Korrakaitse › Vanglad

K.P. esitas inspektor-kontaktisiku 12.10.2015 otsuse nr 6-27/703-2 peale vaide, mis jäeti Tartu Vangla 09.12.2015 vaideotsusega nr 1-11/1006-2 rahuldamata. Vangla leidis otsuses, et vaatamata sellele, et õiguskantsleri hinnangul võib VSkE § 57 lg 1 olla formaalselt põhiseadusvastane norm, esineb käesoleval juhul ka teine õiguslik alus samasuguse otsuse tegemiseks ja samasugune haldusakt tuleks ikkagi välja anda. Kinkimise teel saadud esemete kasutamise lubamine toob kaasa olukorra, mis ohustab vangla julgeolekut. Seega on kinkena saadud esemed keelatud vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 4 ja § 15 lg 2 p 3 alusel ning sellise eseme kasutamiseks loa mitteandmiseks annab vanglale õiguse VangS § 41 lg 1. Kingitud esemete kasutamise keelamine on vajalik võimalike ebaseaduslike võlasuhete tekkimise vältimiseks. 07.01.2016 esitas K. P. Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku 12.10.2015 otsuse nr 6-27/703-2 tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks väljastada laost kambrisse kasutamiseks televiisor. K. P. märgib kaebuses, et taotleb põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamist VSkE § 57 lg 1 osas. Kaebuselt on tasutud riigilõiv. Kaebuse põhjendused, selgitused ja taotlused Kaebaja soovib, et talle antaks kambrisse kasutamiseks laos asuv televiisor, mille ta sai kingituseks vabanenud kinnipeetavalt K. K.. Kaebaja leiab, et vangla on oma 12.10.2015 otsuses nr 6-27/703-2 tuginenud VSkE § 57 lg-le 1, mis on õiguskantsleri seisukoha kohaselt vastuolus põhiseadusega. Vaideotsuses on Tartu Vangla viidanud võlasuhete tekkimisele ning seadnud kahtluse alla kinkimise vabatahtlikkuse, mis aga ei seostu mingil viisil tegelike oludega. Vanglast lahkumisel on isik vaba igasugusest survest, sest vanglasse tagasi ta enam ei lähe ning vabanemise eel on vanglal võimalik kontrollida kinkimise vabatahtlikkust. Vangla on ise paigutanud televiisori kaebaja isiklike asjade hulka lattu, seega vangla aktsepteerib kinkimist ning kaebajat vaidlusaluse televiisori uue omanikuna. Igasugused väited julgeoleku kohta on otsitud ja fiktiivsed, sest omand on kaebajale üle läinud. Tartu Vangla ei ole esitanud ühtegi argumenti, miks televiisori kambrisse lubamine oleks julgeolekule mingit moodi ohtlikum kui selle laos hoidmine. Kaebaja taotleb põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamist VSkE § 57 lg 1 osas. Vastustaja vastuväited, selgitused ja taotlused Tartu Vangla leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebajale teiselt kinnipeetavalt kinkena saadud televiisori kambrisse kasutamiseks loa andmisest keeldumisel tugineti VSkE § 57 lg-s 1 sätestatule, mille kehtestamine ei pruukinud vaideotsuses viidatud õiguskantsleri hinnangul olla vastavuses justiitsministrile antud volitustega. Seega ainuüksi VSkE § 57 lg-le 1 tuginedes võib vaidlustatud haldusakt olla formaalselt õigusvastane ning tuua kaasa haldusakti tühistamise. Samas ei pruugi Riigikohtu korduva praktika järgi eksliku õigusliku aluse kasutamine haldusaktis viia vältimatult haldusakti tühistamiseni, kui esineb ka teine õiguslik alus samasuguse otsuse tegemiseks ja samasugune haldusakt tuleks ikkagi välja anda. Vastustaja ei vaidle vastu sellele, et kinke saaja on eseme omanik. Samas ei saa teiselt kinnipeetavalt kinkena saadud isikliku elektriseadme kambris kasutamiseks lubamise otsustamisel olla ainukeseks hinnatavaks teguriks, et seade kuulub kinnipeetavale, selle kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja sätteid või vangla korda (VangS § 31 lg 1), vaid oluline on selle eseme saamise viis. Vastustaja on seisukohal, et kinnipeetavatele teiselt kinnipeetavalt kinkena saadud eseme kambris kasutamise lubamine toob kaasa olukorra, mis ohustab vangla julgeolekut ja korda ning seetõttu on

