XXX kaebus Tallinna Vangla 17.12.2014 käskkirja nr 1643 õigusvastasuse kindlakstegemiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja – Tallinna Vangla
Resolutsioon
Jätta XXX kaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 20.10.2016 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vanglas läbiviidud distsiplinaarmenetluse tulemusena karistati kinnipeetav XXX Tallinna Vangla 17.12.2014 käskkirjaga nr 1643 Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ (edaspidi Kodukord) p 1.12.7 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 40 ööpäevaks ja Kodukorra p 1.11.1 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 15 ööpäevaks.
30.12.2014 esitas XXX Tallinna Vanglale vaide, milles taotles Tallinna Vangla 17.12.2014 käskkirja nr 1643 kehtetuks tunnistamist. Tallinna Vangla jättis 27.01.2015 vaideotsusega nr 515/14/35994-3 vaide rahuldamata.
3.23.05.2016 saabus Tartu Halduskohtusse XXX kaebus Tallinna Vangla 17.12.2014 käskkirja nr 1643 õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kaebusele oli lisatud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlus.
4.Tartu Halduskohus vabastas 06.06.2016 määrusega XXX kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest, võttis kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. 05.07.2016 saabus kohtule vastustaja vastus kaebusele.
5.09.08.2016 määrusega otsustas Tartu Halduskohus asja lahendada kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid taotlusi ja seisukohti. Täiendavaid tõendeid menetlusosalised ei esitanud.
KAEBAJA VÄITED
6.Kaebuse kohaselt ei vaidlusta kaebaja distsipliinirikkumiste toimepanemist, vaid leiab, et tema tegu oli ajaliselt ja olemuselt üks tegu. Kaebaja on seisukohal, et isikut ei tohi ühe teo eest kaks korda karistada.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
7.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tegemist oli ühe teoga ja talle määrati karistus kahe teo eest õigusvastaselt. Vastustaja on seisukohal, et Tallinna Vangla 17.12.2014 käskkiri nr 1643 on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kaebajat karistati õiguspäraselt Kodukorra p-de 1.12.7 ja 1.11.1 rikkumiste eest ning kehtiva käskkirja alusel. Vastustaja leiab, et distsiplinaarmenetluse käigus on tõendamist leidnud, et kaebaja pani 27.11.2014 toime kaks distsipliinirikkumist - vanglaametnike ründamine ning ebatsensuursete ja ähvardava sisuga väljendite kasutamine, mille eest võis teda karistada distsiplinaarkorras nii Kodukorra p 1.12.7 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 40 ööpäevaks kui ka Kodukorra p 1.11.1 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 15 ööpäevaks.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
8.Vaidlust ei ole selles, et kaebajat karistati Tallinna Vangla 17.12.2014 käskkirjaga nr 1643 (tl 4-7) Kodukorra p 1.12.7 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 40 ööpäevaks ja Kodukorra p 1.11.1 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 15 ööpäevaks. Kaebaja ei eita teo toimepanemist, mis seisnes selles, et ta 27.11.2014 ründas korduvalt vanglaametnikke ning ütles ametnikele „minge putsi mendid“, „käige vittu kuradi kuked, saate mu käest kõik molli“. Seega selle asjaolu osas vaidlus puudub. Ka määratud karistuse ebaproportsionaalsusele ja menetlusnormide rikkumisele distsiplinaarmenetluse läbiviimisel kaebaja viidanud ei ole.
9.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et distsiplinaarkaristuse määramisega on teda karistatud kaks korda ühe ja sama rikkumise toimepanemise eest. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 63 lg 3 teise lause kohaselt võib ühe ja sama distsipliinirikkumise eest kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust. VangS § 63 lg 1 kohaselt on distsiplinaarkaristusteks noomitus, isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise keelamine kuni 45 päevaks, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine, töölt eemaldamine kuni üheks kuuks ja kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks.
Kodukorra p 1.12.7 sätestab, et kinnipeetaval on vanglas keelatud kasutada vägivalda või häirida teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid. Kodukorras sätestatud vägivalla kasutamise keeld kehtib nii kaaskinnipeetavate, ametnike kui ka muude isikute suhtes. Tallinna Vanglas läbiviidud distsiplinaarmenetluse käigus leidis tõendamist, et kaebaja oli agressiivselt meelestatud ning ründas ametnikke. Rünne seisnes harjavarrega löömises, jalgadega löömises, samuti ametniku lükkamises, mille tagajärjel ametnik tasakaalu kaotas. Kuna kinnipeetav üritas korduvalt ametnikke lüüa nii harja kui jalgadega (osad löögid tabasid), seega kasutas kaebaja ametnike suhtes vägivalda ja tema tegu oli tahtlik.
