Hageja XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus (epost [email protected]) Kostja I XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx), seaduslik esindaja Xxxx Kostja II Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx), lepinguline esindaja Ardi Šuvalov (e-post [email protected]) Kohtuistungitel 09.06.2016 ja 25.08.2016
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Välja mõista XxxxOÜ-lt ja Xxxxsolidaarselt XxxxOÜ kasuks võlgnevus kokku 25 000 eurot, millest põhivõlgnevus on 16 771,92 eurot ja viivis 8 228,08 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud solidaarselt XxxxOÜ ja Xxxxkanda.
4.Välja mõista XxxxOÜ-lt ja Xxxxsolidaarselt menetluskulud XxxxOÜ kasuks summas 3 108 eurot.
Käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XxxxOÜ-l ja Xxxxsolidaarselt tasuda XxxxOÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3 108 eurot) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates
avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
lahendada
kirjalikus
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.XxxxOÜ (edaspidi hageja) esitas Harju Maakohtule hagi XxxxOÜ ja Xxxx vastu solidaarse võlgnevuse 25 000 euro nõudes. Menetluskulud palub hageja mõista välja kostjatelt solidaarselt. Hagiavalduse kohaselt paigaldas hageja kostja I tellimuse alusel 16.07.2013 objektile aadressil Xxxx, Tallinn ehitustellingud kogumahus 584 m2. Kuivõrd tellingute rendiperiood venis kavandatust pikemaks sõlmisid pooled 29.08.2013 kirjaliku rendilepingu. Vastavalt kostja I tellimustele paigaldati objektile lepingu alusel täiendavalt tellinguid 31.08.2013 kogumahus 484 m2; 08.09.2013 kogumahus 257 m2 ning 28.09.2013 kogumahus 324 m2. Koos lepinguga sõlmis hageja käenduslepingu kostjaga II, kes tegutseb kostja I juhatuse liikmena. Käenduslepingu punkti 1.1. kohaselt vastutab kostja II kõigi lepingust tulenevate täitmata kohustuste eest solidaarselt kostjaga I ning käendaja vastutuse maksimummääraks on käenduslepingu p 1.2 kohaselt 25 000 eurot.
2.Vastavalt kostja I ettepanekule esitas hageja kuni 2013 novembri lõpuni rendiarveid ehitusfirmale, kes objektil vahetult ehitustöid teostas. Kuivõrd ehitusettevõte keeldus alates 01.12.2013 rendikulusid kandmast, esitas hageja perioodi 01.12.2013 kuni 15.01.2014 kohta arve kostjale I, kui lepingus märgitud kohustatud isikule. Kostja I nimetatud arvet hagejale tähtaegselt ei tasunud. Samuti jäid tasumata järgnevate perioodide eest esitatud arved. Samas ei tagastanud kostjad ka lepingu alusel laenatud tellinguid, kuivõrd neid kasutati endiselt objektil Xxxx, Tallinn teostatavate ehitustööde tarbeks. Tellingud demonteeriti objektilt 27.04.2014, kuid perioodi 01.12.2013 kuni 27.04.2014 kohta esitatud arveid ei ole kostjad kuni käesoleva ajani hagejale tasunud.
3.Vastavalt lepingule lisatud kokkuleppele tuli tellingute eest tasuda 0,05 eurot m2 kohta päevas, millele lisandus käibemaks 20%. Kokku paigaldas hageja lepingu alusel objektile Xxxx, Tallinn tellinguid 1649,5 m2 ulatuses ning tellinguid katvad võrgud 1325,5 m2 ulatuses. Renditud tellingute ja võrgu eest kuulus tasumisele 95,73 eurot päevas. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingu p-s 5.4. on pooled kokku leppinud, et tähtaegselt täitmata kohustustelt on hagejal õigus arvestada viivisintressi 0,5% kalendripäevas.
