Kaebaja – DL Vastustaja – Justiitsministeerium, volitatud esindaja Alar Must
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 03.11.2015 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
DL apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta DL apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 03.11.2015 otsus haldusasjas nr 3-15-508 muutmata.
2.Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.10.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-15-508 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.DL esitas 04.02.2015 Väike-Maarja Vallavalitsusele avalduse tema lisamiseks valijate nimekirja, et ta saaks hääletada 01.03.2015 toimuvatel Riigikogu valimistel. Väike-Maarja vallasekretär jättis 04.02.2015 vastusega taotluse rahuldamata. DL esitas 13.02.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Väike-Maarja vallasekretäri 04.02.2015 vastus ning lisada kaebaja valijate nimekirja (haldusasi nr 3-15372). Kaebuses leiti, et Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 4 lg 3 tuleb jätta kohaldamata osas, mis takistab kinnipeetaval olla valija. Tartu Halduskohus võttis kaebuse 17.02.2015 määrusega menetlusse ning jättis selle 18.02.2015 otsusega rahuldamata. DL sai Tartu Halduskohtu 17.02.2015 määruse kätte 18.02.2015. Kohtuotsuse sai ta kätte 04.03.2015.
2.DL esitas 02.03.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses sellega, et talle ei toimetatud viivitamatult kätte Tartu Halduskohtu 18.02.2015 otsust. Halduskohtu viivituse tõttu ei saanud ringkonnakohus teha asjas otsust enne 01.03.2015 toimunud valimisi. Kaebaja jäi ilma valimisõigusest.
3.Justiitsministeerium palus jätta kaebus rahuldamata, sest kahjunõue on täielikult põhjendamata ja tõendamata. Tartu Halduskohtu poolt saadeti kohtuotsus e-posti teel Tallinna Vangla inspektor-üksuse juhi abile KL-le 19.02.2015 kell 10:12. Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK) selgitas välja, et kiri jõudis KL postkasti, kuid viimaste andmete kohaselt asub mitte saabunud, vaid saadetud kirjade kaustas. RIK ei ole suutnud tuvastada põhjust, miks e-kiri võis sattuda saadetud meilide kausta, sest vastavad logid ei ole säilinud. Mittevaralise kahju tekkimist ei saa eeldada vaid sellest, et kaebajal jäi 2015. aasta Riigikogu valimistel oma hääl andmata. Kaebaja ei ole selgitanud, milles mittevaraline kahju seisnes. Põhjuslik seos kohtu tegevuse ja hääletamata jätmise vahel on tõendamata ja hüpoteetiline. Puudub mis tahes alus arvata, et Tartu Ringkonnakohus oleks kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldanud ja seda enne 01.03.2015 toimunud valimisi.
4.Tallinna Halduskohus jättis 03.11.2015 otsusega kaebuse rahuldamata. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja sai 18.02.2015 kohtuotsuse kätte 04.03.2015. Tartu Halduskohus edastas otsuse 18.02.2015 vanglaametniku e-posti aadressile, kuid mitte vangla üldmeilile. Kaebaja on kinnitanud, et vangla tegevuse suhtes tal pretensioone ei ole. Kaebaja märgib õigesti, et tegemist oli kiireloomulise asjaga. Samas oleks kaebaja võinud aktiivsemalt huvi tunda otsuse kättetoimetamise vastu. Kaebaja teadis, et otsus avalikustatakse 18.02.2015. Kaebaja oleks saanud astuda samme koheselt peale 18.02.2015, kui ilmnes, et otsust ei ole temale kätte toimetatud.
2(5)
3-15-508 Isegi kui eeldada, et kaebaja oleks kohtuotsuse viivitamatult kätte saanud, ei ole teada, millal ta oleks jõudnud apellatsioonkaebuse koostada ja ringkonnakohtule esitada ning kui kiiresti oleks otsus avalikult teatavaks tehtud. Ei saa ka eeldada, et Tartu Ringkonnakohus oleks teinud sama otsuse, mis Tallinna Ringkonnakohus. Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus tegutsesid kiiresti AE-le ja RK-le otsuse kättetoimetamisel ning ringkonnakohtu lahenditest tulenevalt said need kaks kinnipeetavat Riigikogu valimistel osaleda. Riigikohus leidis hiljem, et eelnimetatud kinnipeetavate suhtes oli hääleõiguse piirang proportsionaalne ja põhiseaduspärane. Sellest, et kaebajal jäi 2015. aasta Riigikogu valimistel oma hääl andmata, mida ta seostab kohtuotsuse kättetoimetamisel tekkinud viivitusega, ei ole võimalik mittevaralise kahju tekkimist eeldada. 08.10.2015 kohtuistungil väitis kaebaja, et temale on tekitatud mittevaraline kahju sellega, et temalt võeti ära edasikaebamise võimalus ning ta ei saanud valida. Õige ei ole kaebaja seisukoht, et temalt võeti võimalus kohtuotsust vaidlustada. Kaebaja on esitanud kohtuotsusele apellatsioonkaebuse ning see on Tartu Ringkonnakohtu menetluses. Kaebaja osas ei ole tehtud kohtuotsust, mis kinnitaks tema õigust osaleda Riigikogu valimistel.
