Korrakaitse › Vanglad

R.G. on esitanud vaide eelnimetatud käskkirja peale ning Tartu Vangla on vaideotsusega 25.11.2015 nr 1-11/776-2 jätnud kinnipeetava R.G. vaide rahuldamata. R. G. on pöördunud halduskohtu poole kaebusega 30.11.2015. R.G. on oma kaebusega taotlenud tühistada 25.11.2015 vaideotsus nr 1-11/776-2 ja annulleerida 28.09.2015 käskkiri nr 6-1/1234, mida kohus on käsitlenud kui kaebust haldusaktide tühistamise nõudes. Samas on lisatud mittevaralise kahju nõue kohtu äranägemisel seonduvalt ebaseadusliku suletavasse kambrisse paigutamise eest. Tartu Halduskohus on kohtumäärusega 15.12.2015 tagastanud R.G. kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, kuna kaebajal on läbimata selles osas kohtueelne kohustuslik menetlus. Kohus on sama määrusega vabastanud R. G. riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel mis puudutab haldusaktide tühistamist ning võtnud selles osas kaebuse menetlusse. Seega menetleb kohus antud asjas R. G. kaebust Tartu Vangla 28.09.2015 käskkirja nr 6-1/1234 ja 25.11.2015 vaideotsuse nr 1-11/776-2 tühistamise nõudes. Mittevaralise kahju nõuet kohus ei menetle, mistõttu seda ka antud kaebuses rohkem ei käsitle. Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Kaebaja märgib, et teda on õigusvastaselt paigutatud suletud kambrisse. Kaebaja pöörab tähelepanu, et väidetavad rikkumised, mis on aset leidnud solvangutega vanglaametnike suunas, ei ole aset leidnud. Kaebaja märgib, et kaks viimast rikkumist, mis olid suunatud vanglaametnike solvamisele aset leidnud ei ole ja olid suunatud provotseerimisele. Kuus ülejäänud rikkumist ei ole samuti kaebaja seisukohalt aset leidnud, kuna teda ei ole nende eest karistatud ning vanglavalvur E. Toots on ettekanded välja mõelnud ja need vanglale esitanud. Kaebaja on oma kaebuses seisukohal, et ettekannetes nr 4684 ja 5040 kirjeldatud sündmused ei leidnud aset ja tegemist oli provotseerimisega. Kaebaja on märkinud, et ta ei ole solvanud vanglaametnikku nagu on märgitud ettekannetes ning seetõttu on teda õigusvastaselt paigutatud suletud kambrisse. Samuti on kaebaja viidanud vaideotsusele, mis kaebaja selgituste kohaselt on teda hämmastanud. Kaebaja on taotlenud nii kaevatava käskkirja 28.09.2015 nr 6-1/1234 kui ka vaideotsuse tühistamist. Kaebuse täienduses on kaebaja märkinud, et septembrikuu jooksul on kaebajal fikseeritud kaks intsidenti solvamises ja ebatsensuursete sõnade kasutamises vanglaametnike aadressil, milles kaebaja end süüdi ei tunnista. Kaebaja märgib, et kuna teda karistatud ei ole, seega on õigusliku aluseta ka kaebaja suhtes julgeolekuabinõude kohaldamine. Kaebaja on märkinud oma täiendavas kaebuses, et tuleb tühistada 23.10.2015 käskkiri nr 62/1541. Kaebaja soovib, et kohus tuvastaks, et valvur E. Toots rikkus Tartu Vangla kirjalikku akti 02.04.2015 nr 6-24/1395-2, millega oli kehtestatud kaebajaga lävimise keeld.

Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Vangla on märkinud, et olenemata sellest, milline on kaebaja seisukoht ning vaatenurk 09.09.2015 ning 28.09.2015 aset leidnud intsidentide osas, ei muuda see olematuks asjaolu, et perioodil 01.07.2015-28.09.2015 fikseeriti R. G. suhtes kaheksa rikkumist, milledest kaks