4.Vastuseks kostja II vastuväidetele leiab hageja, et asjaolu, et kostja I palvel väljastas hageja kuni 2013. aasta novembrikuuni lepingu alusel arveid kolmandale isikule, ei tähenda aga seda, et kolmas isik (XxxxOÜ) astus lepingusse kostja I asemel. Vaatamata sellele, et kostja I ettepaneku kohaselt saadeti lepingu täitmisega seonduvad arved kolmandale isikule, kes neid kohustusi ka täitis, ei kandunud sellega lepingust tulenev vastutus kolmandale isikule üle. Samuti ei ole hageja kunagi andnud nõusolekut lepingust tulenevate kohustuste üleandmiseks kolmandale isikule. Hageja ei nõustu sellega, et 31.10.2013 XxxxOÜ-le esitatud Tööinspektsiooni ettekirjutis on mingilgi moel käsitletav asjaoluna, mille alusel vabanes kostja I hagejaga sõlmitud rendilepingus sätestatud kohustustest. Kostja I ei ole hagejale kunagi esitanud ühtegi avaldust, mida saaks käsitleda lepingu peatamise või lõpetamise avaldusena. Kostja I ei ole esitanud hagejale ühtegi pretensiooni seoses rendilepingu esemeks olevate tellingute puudustega. Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud leping, ei oma mingisugust õiguslikku tähendust see, kas ja millal on lepingu alusel arved (või võimalikud kordusarved) kostjale I väljastatud ja millal kostja I on need kätte saanud. Kostja I kohustus tuleneb lepingust, mitte selle alusel väljastatud arvetest.
5.Hageja leiab kohtule 12.09.2016 esitatud lõplikes seisukohtades, et käesolevas asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et pooled oleksid tellingute rendilepingu lõpetanud. Oma 25.08.2016 istungil antud ütlustes viitab Xxxx küll XxxxOÜ-ga detsembrikuus sõlmitud täiendavale kokkuleppele, mille kohaselt jäid tellingud objektile, kuid ütlustest ei selgu, missugustel tingimustel kokkulepe sõlmiti. Samas on tegemist täiesti uue asjaoluga, mis on igasuguse sisulise põhjenduseta esitatud alles pärast eelmenetluse lõppu. Lisaks eelnevale
kuulati Xxxx vande all üle üksnes seonduvalt 20.10.2013 suulise kokkulepete sisu tuvastamisega. Hagejal oleks kostjate vastu nõue isegi siis, kui tellingute rendileping oleks tõepoolest lõpetatud. Nimelt puudub vaidlus selles, et kostjad ei ole hagejale rendilepingu esemeks olnud tellinguid tagastanud. Kostja II poolt esitatud vastuväide, mille kohaselt lõpetati tellingute rendileping hageja ja kostja I vahel 20.01.2013 suulise kokkuleppega ning sellega lõppesid ka kostja II käenduslepingust tulenevad kohustused, on eluliselt ebausutavad ning sellise kokkuleppe sõlmimist ei kinnita ükski asjas esitatud tõend.
6.Hageja leiab 23.09.2016 esitatud seisukohas, et kostja II tugineb oma lõplikus seisukohas valdavalt täiesti uutele asjaoludele ja vastuväidetele, mida kostjad ei ole enne asja sisulist arutamist esitanud. Kostja II 09.09.2016 esitatud lõppseisukoha kohaselt lõpetati tellingute rendileping 20.10.2013 Xxxxja Xxxxsuulise kokkuleppega alates 1. detembril 2013. varasemas menetluses väitis kostja II läbivalt, et leping lõpetati 20.10.2013 suulise kokkuleppe alusel hageja juhatuse liikme Xxxxsamast kuupäevast. Kostja II poolt menetluses esitatud vastuväidetest ei nähtu sealjuures, et Xxxxoleks kostjale teadaolevalt üldse osalenud 20.10.2013 koosolekul. Kostja II esitas väide, mille kohaselt peatasid XxxxOÜ ja hageja 2013 novembri lõpus/detsembri alguses (kuupäev täpsustamata) kostja I tegevuse tellingute demonteerimisel ja palusid tellingud paigale jätta, esmakordselt 09.09.2016 lõppseisukohas. Kuivõrd kostja II vande all antud seletused erinevad üldse suures osas varem tema poolt kohtule esitatud faktiväidetest ja on ka sisemiselt vastuolulised, ei saa neid hageja hinnangul pidada usaldusväärseteks.
