3-15-934/27 - Maksuõigus - Maksuotsused - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

4.Kaebuse põhjendused. 4.1 Maksuotsus ei ole motiveeritud. Maksuotsuses on faktilised asjaolud esitatud samas mahus kontrollaktiga. Selles märgitakse lakooniliselt, et maksumenetluse käigus arvutas kaebaja tagantjärele kontrollitaval perioodil käideldud kauba pakendite kogused ja esitas andmed maksuhaldurile. Esitatud andmete järgi lasti Sadama Marketi müügikohtades realiseeritud kaupadega Eesti turule eri liiki pakendeid. Kaebaja ei ole selle põhjendusega nõus. Samas ei nähtu maksuotsusest, kuidas on maksuhaldur kaebaja poolt esitatud andmete põhjal eristanud Eestis pakendatud ja eelnevalt Eesti turule lastud pakendid teistest Sadama Marketi kaudu realiseeritud pakenditest. 4.2 Kaebaja leiab, et maksuotsuses ei ole tuvastatud maksustamise seisukohalt olulised, kuid maksuhaldurile teadaolevad asjaolud. Nimelt oli kaebaja ja MTÜ Eesti Pakendiringlus vahel 2012.a märtsis sõlmitud leping, mille alusel andis kaebaja taaskasutusorganisatsioonile oma pakendiettevõtja kohustused. Tegemist on pakendiaktsiisi määramist välistava asjaoluga (PakS § 16 lg 2 ja PakAS § 111). Samuti jättis vastustaja kontrollimata kauba Eestist väljaviimise asjaolud ja võimalikud maksukoormust vähendavad asjaolud (PakS § 16 lg 4 kolmas lause, PakAS § 8 lg 2 p 4). PakS ei kohusta pakendiettevõtjat koguma ja taaskasutama pakendeid, mis on Eestist välja viidud teise liikmesriiki. Eestist teise liikmesriiki toimetatud pakendite suhtes on kehtestatud pakendiaktsiisivabastus. Maksuotsusest tulenevalt soovib maksuhaldur maksustada klaasist, paberist/kartongist, metallist ja plastist pakendeid. Samas ei selgu mille alusel on kontrollitud ja tuvastatud maksustatava pakendi materjal, mis kuulub maksustamisele. Vastustaja ei ole kontrollinud ega tuvastanud, millise Euroopa Nõukogu määruses (EMÜ) nr 2658/87 nimetatud kaubanomenklatuuri kuuluvad kontrollaktis kirjeldatud pakendid. 4.3 Maksuotsuses puudub selgelt väljendatud resolutsioon. Haldusmenetluse seaduse § 60 nimetab kehtivaks haldusaktiks vaid resolutiivosaga haldusakti, mis on kohustuslik igaühele. 4.4 Kaebaja palub halduskohtul esitada Euroopa Kohtule eelotsuse taotluse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/62/EÜ art-te 7 ja 15 tõlgendamise osas selleks, et välja selgitada, kas nimetatud artiklitega on kooskõlas Eesti poolt kasutusele võetud taaskasutamise süsteem, mille regulatsioon (PakAS § 6 lg 5, 7 lg 2, § 8 lg 11 ja § 111 lg 11osas) näeb ette piirangud, mille kehtestamise eesmärgid on pigem maksukorralduslikud või fiskaalsed, kuid mitte keskkonnakaitselised nagu seda nõuab direktiiv. Juhul, kui tuvastatakse nimetatud normide vastuolu direktiiviga, tuleks jätta need PakAS normid käesolevas asjas kohaldamata. 4.5 Taoline taaskasutamissüsteemi reguleerimine, kui süsteemi erinevad elemendid põhinevad vasturääkivatel normidel, on vastuolus põhiseaduse (PS) § 13 lg-st 2 tuleneva õigusselguse põhimõttega koostoimes PS §-ga 113. Viimane sätestab, et riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. Kaebaja leiab, et õigusriigis ei ole lubatav olukord, kus seadusega isikule pandud kohustus (PakS § 16 lg 1 ja § 36 lg 3) ja selle kohustuse täitmise tagamiseks kehtestatud maksukohustuse regulatsioon (PakAS § 6 lg 5, § 7 lg 2 ja 8 lg 11) põhinevad vasturääkivatel normidel. Eeltoodust tulenevalt palub kaebaja halduskohtul jätta