rikkumist pani R. G. toime 28.09.2015. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis nr 3-3-1-33-10 märkinud, et täiendavaid julgeolekuabinõusid tuleks kohaldada preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Ei ole alati nõutav, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olevad asjaolud oleksid tuvastatud distsiplinaar- väärteo või kriminaalmenetluse reeglite kohaselt. Vaatamata sellele, kas kaebajat otsustati rikkumiste toimepanemise eest distsiplinaarkorras karistada või mitte, on rikkumised vangla poolt siiski fikseeritud ning nendele tuginemine täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajaduse üle otsustamisel on olnud õiguspärane. Vastustaja märgib, et nii käskkirjas nr 6-1/1234 kui ka vaideotsuses nr 1-11/776-2 on vastustaja hinnangul piisava põhjalikkusega selgitatud, miks tekkis kolmanda üksuse juhil J. Ruubelil kahtlus, et R. G. käitumine võib endast kujutada ohtu ametnikele ning seeläbi ka vangla üldisele julgeolekule. Täiendavas vastuses on vangla märkinud, et kaebaja on oma varasema käitumisega näidanud, et ta on võimeline ametnikku ründama ning seega tuli tema ähvardusi võtta tõsiselt. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus, tutvunud asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. 2.Asja materjalide kohaselt on kaebaja käitumine, mis tõi kaasa täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise, seotud erinevate rikkumistega, mille on R. G. toime pannud ajaperioodil 01.07.2015 kuni 28.09.2015. Nimetatud perioodi jooksul on kaebaja suhtes fikseeritud 8 rikkumist, millest kaks viimast on toime pandud sama päeva jooksul. Kaevatava käskkirja kohaselt on septembris 2015 fikseeritud kaks intsidenti ametniku solvamises ning ebatsensuursete väljendite kasutamises. Ülejäänud rikkumised seisnevad keelatud esemete omamises, riietuse või nimesildi kandmiskorra rikkumises ja vanglateenistuja solvamises. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise hetkel omas R. G. kuut kehtivat distsiplinaarkaristust ja värskemad intsidendid olid veel menetluses. 3.Tartu Vangla käskkirjaga 28.09.2015 nr 6-1/1234 „Kinnipeetav R.G. suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine“ on kohaldatud alates 28.09.2015 R. G. täiendavate julgeolekuabinõudena: vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine; kehakultuuriga tegelemise keelamine ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine. Täiendavad julgeolekuabinõud on kohaldatud vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1,3 ja 4 alusel ning lähtuvalt justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kinnitatud „Vangla sisekorraeeskiri“ sätetest. 4.R.G. on oma kaebuses seisukohal, et vangla tegevus tema eraldatud lukustatud kambrisse paigutamisel oli õigusvastane ning sellega rikkus vangla tema õigusi. R.G. selgitab, et vaidlusaluses käskkirjas viidatud kaks rikkumist, mis on seotud vanglaametnike solvamisega, ei leidnud aset ja olid vanglaametnike poolt provotseeritud. Kuue ülejäänud rikkumise osas on kaebaja seisukohal, et need ei leidnud aset, sest teda ei karistatud nende eest ning E. Toots mõtles ettekanded lihtsalt välja. Vastustaja kaebaja selliste seisukohtadega ei ole nõustunud.

5.Asja materjalide kohaselt - kolmanda üksuse valvuri V. Simini 09.09.2015 ettekande nr 4684 kohaselt kasutas R. G. temaga suheldes ebatsensuurseid väljendeid, mis kajastuvad ettekandes. 08.10.2015 R. G. tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokollis tegi inspektor-kontaktisik A. Madissoon ettepaneku karistada R. G.t Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ punkti 1.7.1 rikkumise eest distsiplinaarkorras kartserisse