5.DL palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 03.11.2015 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Õige ei ole halduskohtu etteheide, et kaebaja oleks pidanud olema aktiivsem kohtuotsuse endale kättetoimetamisel. Kohus ei ole näidanud, milles oleks pidanud kaebaja aktiivsem huvi seisnema. Kirjalik pöördumine vangla poole ei oleks toonud kaasa asja lahendamist, sest vangla vastab pöördumistele 30 päeva jooksul. Pealegi jätab vangla enam kui pooltele pöördumistele vastamata. Kaebaja selgitas halduskohtule istungil, et pöördus suuliselt korduvalt vanglaametnike ŽD ja AS poole. Kuna vangla üldmeilile kohtuotsust ei saadetud, poleks kaebaja kontaktisik saanud teda kuidagi aidata. Kaebaja ei ole süüdi selles, et ta kohtuotsust kätte ei saanud, samuti ka mitte selles, et Tartu Ringkonnakohus ei ole käesoleva ajani tema apellatsioonkaebust läbi vaadanud. Murettekitav on Tallinna Halduskohtu kohtuniku väljaütlemine kohtuistungil, et ta suhtles Tartu Ringkonnakohtu kohtunikuga, kes kaebaja apellatsioonkaebust menetleb. Tundub, et tegemist on kokkumänguga. Apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu otsusele sai kaebaja esitada alles pärast seda, kui valimised olid läbi. Seega ei ole kaebaja saanud oma edasikaebeõigust sisuliselt kasutada. Kaebajale jäi arusaamatuks, mida pidas halduskohus silmas, kui leidis, et põhjuslik seos kohtuotsuse kättetoimetamisel toimunud viivituse ja valimata jäämise vahel saab olla vaid hüpoteetiline, mis aga ei ole riigivastutuse kohaldamiseks piisav. Selgusetu on, kas mõeldi riigivastutuse seadust (RVastS) või riigivastutust üldiselt. Samuti on küsitav, kuidas saab põhjuslik seos olla hüpoteetiline, kui on olemas kaks Tallinna Ringkonnakohtu lahendit, mis tagasid kahele kinnipeetavale valimisõiguse. Tartu Halduskohus ei tundnud huvi, kas otsus ikka on kätte toimetatud ning ei pööranud piisavalt tähelepanu sellele, et tegemist on kiireloomulise asjaga.
3(5)
3-15-508
6.Justiitsministeerium palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt ei vaidlusta kaebaja kohtu seisukohta kahju puudumise osas, kuid kahju olemasolu on nõude rahuldamise vältimatuks eelduseks. Juba ainuüksi sel põhjusel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. RVastS § 9 lg 1 toob ammendava loetelu, millal võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda. Valimisõiguse rikkumise või kohtulahendi kättetoimetamise nõuete rikkumise puhul seadus mittevaralise kahju hüvitamist ette ei näe. Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja oleks pidanud olema otsuse saatmise asjaolude selgitamisel aktiivsem. Ta oleks saanud näiteks võtta ühendust kohtuga. Otsus edastati kaebajale koheselt, kui kohus probleemist 04.03.2015 teada sai. Tartu Ringkonnakohus on 01.03.2016 määruses haldusasjas nr 3-15-372 leidnud, et kaebaja mittevaralise kahju nõue on ilmselgelt perspektiivitu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Asjaolust, et kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses uuesti käsitlenud kahju olemasolu küsimust, ei saa järeldada, et kaebaja on nõustunud halduskohtu otsuse põhjendusega, et kahju puudub. Vastasel juhul ei oleks kaebaja apellatsioonkaebust esitanud. Ringkonnakohus leiab seega, et kaebaja vaidleb vastu kõigile halduskohtu otsuse seisukohtadele.
