkaristuse käskkirja tühistamist, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt: 1) Kaebaja ei pidanud vajalikuks anda selgitusi seoses valvur P. Jermolajevi 02.10.2015. a ettekandega, sest kaebaja ei tunnistanud tegu. 2) Tõele ei vasta Tartu Vangla väide, et kaebajal ei ole olnud konflikte valvur P. Jermolajeviga. P. Jermolajev on pidevalt vanemvalvur E. Tootsile tunnistajaks ning annab ütlusi kaebaja vastu isegi siis, kui teised valvurid vastupidist tunnistavad. Pärast mitmeid kohtuistungeid septembris 2015 hakkasid vanemvalvur E. Toots ja üksuse juht Joel Ruubel tekitama kaebajale mitmeid probleeme ning peamiseks tunnistajaks oli P. Jermolajev. 3) Kaebaja ei ole valvur E. Tootsi kohta öelnud midagi sellist, nagu P. Jermolajev 02.10.2015. a ettekandes talle ette heidab. Seda kinnitab ka asjaolu, et P. Jermolajev pole kaebajale isik, kellega kaebaja jagaks oma mõtteid. Samuti polnud välist ärritajat, mis oleks ajendanud kaebajat seda tegema. 4) Valvur P. Jermolajev ja inspektor-kontaktisik Anu Madissoon jagavad ühte kabinetti, mistõttu ei olnud tegemist õiguspärase menetlusega. A. Madissooni poolt oleks olnud rumal mitte nõustuda isikuga, kellega ta jagab kabinetti. Vastustaja vastuväited
8.Vastustaja märgib, et jääb 27.11.2015. a vaideotsuses nr 1-11/783-2 väljendatud seisukohtade ja põhjenduste juurde, paludes kohtul nendega arvestada. Vastuses kaebusele esitas vastustaja järgmised väited. 1) Arvestades asjaolusid, et kaebaja ei ole distsiplinaarmenetluse käigus pidanud vajalikuks etteheidetava rikkumise kohta selgitusi anda, kaebaja ei eitanud menetluse käigus rikkumise toimepanemist, kaebaja keeldus distsiplinaarmenetluse protokolli allkirjastamast ning ei soovinud selgitusi anda, pidas menetleja põhjendatult piisavaks tõendiks valvur P. Jermolajevi ettekannet ning ei näinud vajadust koguda täiendavaid tõendeid. 2) Kaebajat on ka varasemalt karistatud suhtlemisreeglite rikkumise eest, mis näitab kaebaja võimelisust ebakorrektseks suhtlemiseks. Samuti on vanglale teada kaebaja negatiivne suhtumine vanemvalvur E. Tootsi. On igati usutav, et saades kätte koopia 29.09.2015. a protokollist nr 6-16/49 (tl 43) ning tutvudes selle sisuga (s.h E. Tootsi poolt jõu kasutamise põhjustega), tekitas see kaebajas negatiivseid emotsioone ning kaebaja kasutas ettekandes märgitud väljendeid. Seega ei ole kaebaja isikust tulenevalt alust pidada P. Jermolajevi ettekannet tõele mittevastavaks. 3) On tõsi, et vähemalt ühel korral on kohtumenetluses ütlusi andnud P. Jermolajev. Kuivõrd teised kohtuvaidlused ei ole seotud 02.10.2015. a sündmustega ega kaebajale määratud distsiplinaarkaristusega, siis ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust teiste menetluste raames antud ütlused. Käesoleval juhul pole P. Jermolajevi ettekandes kinnitatud vanemvalvur E. Tootsi kuuldut, nähtut või tajutut, vaid on fikseerinud iseenda kuuldu. 4) Kaebaja seisukoht, et kuna valvur P. Jermolajev ja inspektor-kontaktisik A. Madissoon jagavad ühte kabinetti, oleks menetlejal rumal väita vastupidist, on asjakohatu, kuna menetluse läbiviimine, selle raames tõendite kogumine ning neile hinnangu andmine ei sõltu sellest, kellega tööruume jagatakse. Kohtu seisukoht
9.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjustel.
10.Vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vastavalt Tartu Vangla kodukorra p-le 1.7.1 on kinnipeetaval teiste isikutega suhtlemisel keelatud kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid, žeste või žargooni.
11.Vaidlust ei saa olla selles, et kui leiab tõendamist, et kaebaja on kedagi tapmisega ähvardatud, siis on ta sõnaselgelt rikkunud kodukorra p 1.7.1, sest vastav regulatsioon on ainult üheselt mõistetav. Õigekeelsussõnaraamatu kohaselt on sõna „värdjas“ sünonüümideks „ebard“ ja „monstrum“. Kui seda sõna kasutatakse teise inimese kohta, siis on selline sõnakasutus isikule solvav ja isik tunneb ennast sellest haavatuna.
12.Kaebuses (tl 1–2, tõlge tl 8) väidab kaebaja, et pärast 2015. aasta septembris toimunud kohtuistungeid algasid tal probleemid, mis päädisid lukustatavasse kambrisse paigutamisega, ja kaebajat karistati kokku 47-päevase kartserikaristusega. Sündmus, mille eest kaebajat vaidlustatud käskkirjaga (tl 15p–16p) karistati, toimus 2. oktoobril 2015. a. Kaebuses nimetab
kaebaja P. Jermolajevit uhkeks kotkaks, kes tegevat ainult seda, mida tal käsivad J. Ruubel ja E. Toots. Kohus märgib vastuseks kaebajale, et selles kontekstis kaebaja poolt teise isiku tituleerimine on solvav, samuti on solvav see, kui ühte isikut peetakse selles kontekstis teiste käsutäitjaks. Kohus saab kaebaja sellisest sõnakasutusest teha järelduse, et kaebaja leiab, et seoses kohtusse pöördumistega on tema suhtes ülekohtuselt käitutud, ja ta elab seda välja solvavaid väljendeid kasutades. On ju ka üheselt mõistetav, et elementaarselt mõelda suutev isik kasutab kirjutades leebemaid väljendeid kui kellegagi üks ühele suheldes. Kohus peab tõenäoliseks, et isik, kes kasutab solvavaid väljendeid kohtudokumendis, võib seda teinud olla ka suuliselt.