7.Kostja II esitas väite, mille kohaselt ei paigaldanud hageja tellinguid objektile mitte kostja I vaid kolmanda isiku tellimuse alusel kostja II, esmakordselt alles 09.09.2016 lõppseisukohas. Kostja II sellise menetlusliku tegevuse eesmärk jääb hagejale täiesti arusaamatuks. Samas ei oma vastav väide vaidluse seisukohalt mingisugust tähendust, kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus sellest, et kliendileping ja käendusleping sõlmiti ja tellingud kostjale I nende alusel üle anti. Kostja II väide, et hageja poolt nõutav viivisemäär (0,5% päevas) on tüüptingimusena tühine. Kostjad ei ole menetluses varem kordagi tuginenud väitele, et leping on käsitletav tüüptingimustel sõlmitud lepinguna või tuginenud viivisemäära ebamõistlikkusele. Eelnevast tulenevalt on tegemist täielikult uue asjaoluga, mida kohus ei saa arvesse võtta. Lisaks on tegemist raamlepinguga, mis reguleerib igakordselt laenutatavate tellingute renditingimusi.
8.Tellingute tagastamisel täidab rentnik oma kohustuse konkreetse rendiesemega seonduvalt, kuid see ei lõpeta raamlepingut. Eelnevast tulenevalt on asjasse puutumatud kostja II lõppsõnas esitatud väited selle osas, et hageja oleks pidanud ise kostjaga I sõlmitud rendilepingu üles ütlema. Lisaks eelnevale oleks seda olnud väga keeruline teostada, kuivõrd käesoleva asja menetluses on selgunud, et juba 2013 detsembrikuus võõrandas kostja II kostja I osad Xxxx, kes valiti samas ka juhatuse liikmeks ning tegutses sisuliselt tankistina, ega teadnud tegelikkuses ühingu tegevusest ega kohustustest midagi. Hageja on menetluses selgitanud, et ta ei suutnud kostjatega enam üldse ühendust saada. Kostja II väited mille kohaselt puudusid kostjal I hageja ees võlgnevused ning hageja ei ole tõendanud, et oleks kohustuse täitmist nõudnud kostjalt I, ei vasta tõele. Kostja I osaleb käesolevas kohtumenetluses ning ei ole menetluse kestel esitanud hagiavalduses esitatu suhtes ühtegi sisulist vastuväidet. Sellega on kostja I hagi sisuliselt omaks võtnud ning sellega kaasneb vältimatult sõlmitud käenduslepingust ka kostja II vastutus. Poolte vahel puudub sealjuures vaidlus kostjaga II käenduslepingu sõlmimise või selle tingimuste kehtivuse osas.
KOSTJA I SEISUKOHT HAGILE
9.Kostja I seaduslik esindaja Xxxxsai hagiavalduse koos lisadega isiklikult 03.03.2016 kätte. Kirjalikku vastust kostja I kohtu poolt määratud tähtajaks ei esitanud. 09.06.2016 toimunud korraldava kohtuistungil avaldas kostja I seaduslik esindaja kohtule, et tal ei ole tellingutega mingit pistmist. Xxxxomandas Xxxx OÜ 100 euro eest. Talle maksti 100 eurot ja öeldi, et firma kirjutatakse tema nimele. Xxxxei tea, kas ta on omanik või juhatuse liige aga tema
nimele kanti see firma.
KOSTJA II SEISUKOHT HAGILE
10.Kostja II ei tunnista hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid ja palub hagiavaldus jätta rahuldamata. Kostja leiab, et renditasu nõue perioodi 01.12.2013 kuni 27.04.2014 ei ole põhjendatud. Iseenesest on õige, et kostja II sõlmis kostja I nimel hagejaga kliendilepingu nr 023 ja kostja II käenduslepingu nr 290813/1. Investor XxxxOÜ ja fasaaditööde teostaja XxxxOÜ ja XxxxOÜ leppisid kolmepoolse suulise kokkuleppega kokku, et tellingute renditasu XxxxOÜ-le tasub XxxxOÜ, mitte XxxxOÜ. Nii märgib ka hageja hagiavalduse p-is 1.4, et kuni 2013. aasta novembrini esitas ta tellingute renditasu arved, mitte kostjale I, vaid XxxxOÜ-le. Tööde teostamine objektil Xxxx oli alates 31.10.2013 lõpetatud seoses tööinspektsiooni ettekirjutisega. Vastavalt ettekirjutisele puudusid tellingutel otsapiirded ja platvormide vahelised piirded, mistõttu tekkis kukkumisoht. Hageja puudusi ei kõrvaldanud, millega jättis ise täitmata kliendilepinguga nr 023 võetud kohustused.