5.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 5.1 Kaebaja leiab, et maksuotsuses puudub resolutsioon. Kaebaja selline väide on üllatav. Nimelt on kohe maksuotsuse teise lõiguna äratoodud kaebaja maksukohustus. 5.2 Kaebaja väidab, et maksuotsus on motiveerimata kuna otsus on napisõnaline. Vastustaja selgitab, et pakendiaktsiisi deklareerimise ja tasumise kontrolli eripära seisneb selles, et maksumenetlus tugineb põhilises osas kaebaja enda poolt esitatud algandmetele (laoarvestus, alkoholiaktsiisi deklaratsiooniga maksuhaldurile esitatav alkoholi liikumise ja laoarvestuse aruanne jms), mille tõttu võib tinglikult öelda, et kontroll on arvude põhine. Kontrolli iseloomust tulenevalt ei ole vajadust erinevatelt isikutelt selgituste võtmine või tehingupartneritelt teabe küsimine. Seetõttu ei saagi sellise kontrolli tulemusel valmiv kontrollakt ja maksuotsus olla teistsugune kui üsna lakooniline. 5.3 Kaebaja heidab ette, et maksuotsus ei sisalda põhjendusi selle kohta, mille alusel tuvastas vastustaja selle, et Sadama Marketi müügikohtade kaudu realiseeritud kaubad olid kaebaja enda poolt esmakordselt turule lastud. Maksuhaldus võttis kontrollimisel aluseks esmajoones kaebaja poolt alkoholiaktsiisideklaratsiooniga esitatava alkoholi liikumise ja laoseisu aruandes esitatavad andmed ning tulenevalt asjaolust, et nimetatud aruanne esitatakse maksuhaldurile selliselt, et alkoholikogused on antud liitrites, palus maksuhaldur arvutada kaebajal välja turule lastud alkoholi pakendi massi. Selleks arvutas kaebaja ise välja, kui mitu pudelit alkoholi ta kontrollitud perioodil turule lasi, kaalus ära analoogse kauba pakendi ning arvutas seejärel välja pakendite kogumassi liigiti. Seega kogu kontrolli aluseks on võetud kaebaja enda poolt esitatud andmed ning seda just suuresti seetõttu, et välistada seda, et kaebaja saaks seada kahtluse alla maksuhalduri poolset pakendite koguse määramise metoodikat, pakendite jagunemist liigiti jms-st. Lisaks oli selline lähenemine tingitud asjaolust, et teadupärast müüb AS Tallink Grupp, kuhu kuulub ka kaebaja, kaupu lisaks Sadama Marketi müügikohtadele veel läbi mitmete kanalite sh laevadel. Seega oli oluline selgeks teha, milline osa kaubast (sh pakendist) liigub just Sadama Marketi müügikohtadesse ning selliseid andmeid saab kõige täpsemini anda just kaebaja ise. 5.4 PakAS § 6 lg 5, § 7 lg 2, § 8 lg 11 ja § 111 lg 11 ei ole vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/62/EÜ mõtte ja eesmärgiga, eelkõige selle art-tega 15 ja 16, ning puudub vajadus küsida eelotsust Euroopa Kohtult. 5.5 Küsimuse PakAS § 6 lg 5, § 7 lg 2 ja § 8 lg 11vastuolust PS-ga on kaebaja tõstatanud ka juba kohtuasjas 3-13-2169 (kaebuse täienduse p 49 jj ning apellatsioonkaebuse 3-13-2169 lk-d 12-14).