paigutamisega 7 ööpäevaks. Inspektor-kontaktisik andis R. G. võimaluse esitada distsiplinaarmenetluse protokollile oma vastuväited. 09.10.2015 tutvustas inspektor- kontaktisik R. G. uut protokolli, milles võttis arvesse kinnipeetava poolt algsele protokollile esitatud vastuväiteid. Vangla nõustus R. G. seisukohaga, et antud asjas ei olnud rikkumine piisavalt tõendatud. Samas selgitas inspektor-kontaktisik, et ta ei saa olla veendunud, et rikkumine tegelikult aset ei leidnud, eriti arvestades kinnipeetava varasemat käitumist, kus ta on konflikte põhjustanud. Vangla on märkinud, et inspektor-kontaktisik otsustas R. G.ga viia läbi preventiivse vestluse. Vanemvalvur E. Tootsi 28.09.2015 ettekandega nr 5040 on fikseeritud, et 28.09.2015 läks R. G. kambrisse nr 1146, et näha, mis esemed tal kambrist läbiotsimise ajal leiti. R. G. karjus E. Tootsile korduvalt, et viimane läheks sealt ära, sest tal on keelatud seal kambris olla. R. G. kasutas vanemvalvuri suunas ka ebatsensuurseid sõnu, mis kajastub ettekandes. Viidatud rikkumise eest on R. G. 28.10.2015 käskkirja nr 6-2/1541 alusel karistatud 10 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Kohus märgib, et eelnimetatud käskkirja antud asjas vaidlustatud ei ole, kuigi ekslikult on kaebaja märkinud kaebuse täienduses 27.04.2016, et soovib tühistada 28.10.2015 käskkirja nr 62/1541. Kaebuse põhjenduste kohaselt on ilmne, et kaebaja vaidlustab ainult 28.09.2015 käskkirja 6-1/1234 ja selles osas tehtud vaideotsust , mis puudutab julgeolekuabinõude kohaldamist ehk täpsemalt kinnisesse kambrisse paigutamist, mistõttu puudus kohtul vajadus viia läbi menetlus 28.10.2015 käskkirja suhtes. 6.Kohus nõustub vanglaga, et olematuks ei muutu asjaolu, et perioodil 01.07.2015-28.09.2015 fikseeriti R. G. suhtes kaheksa rikkumist, milledest kaks rikkumist pani R. G. toime 28.09.2015. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis nr 3-3-1-33-10 märkinud, et täiendavaid julgeolekuabinõusid tuleks kohaldada preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Ei ole alati nõutav, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olevad asjaolud oleksid tuvastatud distsiplinaar- väärteo või kriminaalmenetluse reeglite kohaselt. Vaatamata sellele, kas kaebajat otsustati rikkumiste toimepanemise eest distsiplinaarkorras karistada või mitte, on rikkumised vangla poolt siiski fikseeritud ning nendele tuginemine täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajaduse üle otsustamisel on olnud õiguspärane. 7.Kohus nõustub siinjuures vanglaga ka selles, et nii käskkirjas nr 6-1/1234 kui ka vaideotsuses nr 1-11/776-2 on vastustaja hinnangul piisava põhjalikkusega selgitatud, miks tekkis kolmanda üksuse juhil J. Ruubelil kahtlus, et R. G. käitumine võib endast kujutada ohtu ametnikele ning seeläbi ka vangla üldisele julgeolekule. Kuigi kaebaja on seisukohal, et vangla oleks pidanud vaidlusaluses käskkirjas keskenduma üksnes 28.09.2015 aset leidnud intsidendile, on kaebaja varasemal käitumisel vastustaja jaoks tähendus siiski seetõttu, et sellest ilmneb kaebaja meelestatus ja suhtumine kinnipidamise korraldusse ning vanglateenistuse ametnikesse. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirjas ei pea andma eraldi hinnangut igale distsipliinirikkumisele, millele käskkirjas on tuginetud. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast otsuse nr 3-3-1-33-10 punktis 12 toimub täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, ka kaitstava õigushüve kohta. Kohus märgib, et vangla kohustus on võtta tarvitusele julgeoleku tagamiseks vanglas vajalikud meetmed. 8.Kokkuvõttes märgib kohus, et Tartu Vangla 28.09.2015 käskkiri nr 6-1/1234 on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja on sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Samuti on vaidlustatud vaideotsus õiguspärane. Kaebaja ei ole esitanud vaideotsusele muid väiteid kui see, et vaideotsus

hämmastab teda. Samuti ei ole täheldatud menetlusnormide rikkumist vangla poolt kaebaja suhtes. Kohtu arvates on haldusaktid õiguspärased ning ei kuulu tühistamisele. Seega jääb kaebus tervikuna rahuldamata. 9.Kaebaja on soovinud , et kohus tuvastaks asjaolu, et vanglaametnik E. Toots on rikkunud tema suhtes ajutist lähenemiskeeldu. Kohus märgib, et Tartu Vangla on otsustusega 02.04.2015 nr 6-24/1395-2 leidnud vajaliku olevat tagada menetluse objektiivsus ning seega on E. Tootsil keelatud kaebajaga lävimine juhul kui selleks ei ole äärmist teenistuslikku vajadust. Antud juhul on E. Toots 28.09.2015 viibinud läbiotsimisetoimingute juures ja seisnud kaebaja kambri nr 1146 ukselävel, mille peale kaebaja kasutas E. Tootsi suhtes ebatsensuurseid väljendeid ning ajas teda minema. Kohus märgib, et kaebaja on käitunud agressiivselt ning vanglaametniku E. Tootsi näol oli tegemist ametnikuga, kes täitis vajalikke ülesandeid ning tema juuresolek oli läbiotsimistoimingute juures vajalik. Samuti ei ole tõendatud, et vanglaametnikest keegi oleks kaebajat provotseerinud. 10.Asja materjalide kohaselt on kaebaja nõudnud ka vangla teenistuja osas distsiplinaarmenetluse algatamist, mille osas on vastustaja õigesti leidnud, et selle küsimuse lahendamine ei puuduta kaebajat ning see on haldusorgani ja menetluse subjekti vaheline asi. Eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)§ 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 11.Menetluskuludest: Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Antud asjas on kaebaja riigilõivu tasumisest vabastatud ning Tartu Vangla ei ole omapoolselt menetluskulude nimekirja esitanud. Menetluskulude väljamõistmiseks puudub alus. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.