11.Hageja ei kõrvaldanud ega demonteerinud talveks tellinguid, sest see lepiti kolmepoolse suulise kokkuleppega kokku, et kevadel Xxxx fassaaditööd jätkuvad ja kevadel polnud piirete puudumine enam tööd takistavaks puuduseks, sest puudub libedusoht. Sõlmiti kolmepoolne suuline kokkulepe, et talveperioodiks tellinguid ei demonteerita ja hageja ei nõua talveperioodi eest tellingute eest renditasu. Perioodil, mille eest hageja nõuab renditasu, ei saanud külmakraadide tõttu teha fassaaditöid ja hageja ei leidnud tellingutele muid soovijaid. Hagejale oli kasulik mitte demonteerida talveperioodiks tellinguid, et mitte monteerida neid kevadel samal objektil uuesti. Kevadel jätkas samal objektil samadel tellingutel fassaaditöid XxxxOÜ ja need jätkusid suvel.
12.Arved nr 15011473; 150314/6 ja 27041473 ei ole koostatud arvetel märgitud kuupäeval ehk vastavalt 15.01.2014, 15.03.2014 ja 27.04.2014. Need on koostatud 28.07.2014 XxxxOÜ juhatuse liikme Xxxxarvutis.
13.Hageja ise ei soovinud demonteerida objektil Xxxx talveperioodiks tellinguid, mistõttu kostja I ja II ei saanud kliendilepingu lõppedes hagejale tellinguid tagastada. Kasutades ära asjaolu, et kostjad I ja II ei saanud tagastada kliendilepingu lõppedes tellinguid, nõuab hageja kostjalt renditasu, soovides tekitada kostjatele I ja II kahju. Rendileping nr 023 lõppes hageja ja kostja vahel 31.10.2013 ja kuni 2013. aasta novembrini tasus hagejale tellingute renditasu XxxxOÜ. Hagejal ei ole kostja I vastu nõuet kliendilepingu nr 023 alusel. Seetõttu ei saa hagejal olla nõuet kostja II vastu käenduslepingu nr 2900813/1 alusel.
14.09.09.2016 kohtule esitatud lõplikes seisukohtades leiab kostja II, et 20.10.2013 lõpetasid kostja I kostja II isikus ja hageja Xxxxisikus kliendilepingu suuliselt kokkuleppel alates 01.12.2013. 01.12.2013 lõpetas kostja I objektil tööd ja peale seda polnud tellingud ja hageja teenus enam kostjale I vajalikud. 20.10.2013 arutati hagejaga küsimust, millise perioodi vältel on vaja kasutada tellinguid ja kas eksisteerib vajadus asendada rendilepingu pool teise ettevõttega kui kostja I objektil tööd lõpetab. Kostja II leiab, et hageja teadis, et kostja I lõpetab enne 2013-2014 talveperioodi ehitustellingutel tööd ja ehitustellingud ei ole kostjale I enam vajalikud. Hageja ei saa tugineda kliendilepingu nr 023 kehtivusele põhjusel, et kliendilepingu ei ole kostja I üles öelnud kirjalikult. Kostja I ei pidanudki tegema kirjalikku tahteavaldust kliendilepingu üles ütlemiseks, sest leping lõpetati suuliselt poolte kokkuleppel. Hageja ei saa tugineda asjaolule, et ta ei saanud kliendilepingut lõpetada suuliselt põhjusel, et kliendileping näeb ette ainult kirjaliku lõpetamise. Kliendileping nr 023 ei sätestanud, et pooled peavad lepingu lõpetama kirjalikult ka juhul, kui leping ei lõppe ülesütlemisega.