13.Kaebaja distsiplinaarkorras karistamise ajendiks on olnud Paul Jermolajevi 02.10.2015. a ettekande (tl 19) kohaselt asjaolu, et viimane andis kaebajale üle E. Tootsi koostatud dokumenti. Kuigi P. Jermolajevi ettekandest seda sõnaselgelt ei nähtu, järeldab kohus, et üle antud dokument võis olla koostatud kaebajaga seonduvalt. Ettekande kohaselt lubas kaebaja dokumendi saamise järel E. Tootsi tappa ja P. Jermolajevi manitsuse järel kordas oma ähvardust kasutades E. Tootsi aadressil ka solvavat väljendit. Ühtlasi nähtub ettekandest, et kaebajale teatati tema suhtes ettekande tegemisest.
14.Kohus märgib vastuseks kaebajale, et kohus ei tähelda, et P. Jermolajev oleks kaebajale dokumenti üle andes käitunud kuidagi ametnikule sobimatult või kuidagi võinud põhjustada kaebaja ebaadekvaatset reaktsiooni dokumendi saamisele. Ettekandest saab järeldada, et kaebaja rahulolematuse põhjustas saadud dokument või selle sisu.
15.Kaebaja on keeldunud vastustajale toimunu kohta selgituste andmisest. Arvestades seda, et P. Jermolajev teavitas kaebajat ettekande koostamisest, on mõistetav, miks kaebaja menetlejale ütlusi ei andnud.
16.Võttes arvesse P. Jermolajevi ettekande neutraalsust ja selles eluliselt usutavalt sündmuse kirjeldamist, siis on kohtu arvates tõenäoline, et ettekande sisu vastab tõele. Kaebaja ei ole kaebuses tema ja P. Jermolajevi vahel toimunut kirjeldanud. Kaebaja üksnes eitab tapmisega ähvardamist ja solvamist. Kohus ei pea tõenäoliseks, et ametnik on kaebajale omistanud sõnu, mida viimane ei ole öelnud. Kohtu arvates oli kaebaja teo ajendiks teabenõudele saadud vastuse sisu või informatsioon, et soovitud dokumendi koostajaks oli E. Toots. Vangla poolt kirjaliku tõendina esitatud 29.09.2015. a protokoll (tl 43) R. Gorodivski kohta kinnitab kohtu arvamust.
17.Kohus ei pea tõenäoliseks vanglaametnike kättemaksu kaebajale, kuna asja materjalide kohaselt on tapmisega ähvardamise puhul piirdutud üksnes distsiplinaarmenetlusega.
18.Võttes arvesse kaebuses kaebaja poolt kasutatud väljendeid vanglaametnike aadressil, loeb kohus võrreldes kaebaja väidetega usutavamaks P. Jermolajevi ettekandes väljendatu ja on seisukohal, et kaebaja süü distsipliinirikkumises on tõendatud. Kaebaja käitumismustrit ja varasemat keelatud väljendite kasutamist tõendavad ka vangla poolt kohtule esitatud muud kirjalikud tõendid.
19.Mis puutub kaebaja väitesse Anu Madissooni erapoolikusest kaebaja suhtes seetõttu, et A. Madissoon ja P. Jermolajev kasutavad ühist töökabinetti, siis kohus ei pea seda samuti tõenäoliseks. Ametnikud on menetluslikes otsustes sõltumatud, töökohustuste nõuetekohane täitmine nende poolt on tagatud menetluslike vahenditega, nagu vaidemenetlus, ja muude vanglasiseste meetmetega, olgu selleks siis kas või sisekontroll. Liiatigi ei ole kaebaja erapoolikust otsustajale ette heitnud kohtueelselt, siis kui ta sai teada menetleja isikust.
Taandamisavalduste lahendamise põhimõtete kohaselt vastavaid avaldusi hilinenult esitada ei saa ja need jäetakse läbi vaatamata.
20.Mis puutub kaebaja poolt 2015. a mais kohtule saadetud pöördumist (tl 47–49, tõlge tl 52), siis kaebaja sõnakasutus ei ole muutunud. Ta nimetab jätkuvalt P. Jermolajevit isikuks, kes ei ole kaebaja jaoks keegi. Kohtu hinnangul on taolise väljendi kasutamine omane vanglažargoonile ja isikul on õigus ka sellest väljendist ennast haavatuna tunda. Nimetatud menetlusdokument kinnitab veel kord kohtu siseveendumust, et kaebaja on põhjendatult distsiplinaarvastutusele võetud.
21.Kohus leiab, et vaidlusaluse käskkirja andmisel on järgitud distsiplinaarmenetluse läbiviimise nõudeid, vorminõudeid ja kaalutlusreegleid. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest, talle on antud võimalus vastuväidete esitamiseks. Kohtu hinnangul on vastustaja karistuse määramisel arvestanud kõigi oluliste asjaoludega ega ole tuginenud tähendust mitteomavatele ajaoludele.
22.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Tartu Vangla 30.10.2015. a käskkiri nr 6-2/1553 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.
23.Kaebaja menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud.
(allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.