Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-15-3160
Otsuse tegemise kuupäev
30.09.2016
ja koht Kohtunik Kohtuasi
Tartu Mare Priks R.A. kaebus Tartu Vangla 23.09.2015 käskkirja nr 6-2/1309 ja 20.11.2015 vaideotsuse nr 1-11/759-2 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja R.A., esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Siret Saks (esindus lõppes 16.03.2016) Vastustaja Tartu Vangla
Resolutsioon
Jätta R.A. kaebus haldusasjas 3-15-3160 rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 31.10.2016. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil
Asjaolude kirjeldus Tartu Vangla inspektor-kontaktisik on koostanud R.A. suhtes käskkirja 23.09.2015 nr 6-2/1309 (distsiplinaarkaristuse määramine), millega on otsustatud määrata kinnipeetav R.A. seoses Tartu Vangla kodukord punkti 1.7.1 süülise rikkumisega karistuseks kartserisse paigutamine seitsmeks ööpäevaks. Käskkirja kohaselt on R.A. 30.08.2015 kella 16.50 paiku pannud toime järgmise distsipliinirikkumise: kasutas vanglavalvurite Aigo Pikk ja Siim Simmul suhtes E2 sektsioonis läbi akna neljal korral järjest solvavaid väljendeid , ajal mil vanglaametnikud tegid väljaspool E maja väliringi. R.A. esindaja on esitanud 22.10.2015 vaide Tartu Vangla 23.09.2015 käskkirja nr 6-2/1309 tühistamiseks (kehtetuks tunnistamiseks). Tartu Vangla on vaideotsusega 20.11.2015 nr 111/759-2 jätnud R.A. vaide täies ulatuses rahuldamata.
17.12.2015 on R.A. esindaja esitanud kaebuse Tartu Halduskohtule nii eelviidatud käskkirja kui ka vaideotsuse tühistamiseks. Kohus on kohtumäärusega 15.01.2016 vabastanud R.A. riigilõivu tasumisest ja võtnud kaebuse menetlusse. Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Kaebaja ei ole nõustunud distsiplinaarmenetluse algatamisega ning kaebaja on seisukohal, et ta ei ole rikkunud Tartu Vangla kodukord p 1.7.1 nõudeid. Kaebaja arvates on vangla rikkunud uurimispõhimõtet, vangla pole välja selgitanud kõiki asjaolusid ning seda, kes tegelikult ebatsensuurseid sõnu kasutas. Samas on ebausutav kaebuse kohaselt see, et vangla müüride/seinte vahel kõlavate häälte järgi on võimalik kindlat isikut tuvastada ja seda eriti olukorras, kus vangla müürid võivad moonutada häält. Kaebuse kohaselt, kui on tekkinud kahtlus kes ebatsensuurseid sõnu kasutas, tuleb tõlgendada kahtlus kaebaja kasuks. Kaebuse kohaselt ei ole haldusorgan suutnud tõendada seda, et kaebaja on süüliselt rikkunud Tartu Vangla kodukord p 1.7.1 nõudeid, seega ei vasta käskkiri seadusele. Samuti ei saa kaebajat kohustada tõendama asjaolu, et kaebaja ei ole rikkunud kodukorda ja süüliselt käitunud. Kaebuses taotletakse tühistada Tartu Vangla 23.09.2015 käskkiri nr 6-2/1309 ning tühistada Tartu Vangla 20.11.2015 vaideotsus nr 1-11/759-2 ja jätta menetluskulud Tartu Vangla kanda. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Tartu Vangla on märkinud, et Tartu Vangla E-hoone välisseinale on kinnipeetavate kambrite akende kohale märgitud igale konkreetsele aknale kuuluva kambri number. Akende kohale märgitud kambrinumbrid võimaldavad vastustajal võimalike hädaolukordade ning rikkumiste korral tuvastada konkreetses kambris viibiva kinnipeetava isikut just nimelt ka väljaspool E-hoonet. 30.08.2015 paiknes kaebaja kambris nr 1052, mis asub E-hoone esimesel korrusel ja mille akna kohale on punasega selgelt kirjutatud number 52. 30.08.2015 kella 16.50 paiku teostas valvur A. Pikk E-hoone väliringi. Tegemist on toiminguga, mille jooksul kontrollivad vanglaametnikud E-hoone ümbrust umbes 0-15 m kaugusel akna vahetus läheduses. Nagu nähtub valvur A. Pikk 30.08.2015 koostatud ettekandest nr 4512, karjus kaebaja „kaks pederasti kõnnivad“ läbi akna neljal korral. Valvur A. Pikk asus piisavalt lähedal, et näha karjuja akna kohale märgitud numbrit 52, on äärmiselt ebatõenäoline, et valvur A. Pikk oleks võinud kaebaja isiku kindlakstegemisel eksida. Vangla on leidnud, et kaebaja süü on tõendatud, kuna kaebaja karjus aknast ebatsensuurseid väljendeid , mille kohal oli märgitud number 52, milles viibis kaebaja ja samuti on valvur A. Pikk tundunud kaebaja hääle järgi ära. Vangla on märkinud, et valvur A. Pikk on töötanud vanglas alates 25.04.2013 ja kaebaja paikneb Tartu Vanglas alates 17.12.2014, mistõttu on tõenäoline, et kaebaja hääl on ametnikule meelde jäänud tööülesannete täitmise raames. Vastustaja märgib, et kaebaja on teo toime pannud ning teda on õiglaselt karistatud, kaebajal on suhtlemiseeskirjade rikkumise eest kokku seitse kehtivat distsiplinaarkaristust. Tartu Vangla palub jätta käskkirja tühistamata ning vastustaja on seisukohal, et vaideotsus, mis iseseisvalt kaebaja õigusi ei piira ja kohustusi ei sea, ei saa olla ka kaebaja õigusi rikkuv, seega tuleb jätta rahuldamata ka kaebus vaideotsuse tühistamiseks. Vastustaja taotleb jätta kaebus täielikult rahuldamata.
Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele. 2.Tartu Vangla 23.09.2015 käskkirjaga nr 6-2/1309 karistati R. A. Tartu Vangla kodukorra p
see, miks peeti võimalikuks karistada kaebajat kartserisse paigutamisega seitsmeks ööpäevaks võttes aluseks vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 p 4. 7.Eeltoodu alusel leiab kohus, et kaevatav Tartu Vangla 23.09.2015 käskkiri nr 6-2/1309 on õiguspärane, antud kehtiva õiguse alusel, käskkiri on kaalutletud, proportsionaalne ning antud selleks pädeva ametiisiku poolt ja on vormilt õige. Käskkirja 23.09.2015 nr 6-2/1309 tühistamiseks puudub alus ning kaebus jääb selles osas rahuldamata. Samuti ei ole tõendatud vastustaja poolt menetlusnormide rikkumine. Kaebaja on saanud anda omapoolsed selgitused, teda on ärakuulatud ning vanglaametnik A. Pikk oli veendunud selles, et läbi akna ebatsensuursete väljendite karjujaks oli R. A.. Kohtu arvates on vastustaja kogunud ja hinnanud tõendeid piisavalt kuni distsiplinaarrikkumise toimepanek kaebaja poolt oli tõendatud ning vangla ei ole rikkunud siinjuures uurimisprintsiipi nagu väidab kaebaja. 8.Lisaks märgib kohus, et oma 20.11.2015 vaideotsuses nr 1-11/759-2 selgitas vastustaja, et valvur A. Pikk on olnud kolmandas üksuses tööl kaebaja seal viibimise ajal 04.01.2015, 04.05.2015 ning 27.05.2015. Ühtlasi esitas vastustaja vaide lisana maikuu valvelehed, millelt nähtuvalt oli valvur A. Pikk teostanud visuaalset kontrolli 04.05.2015 öösel elusosakondades E3 ja E4 ning 27.05.2015 päeval eluosakonnas E1. Siinkohal peab vastustaja vajalikuks selgitada, et kolmanda üksuse moodustavad eluosakonnad E1, E2, E3, E4, psühhiaatriaosakond ning osad vastuvõtukambrid. Valvelehtedel nähtud vastutusala ei tähenda seda, et ametnik viibib ja tegeleb terve vahetuse ainult talle määratud osakonnaga, vaid näitab üksnes, milline osakond on ametniku suurendatud tähelepanu all. Näiteks rakendatakse kinnipeetavate jalutuskäikude teostamisel kogu üksuses päeval tööl olevaid valvureid, sealjuures just meesvalvureid, kuna enne ja pärast jalutuskäiku otsitakse kinnipeetavad keelatud esemete avastamiseks läbi. Tööülesannete täitmise raames tekib piisavalt olukordi, kus teistes üksustes tööl olevad ametnikud võivad puutuda kokku E1 ja E2 suletud osakonnas paiknevate kinnipeetavatega. Vangla on märkinud, et kaebaja puhul on tegemist täiendava tähelepanu all oleva kinnipeetavaga, kelle suhtes on kogu Tartu Vanglas viibitud aja vältel kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Lisaks on kaebaja rünnanud vanglateenistuse ametnikke, millest tingitud on suurem jälgimise vajadus ja seega jääb ka selline isik enam meelde. Seega on tõenäoline, et A. Pikk tunneb kaebaja ära nii hääle järgi kui välimuse järgi. 9.Kohus leiab ka vaideotsuse osas, et Tartu Vangla vaideotsus 20.11.2015 nr 1-11/759-2 on õiguspärane ning ei kuulu tühistamisele. Samas ei ole kaebaja ka välja toonud ühtki asjaolu, mis viitaks vaideotsuse õigusvastasusele. Vaideotsus iseseisvalt ei loo, tekita ega muuda kellegi suhtes õigusi. 10.Kaebuses on välja toodud ka see, et rikutud on hea halduse tava ja käskkiri ei vasta seadusele ning kaebaja ei saa tõendada negatiivset asjaolu. Kohus märgib, et vastustaja ei ole rikkunud hea halduse tava ning vangla on tuvastanud kaebaja suhtes süülise käitumise, mille eest on kaebajat karistatud Tartu Vangla kodukord p 1.7.1 rikkumise eest. Samas on kohus ka eespool märkinud, et kaevatav käskkiri on õiguspärane ja vastab seadusenõuetele ning vangla on teinud otsustuse põhjalikult uuritud materjalide põhjal. 11.Arvestades eeltoodut jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata. 12.Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja on esitanud kohtule 15.07.2016 täiendava kirja, milles taotleb, et kohus saadaks kaebajale uuesti kõik materjalid, et kaebaja saaks kohtule vastata. Kohus märgib, et kaebuse esitajale on saadetud kõik materjalid – kohtu määrused ja vastustaja vastuse koos lisaga ning kuna kohus ei ole täiendavalt nõudnud kaebajalt mingeid vastuseid ega
selgitusi, ei ole kohus ka kaebaja nõuet täitnud. Kaebajat on esindanud kohtumenetluses vandeadvokaat. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast.
13.Menetluskuludest: Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kaebaja on riigilõivu tasumisest vabastatud ja vangla ei ole omapoolselt menetluskulude nimekirja esitanud, menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.