8.1 Kohus ei nõustu kaebajaga, et maksuotsuses puudub selgelt väljendatud resolutiivosa. Maksuhalduri poolt langetatud otsus nähtub haldusakti esimeselt leheküljelt, on selle muust osast selgesti eristatav ning koosneb kaebajale antud selgest ja üheselt mõistetavast käsust tasuda maksusumma 22216,90 eurot (tl 6). 8.2 Kohus ei nõustu kaebajaga, et maksuotsus ei ole motiveeritud. Kohtu hinnangul on haldusakt piisavalt motiveeritud, sellest nähtub nii haldusakti andmise õiguslik kui faktiline alus. Maksuhaldur on lähtudes kaebaja enda poolt esitatud andmetest tuvastanud Sadama Marketi müügipunkti läbi turule lastud kauba pakendi hulga (seejuures on kaebaja esitanud andmed selliselt, et esitatud andmed kajastavad üksnes tema poolt esmalt turule lastud kauba pakendeid ja liigitanud need ära vastavalt pakendiliigile), tuvastanud, et kaebaja ei ole oma pakendiettevõtja kohustusi kontrollitud perioodil taaskasutusorganisatsioonile üle andnud ning viidanud õiguslikule alusele, millest tulenevalt tekib kaebajal maksukohustus. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu maksuotsuse motivatsiooniga ei anna alust rääkida haldusakti põhjendamiskohustuse rikkumisest. 8.3 Kohus ei nõustu kaebajaga, et maksuhaldur on rikkunud uurimispõhimõtet. Kaebuse väide, et maksuhaldur pole arvestanud kaebaja ja MTÜ Eesti Pakendiringlus vahel 2012.a märtsis sõlmitud lepinguga, milline asjaolu välistab pakendiaktsiisi määramise (PakS § 16 lg 2 ja PakAS § 111), on asjakohatu. Nimelt ei olnud nimetatud leping sõlmitud mitte märtsis, vaid 26.04.2012.a (vt TlnRKHKo 3-13-2169, p 16), mistõttu leidis maksuhaldur õigesti, et kaebajal polnud kontrollitaval perioodil lepingut taaskasutusorganisatsiooniga. Samuti on asjakohatu kaebaja etteheide, et maksuhaldur on jätnud kontrollimata kauba Eestist väljaviimise asjaolud ja võimalikud maksukoormust vähendavad asjaolud (PakS § 16 lg 4 kolmas lause, PakAS § 8 lg 2 p 4). Ka selles küsimuses on haldusasjas nr 3-13-2169 kohus juba võtnud seisukoha, et kauba pakendi osas, mis võõrandatakse kaebaja poolt läbi Tallinna Sadama territooriumil asuvate Sadama Marketi müügipunktide, ei saa kohaldada aktsiisivabastust PakAS § 8 lg 2 p 4 tähenduses või lugeda kaubad Eestist väljaviiduks PakS § 16 lg 4 kolmanda lause mõistes (vt TlnRKHKo 313-2169, p-d 11-14). Alusetu on ka kaebuse kriitika, et maksuhaldur pole tuvastanud, millisesse Euroopa Nõukogu määruses (EMÜ) nr 2658/87 nimetatud kaubanomenklatuuri kuuluvad kontrollaktis kirjeldatud pakendid ning maksuotsusest ei selgu mille alusel on tuvastatud maksustatava pakendi materjal. Puudub ju vaidlus, et kaebaja ise on esitanud maksuhaldurile andmed selliselt, et esitatud andmed kajastavad üksnes tema poolt esmalt turule lastud kauba pakendit ja liigitanud need ära vastavalt pakendiliigile. 8.4 Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks puudub kohtu hinnangul vajadus. Kohus nõustub vastustajaga, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/62/EÜ artiklid on osas, mis puudutavad liikmesriikide poolt direktiivi eesmärgi täitmiseks kehtestatavatele meetmetele üldised ning kaebaja poolt viidatud PakASe sätted on suunatud nimetatud direktiivi eesmärkide täitmise tagamiseks, mistõttu puudub PakAS § 6 lg 5, § 7 lg 2, § 8 lg 11 ja § 111 lg 11 osas vastuolu pakendidirektiivi eesmärgiga. PakAS § 111 lg-s 11 sätestatud lepingu tagantjärele sõlmimise keelu kooskõla direktiivi eesmärgiga on käsitletud haldusasjas nr 3-13-2169 (vt TlnRKHKo 313-2169, p 17). Eesti pakendiaktsiisi süsteem ei ole suunatud fiskaalsete eesmärkide täitmisele. PakAS eesmärgi realiseerumisel oleks pakendiaktsiisi laekumine eelarvesse null, mistõttu ei ole PakASe sätete eesmärk fiskaalne, vaid tegemist on pakendi ja pakendijäätmete kogumist ja taaskasutamist stimuleeriva majandusmeetmega. 8.5 PakAS § 6 lg 5, § 7 lg 2 ja § 8 lg 11 ei ole kohtu hinnangul vastuolus PS-ga. Põhiseaduslikkuse küsimuse on kaebaja juba tõstatanud haldusasjas nr 3-13-2169 ning selles on kohus võtnud seisukoha (vt TlnHKo 3-13-2169, p-d 51-52; TlnRKHKo 3-13-2169, p 17-19). Kohtul puudub alus asuda nimetatud haldusasjas kohtu poolt võetud seisukohast erinevale seisukohale.