10.Kohus nõustub vastustajaga, et vanglaametnike ründamine on raske rikkumine, kuna füüsilise ründega võidakse tekitada teisele isikule kehavigastusi. Rikkumise raskust näitab ka see, et kaebaja suhtes algatati kriminaalmenetlus, mis erinevatel asjaoludel lõpetati. Vanglateenistuse ametniku kui riigivõimu esindaja ründamine seab ohtu vangla üldise julgeoleku ning teiste isikute elu ja tervise. Rikkumise raskust arvesse võttes pidas menetleja põhjendatuks karistada kaebajat nimetatud rikkumise eest kartserisse paigutamisega 40 ööpäevaks kohtu arvates õigesti.
11.Kodukorra p 1.11.1 kohaselt on kinnipeetaval keelatud kasutada vestluses ebatsensuurseid või ähvardava sisuga väljendeid. Ka Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi EIK) on pidanud vajalikuks kaitsta riigiametnikke jämedate, solvavate ja laimavate verbaalsete rünnakute eest ametikohustuste täitmisel, mis on mõeldud nende riivamiseks ja avalikkuse usalduse kahjustamiseks ametnike ja teenistuskoha suhtes (EIK 31.03.2011 otsus asjas Siryk v. Ukraine, nr. 6428/07 p 41, EIK 08.04.2010 otsus asjas Bezymyannyy v. Russia, nr. 10941/03 p 38 ja EIK 21.12.2004 otsus asjas Busuioc v. Moldova, nr. 61513/00 p 64).
12.Ebatsensuursed ehk sündsusetud, ropud või väärikust riivavad on sellised väljendid, mida konkreetses kõnekontekstis ei ole sobiv kasutada, mis hälbivad tavalisest kõnepruugist, väljendavad agressiivsust, konflikti, halvakspanu või muul põhjusel riivavad oluliselt sündsustunnet. Kohus nõustub vastustajaga, et väljend „minge putsi mendid“ on üldtuntud ebatsensuurne väljend, mis muuhulgas viitab vulgaarselt naiste suguelunditele. Samuti on teadaolevalt ebatsensuurne väljend „käige vittu, kuradid kuked“, kuna antud väljend viitab muuhulgas vulgaarselt naiste suguelunditele ning on väärikust riivav. Väljend „kuked“ on vangla kontekstis halvustav, mille tähenduseks on erialases kirjanduses märgitud „passiivne homoseksualist“. Väljendeid „molli andma“ ning „maha lööma“ kasutatakse väljendamaks tahet kedagi lüüa, kehavigastusi tekitada, viimast ka kui surma põhjustada. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt tähendab ähvardamine sõnade, žestide või muu sellisega väljendama oma kavatsust teha kellelegi midagi halba, kasutada vägivalda, põhjustada kahju või ebameeldivusi või muud sellist ja olema ohuks kellelegi või millelegi, andma põhjust kartuseks, et võib juhtuda midagi halba. Kinnipeetava poolt öeldud väljendid „ma annan kõigile molli“ või „löön teid“ on kahtlemata ähvardava sisuga, kuna nendega väljendatakse kavatsust põhjustada teisele isikule kehavigastusi.
13.Seega oli kaebaja poolt toimepandud rikkumine raske ning vastustaja pidas proportsionaalseks korduvalt ametnikke kehavigastuste tekitamisega ähvardanud ja ebatsensuurseid väljendeid kasutanud kaebaja paigutada 15 ööpäevaks kartserisse kohtu arvates põhjendatult.
14.Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et kaebajat ei ole ühe ja sama teo eest kaks korda karistatud, vaid käesoleval juhul on vastustaja poolt tuvastatud ja tõendatud kaebaja poolt kahe erineva koosseisuga rikkumise toimepanemine – nii vanglaametnike ründamine kui ka
ebatsensuursete ja ähvardava sisuga väljendite kasutamine. Asjaolu, et kahe erineva koosseisuga rikkumise eest määrati karistused ühe käskkirjaga, ei ole õigusvastane, sest kummagi distsipliinirikkumise toimepanemine on tõendatud ja nende eest ka kohtu arvates õigesti karistatud.
15.Asja materjalidest nähtuvalt viibis kaebaja kartseris järjest 55 ööpäeva. Kohus märgib, et vangistusseadusest ei tulene keeldu distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramiseks tulenevalt sellest, et kinnipeetav viibib juba kartseris. Samuti ei kohusta vangistusseadus vanglat jälgima, et kinnipeetavat ei paigutataks erinevate rikkumiste eest kartserisse kauemaks kui 45 ööpäevaks järjest. VangS § 65 lg 1 kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus üldjuhul täitmisele kohe. Seetõttu pidigi vastustaja määratud distsiplinaarkaristused koheselt täitmisele pöörama ning seda tehes ei käitunud vangla õigusvastaselt ega rikkunud kaebaja õigusi. Kartserikaristuste järjestikku täitmisele pööramist on hinnanud Riigikohus oma 21.03.2013 kohtuotsuses nr 3-3-1-79-12 ning vangla tegevuses õigusvastasust ei tuvastatud.
16.Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kaebajat karistati õiguspäraselt Kodukorra p-de 1.12.7 ja 1.11.1 rikkumiste eest ning kehtiva käskkirja alusel, seetõttu puudub alus pidada käskkirja õigusvastaseks, järelikult jätab kohus XXX kaebuse rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.