15.Hageja ei saanud talveperioodil osutada teenust kostjale, kelle puhul oli hagejale teada, et ta seda teenust ei kasuta ja ei saaks kasutada kui tahakski. Tellingud jäid objektile, sest seda soovis hageja ja sellega oli nõus kostja I. Hageja ei saa tugineda rendimaksete arvetele, sest pole sellist teenust kostjale I osutanud. Kostjal I puudus kliendilepingu lõpetamise seisuga rendimaksete võlg. Kliendilepingu lõpetamisega lõppes käendus. Hagejal puudub
viivisemäära kohaldamise ja viivisemäära vähendamise arvestus. Lepinguline viivisemäär 0,5% päevas on tüüptingimusena tühine.
16.23.09.2016 sisukohas leiab kostja II, et hagi rahuldamata jätmiseks piisab, kui kohus leiab, et kliendileping nr 023 ei ole kehtiv. Sellisel juhul ei oma otsustavat tähtsust, kas leping on lõppenud suuliselt poolte kokkuleppel või ühepoolse suulise ülesütlemisega, mida hageja aktsepteeris. Hagejal ei olnud õigust seada lepingu lõpetamisel tingimuseks, et kostja I tagastab eelnevalt tellingud või et kostja I otsinud uue rentniku. Tellingute tagastamine ei olnud kliendilepingu lõpetamise eelduseks. Vastavalt lepingu p.8.5 lõppevad kliendilepingu lõppemisel kõik konkreetsed lepingud ja rentnik on kohustatud seadmed tagastama. Seega tuli kostjal I tellingud tagastada kas lepingu lõpetamisega samal ajal või ajalise distantsiga. Fakt, et lepingu pooled otsustasid seadmete saatuse talveperioodiks, kinnitab, et selleks ajaks oli kliendileping kostjaga I kas lõpetatud või lõpetati hiljemalt siis, kui hageja palus kostjat I mitte demonteerida tellingud. Küsimus tellingute demonteerimisest ja või mittedemonteerimisest sai tõusetuda ainult seoses lepingu lõpetamisega. Lepingu lõpetamise ajal puudus kostjal I rendimaksete võlg, kostja I ei pidanud demonteerima tellinguid nende tagastamise eesmärgil. Hagejal puudus vajadus, et kostja I teatab lepingu korralisest ülesütlemisest 30 päeva ette, sest tellingud jäid oma kohale. Etteteatamise tähtaeg on lepingus selleks, et hageja saaks aegsasti otsida uut rentnikku. Antud juhul oli teada, et kevadel fassaaditööd tellingutel jätkuvad ja talveperioodiks oli hagejal raske leida tellingutele uut rentnikku. Kuivõrd põhikohustuse lõppemisega lõppevad kõrvalkohustused, ei ole hagejal käenduslepingust tulenevat nõuet kostja II vastu.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus, hinnates kogumis kõiki kohtule esitatud ja asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagiavaldus on põhjendatud tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude üle, mis kohus loeb esitatud tõendite alusel tuvastatuks:
1.hageja ja kostja I sõlmisid 29.08.2013 kirjaliku rendilepingu, mille alusel andis hageja 2013. aasta suvel kostja I kasutusse ehitustellingud ja tellinguid katvad võrgud ning kostja I kohustus tellingute ja võrkude eest tasuma üleandmise ajahetkel kehtiva hinnakirja alusel (tl 11-13);
2.hageja ja kostja II sõlmisid 29.08.2013 käenduslepingu, mille p 1.1 kohaselt kohustub kostja II vastutama hageja ees hageja ja kostja I vahel 29.08.2013 sõlmitud ehitustellingute rendilepingust nr 023 tulenevate täitmata kohustuste eest maksimumsummas 25 00 euro ulatuses (tl 14-15);
3.29.08.2013 sõlmitud rendilepingu alusel paigaldati tellingud objektile Xxxx, Tallinn 2013. aasta suvel ning neid ei teisaldatud sealt enne 27.04.2014.
18.Kohtu hinnangul võiks hagi rahuldamisele kuuluda VÕS § 339 alusel, mille kohaselt rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Kohus tuvastas käesoleva kohtuotsuse p-is 18, et pooled ei vaidle selle üle, et pooled sõlmisid tellingute rendilepingu, mille kohaselt andis hageja kostja I kasutusse tellingud.