8.Ringkonnakohus ei toeta halduskohtu käsitlust, mille kohaselt oleks kaebaja saanud suuremat aktiivsust üles näidates kahju tekkimist ära hoida. Vaidlust ei ole selles, et Tartu Halduskohtu 18.02.2015 otsust ei tehtud kaebajale mõistliku aja jooksul teatavaks. Kaebajal oli kinnipeetavana piiratud võimalus kohtu poole pöörduda ning uurida, miks ei ole kohtuotsust talle saadetud. Kaebaja on kinnitanud, et pöördus suuliselt vanglaametnike poole. Samuti ei nõustu ringkonnakohus sellega, et isegi kohtuotsuse õigeaegselt kättetoimetamisel ei saa eeldada, et Tartu Ringkonnakohus oleks jõudnud kaebuse enne 01.03.2015 läbi vaadata. Arvestades RKVS §-s 25 sisalduvaid lühikesi menetlustähtaegasid, ei saa sellist võimalust välistada. Õige on aga halduskohtu väide, et tagantjärele ei ole võimalik öelda, millise otsuse oleks Tartu Ringkonnakohus teinud, s.o kas kaebajal oleks tekkinud võimalus valimisõigust realiseerida. Samas leiab ringkonnakohus, et pole põhjendatud seda asjaolu tõlgendada kaebaja kahjuks, sest teada on, et Tallinna Ringkonnakohus rahuldas samasisulised kaebused.
9.Põhjendamatu on kaebaja kahtlus, et Tartu ja Tallinna kohtunike vahel toimus tema asja läbivaatamisel mingi kokkumäng. Asjaolu, et kohtunikud omavahel vestlesid, et tähenda, et lepiti kokku milleski õigusvastases ja kaebaja huve kahjustavas.
10.Seoses edasikaebeõiguse rikkumisega märgib ringkonnakohus, et vastav õigus peab olema sisuline, mitte formaalne. Seega ei saa ainuüksi apellatsioonkaebuse esitamise faktist järeldada, et edasikaebeõigus on olnud piisaval määral tagatud. Antud juhul oli kaebaja eesmärgiks osaleda valimistel. Kohtuotsuse kättetoimetamisest tingitud viivitus tekitas olukorra, kus apellatsioonkaebuse esitamine esialgset eesmärki enam ei taganud.
11.Eeltoodule vaatamata leiab ringkonnakohus, et halduskohus on jätnud kaebuse õigesti rahuldamata. Nimelt leiab ringkonnakohus, et isegi juhul, kui kohus menetlustoimingu tegemisel (otsuse kättetoimetamisel) eksis, ei ole valimistel osalemise võimatus kaebajale 4(5)
3-15-508 mittevaralist kahju tekitanud. Ringkonnakohus nõustub Tartu Ringkonnakohtu 01.03.2016 määruse haldusasjas nr 3-15-372 p-s 13 toodud põhjendustega. Seal leiti, et siseriikliku õiguse järgi ei ole rahaline hüvitis valimisõiguse teostamise õigusvastase takistamise hüvitamiseks kohane meede. Lisaks tugineti Euroopa Inimõiguste Kohtu 23.11.2010 otsusele asjades nr 60041/08 ja 60054/08, mille p-s 87 on leitud, et kui isikut ei ole konventsioonivastaselt kantud valijate registrisse, pole karistuslik kahjuhüvitis põhjendatud. Kaebaja ei ole antud juhul põhistanud, milles väljendus temale tekkinud mittevaraline kahju. Pole usutav, et valimisõiguse realiseerimata jätmine võib isikule põhjustada selliseid läbielamisi, mis võib kaasa tuua kahjunõude vastavalt RVastS § 9 lg-le 1. Pealegi toimus kinnipeetavate valijate nimekirja mittekandmine seaduse alusel ning kehtis sellisel kujul juba palju aastaid ning ühetaoliselt kõigi kinnipeetavate suhtes. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et Riigikohtu üldkogu ei tuvastanud 01.07.2015 otsuses nr 3-4-1-2-15 RKVS § 4 lg 3 põhiseadusvastasust, vaid leidis, et AE ja RK suhtes on kehtestatud piirang õiguspärane. Asjaolust, et eelnimetatud isikud said siiski 01.03.2015 valimistel osaleda, ei saa järeldada, et sama õigus oleks pidanud olema ka teistel kinnipeetavatel.
12.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.