Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 20.09.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 3-16-1828/10
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik: Erimenetlus
Kuulutamise aeg: 20.09.2016
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1214

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Resolutsioon

Edasikaebamise kord

Muud selgitused

3-16-1828 20. september 2016, Tartu Maare Aloe XXX taotlus esialgse õiguskaitse korras peatada osaliselt Tartu Vangla 08.09.2016 käskkirja nr 6-3/301 kehtivus

1.Vabastada XXX riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

2.Jätta XXX esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Saata käesolev määrus XXX, Tartu Vanglale ning Rahandusministeeriumile.

Asjaolud ja menetluse käik

1.XXX esitas 12.09.2016 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse seonduvalt Tartu Vanglas taotleja tööle suunamisega.

2.Tartu Halduskohus jättis 14.09.2016 kohtumääruses XXX esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis taotluse puuduste kõrvaldamiseks 5-päevase tähtaja alates määruse kättesaamisest. Kohus selgitas, et XXX ei ole taotluses märkinud, millise esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist ta soovib. Kohtu hinnangul saaks XXX nõuda Tartu Vangla 08.09.2016 käskkirja nr 6-3/301 kehtivuse peatamist taotluse esitajat puudutavas osas. Kohus palus taotluse esitajal täpsustada, kas ta nõustub kohtuga või soovib ta mõne muu esialgse õiguskaitse taotluse abinõu rakendamist. Kohus palus taotlejal selgitada, miks tema õiguste kaitse muutuks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel oluliselt raskendatuks või võimatuks ning millised pöördumatud tagajärjed võivad talle tekkida. Kohus selgitas, et Sven Vaarmetsal tuleb tasuda riigilõiv summas 15 eurot või esitada menetlusabi taotlus riigilõivust vabastuse saamiseks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse

4.Kohus lahendab esmalt XXX riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 15 eurot. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lg 1 sätestab, et menetlusabi antakse juhul, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Riigikohtu üldkogu 12.04.2016 kohtuotsuses nr 3-3-1-35-15 tunnistati HKMS § 112 lg 1 p 1 põhiseaduse vastaseks ja alates otsuse jõustumisest kehtetuks osas, milles see ei võimalda isiku sissetulekust maha arvata sättes nimetamata vältimatuid kulutusi. Kohtuotsuse p 51 kohaselt kulutused toidule, riietele jne ei ole vältimatud, kui isiku vastavate vajaduste rahuldamine on piisaval määral tagatud muul viisil, nt kinnipeetava toitlustamisega vanglas. Arvestades siiski nt vajadust osta hügieenitarbeid ning teha aeg-ajalt ühekordseid erakorralisi kulutusi, võib ka kinni peetavate isikute puhul eeldada, et lisaks seni tunnistatud mahaarvamistele on igakuised kulutused ca 5% ulatuses töötasu alamäärast vältimatud ning neid ei tule menetlusabi andmisel täpsemalt hinnata. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt on 2016. aasta töötasu alammäär 430 eurot. Seega tuleks käesoleval juhul vältimatuteks kuludeks pidada igakuiselt 21,5 eurot. XXX vanglasisese isikukonto väljavõttest taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta (s.o 18.05.2016 – 17.09.2016) nähtub, et tal puuduvad ilmselgelt rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks. Seega on menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud. Samuti ei saa taotlust pidada perspektiivituks. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus XXX HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

tõsine põhjus kaaluda esialgse õiguskaitse kohaldamist. Selliseks õigushüveks võiks olla nt isiku julgeolek või tervis. Käesoleval juhul see kohtu hinnangul siiski nii ei ole. Nagu kohus selgitas 14.09.2016 kohtumääruse p-s 6, siis tuleb HKMS § 250 lg 2 kohaselt esialgse õiguskaitse taotlust põhistada. Kuigi esialgse õiguskaitse taotlusele ei laiene samad tõendatuse kriteeriumid nagu kaebusele, peab väide olema kohtule usutav. Taotleja selgitab, milliseid ebamugavusi talle majandustööde tegemine põhjustada võib, kuid tegemist ei ole asjaoludega, mis tingiksid esialgse õiguskaitse kohaldamise. Isegi kui taotluse esitaja peab majandustöid tegema ning pärast eluruumis viibima samades riietes, ei saa see tuua taotlejale kaasa pöördumatuid tagajärgi. Taotleja ei ole kohtule esitanud ka vastavaid tõendeid. Samuti, Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ (edaspidi Tartu Vangla kodukord) p 11.2.1. kohaselt kindlustab vangla kinnipeetavale vangla poolt väljastatud voodipesu ja käterätikute vahetuse üldjuhul neljateistkümne päeva järel. Tartu Vangla kodukorra p 11.2.2. kohaselt vangla poolt väljastatud vooditarvikute, käterättide, kinnipeetava vangla riietuse ja tööriietuse pesemine ning parandamine on tasuta. Seega ei pea taotleja kolm kuud viibima mustade riietega. Kohus selgitab, et kehtiv õigus ei võimalda kasutada kinnipeetava tööle sundimiseks vahetut sundi. Tartu Vanglal on võimalik kinnipeetava töökohustuse rikkumisel tema distsiplinaarkorras karistamine. Distsiplinaarkaristuse määramisele eelneb distsiplinaarmenetluse läbiviimine. Distsiplinaarmenetluse käigus saab kinnipeetav oma teo õigusvastasust välistavatele asjaoludele tugineda, kui see takistab majandustöö tegemist või seab ohtu näiteks taotleja tervise. Vajadusel on XXX võimalik nõuda ka distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtivuse või täitmise peatamist selle vaidlustamise ajaks. Riigikohtu halduskolleegium 22.09.2014 kohtumääruse nr 3-3-1-59-14 p-s 19 märgib, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist. Ka see põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, vaid seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud. Tartu Vangla 08.09.2016 käskkirja nr 63/301 kehtivuse peatamine taotlejat puudutavas osas praegusel hetkel tähendaks tõenäoliselt selle kehtivuse peatamist kuni selle kehtivuse lõppemiseni 31.12.2016, kui XXX vaiet ei rahuldata ning ta pöördub kaebusega kohtusse. Sellisel juhul saavutaks XXX sisuliselt kaebuse eesmärgi ka siis, kui kohus jätab selle rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et XXX esialgse õiguskaitse taotlus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt HKMS § 252 lg-le 7 võib esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale menetlusosaline esitada määruskaebuse otse kõrgemalseisvale kohtule. HKMS § 204 lg-st 2 tulenevalt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.