kinkena saadud ese VangS § 15 lg 4 ja § 15 lg 2 p 3 alusel keelatud ning selle kambrisse kasutamiseks loa mitteandmiseks ehk isikliku eseme kasutamisele piirangu seadmise õiguse annab vanglale VangS § 41 lg 2. Peamine põhjus, miks ei saa lubada teiselt kinnipeetavalt kinkena saadud eseme kasutamist on see, et vangla ei saa mitte kunagi olla kindel, et kinkimine on toimunud isiku vabal tahtel ning vangla võimalused kontrollida kinke tegemise vabatahtlikkust on piiratud. Kinnipeetav võib igakordsel kambri läbiotsimisel temale mittekuuluva eseme leidmisel väita, et sai eseme kingitusena teiselt kinnipeetavalt, kes omakorda võib väita, et sai selle kingituseks kolmandalt kinnipeetavalt, kes on aga juba vabanenud või midagi analoogset. Teiselt kinnipeetavalt kinkena saadud ese on vastustaja poolt tunnistatud vanglas keelatuks. Telesaateid ja uudiseid saab kaebaja vaadata kinnipeetavate ühiskasutuses olevates ruumides vangla poolt üles pandud telerist. Kohtu seisukoht, põhjendused ja otsustus 1.Kohus, tutvunud asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel. 2.Kaebaja soovib, et vangla annaks talle kambrisse kasutamiseks televiisori, mis asub laos kaebaja isiklike asjade hulgas ning on saadud kinkena vabanenud kinnipeetavalt. Vangla on kaebaja taotluse jätnud rahuldamata VSkE § 57 lg 1 alusel, mis sätestab, et kinnipeetaval on õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. Vaideotsuses on vangla selgitanud, et kuigi vastavalt õiguskantsleri seisukohale võib VSkE § 57 lg 1 olla formaalselt põhiseadusvastane, ei vii haldusaktis ekslikule õiguslikule alusele tuginemine vältimatult haldusakti tühistamiseni, kui esineb ka teine õiguslik alus samasuguse otsuse tegemiseks ja samasugune haldusakt tuleks ikkagi välja anda. 3.Kaebaja taotlus on elektriseadme – televiisori kambrisse saamine ning kuna Tartu Vangla on 12.10.2015 otsusega nr 6-27/703-2 keeldunud televiisori andmisest kaebaja kambrisse ja jätnud sellekohase taotluse rahuldamata, on kohus pidanud võimalikuks, et seonduvalt kohustamisnõudega tuleb esmalt lahendada eelnimetatud haldusakti tühistamisnõue. Samas leiab kaebaja, et VSkE § 57 lg 1 on põhiseadusvastane säte ja tuleb algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. 4.Kohus märgib, et tulenevalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 ja § 14 lg 2 esimesest lausest on normi kohtus põhiseadusvastaseks tunnistamise ja kohaldamata jätmise ning sellega põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise eelduseks vaidlusaluse normi asjassepuutuvus. Säte on asjassepuutuv siis, kui kohus peaks seda kohtuasja lahendamisel kohaldades otsustama selle põhiseadusele mittevastavuse korral teisiti kui põhiseadusele vastavuse korral ( Riigikohtu üldkogu 22.12.2000 otsus asjas nr 3-4-1-10-00, p 10; 28.10.2002 otsus asjas nr 3-4-1-5-02, p 15).

lg 4 ja § 15 lg 2 p 3 alusel. Isikliku eseme kasutamise piirangu seadmise õiguse annab vanglale VangS § 41 lg 2. Tartu Vangla viitab Riigikohtu praktikale, mille kohaselt ei vii eksliku õigusliku aluse kasutamine vältimatult haldusakti tühistamiseni, kui esineb ka teine õiguslik alus samasuguse otsuse tegemiseks. 7.Kohus nõustub vastustajaga. Arvestades Riigikohtu praktikat ( Riigikohtu 05.11.2008 otsus asjas nr 3-3-1-49-08, p 11 ja 24.11.2011 otsus asjas nr 3-3-1-74-11, p 16) ning menetlusökonoomiat, ei ole vajalik haldusakti tühistada ning haldusmenetlust uuesti läbi viia, kui esineb ka teine õiguslik alus, mis tingiks keelduva otsuse tegemise. Kohus nõustub Tartu Vangla seisukohaga, et selles asjas ei oleks saanud kaebaja taotlust televiisori kambrisse lubamiseks rahuldada. Jättes arvestamata VSkE § 57 lg-s 1 sätestatu ei oleks kaebaja taotlust saanud rahuldada ka seetõttu, et kingitud eseme kambrisse lubamine ohustaks vanglas valitsevat korda ja laiemalt vangla julgeolekut. Vanglal on õigus keelata sellised esemed, mis võivad ohustada vangla julgeolekut või korda (VangS § 15 lg 2 p 3). Kohtu hinnangul on selge, et kinnipeetavate vahel suuliste ja kirjalike kinkelepingute sõlmimine loob soodsa pinnase erinevate võlasuhete tekkimiseks, mis võivad kokkuvõttes viia konfliktsituatsioonide tekkimiseni. Välistada ei saaks sunniviisilist kinkimist, väljapressimist, füüsilist vägivalda. Tartu Vangla on vastuses kaebusele põhjalikult selgitanud, milliste tagajärgedeni võib viia vanglas kingituste tegemine. Kohtu hinnangul ei saa ka välistada seda, et vabanevat kinnipeetavat on mõjutatud kinki tegema. 8.Kinnipeetaval ei ole küll keelatud kinkelepingu sõlmimine, kuid vanglal on õigus mitte lubada kinkelepingu esemeks olevat asja vanglas kasutada. Kui kaebajale lubataks kambrisse kinkelepingu alusel saadud televiisor, siis tuleks sarnaselt käituda kõigi kinnipeetavate puhul ning see viiks olukorrani, kus vangla ei saaks enam kontrollida, millised asjad kellele kuuluvad. See oleks aga tõsine oht vanglas valitsevale korrale. Kohus nõustub vastustajaga, et julgeoleku ja korra tagamine vanglas on kaalukam ja prioriteetsem kui kinnipeetava põhiõigus kasutada oma omandit, mille ta on saanud vanglas kinkelepingu alusel. Kinnipeetava põhiõiguste mõningane riive, mis puudutab oma omandi kasutamist, on käesoleval juhul õigustatud. 9.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vangla keeldumine kaebajale kinkena saadud televiisori kambrisse lubamine on õiguspärane ning K.P. kaebus tuleb jätta rahuldamata haldusakti tühistamise ja vangla kohustamise nõudes. Kohus peab õiguspäraseks Tartu Vangla 12.10.2015 otsust nr 6-27/703-2, millega on jäetud vastav taotlus rahuldamata. 10.Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.