19.VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 lg-s 1 sätestatu annab võlausaldajale õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist. Lepingu p 5.3 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale renditasu sellekohase arve alusel. Rentnikule väljastatakse rendiarved rendiperioodi jooksul 2 (kaks) korda kalendrikuus, reeglina 15-ndal ja 30-ndal kalendripäeval (tl 12). VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga
kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Samuti ei vaidel pooled käenduslepingu sõlmimise üle.
20.Hageja on esitanud kohtule dokumentaalsete tõenditena 15.01.2014 arve nr 150114/3 summas 5 054,54 eurot ehitustellingute ja tellingutevõrgu rendi eest perioodil 01.12.2013 kuni 15.01.2014 (tl 17); 15.03.2014 arve nr 150314/6 summas 6 777,70 eurot ehitustellingute ja tellingutevõrgu rendi eest perioodil 16.01.2014 kuni 15.03.2014 (tl 18) ning 27.04.2014 arve nr 270414/3 summas 4 939,68 eurot ehitustellingute ja tellingutevõrgu rendi eest perioodil 16.03.2014 kuni 27.04.2014 1 (tl 19).
21.Kostja II on esitanud kohtule vastuväite, et kostja hageja renditasu nõue perioodi eest 01.12.2013 kuni 27.04.2014 ei ole põhjendatud, kuna 20.10.2013 kolmepoolse suulise kokkuleppega oli kokku lepitud, et tellingute renditasu tasub hagejale kostja I asemel XxxxOÜ, mida viimane ka tegi seni kuni fassaaditööd lõpetati seoses talveperioodiga ja tööinspektsiooni ettekirjutusega. Hageja on hagiavalduses märkinud, et kostja I palvel väljastas hageja kuni 2013. aasta novembrini lepingu alusel arveid XxxxOÜ-le. Kostja II esitas kohtule 24.10.2013 sõlmitud kirjaliku kokkuleppe XxxxOÜ ja XxxxOÜ vahel selle kohta, et hagejale kuuluvate tellingute eest tasuvad XxxxOÜ ja XxxxOÜ (tl 83). Kohus leiab, et poolte vahel oli kokkulepe vana võlgnevuse tasumise osas. Kohus loeb nimetatu tõendatuks ka Xxxxvande all antud ütlustega. Samuti andis Xxxx ise vande all ütlusi selle kohta, et kohtumisel arutati XxxxOÜ võlgnevust kuni detsembrikuuni (tl 121). Kohus leiab, et isegi juhul, kui nimetatud kokkulepe oli, et XxxxOÜ tasub kõik rendilepingu alusel esitatud arved, siis ei muuda see hageja ja kostjate vahelisi lepingulisi suhteid, kuna nimetatud kokkulepe ei ole sõlmitud lepingu osapoolte vahel. VÕS § 341 kohaselt rendilepingule kohaldatakse täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut. VÕS § 290 lg 1 kohaselt üürnik võib üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul kolmandale isikule üle anda. Kohtule ei ole esitatud tõendeid hageja nõusoleku andmise kohta. Kohus nõustub ka hageja seisukohaga, et üürilepingu üleandmine ei vabastaks kostjat II ühelgi juhul põhilepingu suhtes käenduslepingus tulenevate kohustuste täitmisest. Seega on kohus seisukohal, et kostja I ei ole andnud hageja ja kostja I vahel sõlmitud rendilepingust tulenevaid kohustusi üle kolmandatele isikutele, so XxxxOÜ-le.
22.Samuti on kostja II esitanud 09.06.2016 toimunud korraldaval istungil väite, et 20.10.2013 leppisid XxxxOÜ seaduslik esindaja Xxxxja hageja esindaja Xxxx suuliselt kokku tellingute rendilepingu lõpetamises. Vastava kokkuleppe sõlmimise juures viibisid veel Xxxx XxxxOÜ, XxxxXxxxOÜ, XxxxXxxxOÜ, XxxxXxxxOÜ ja XxxxXxxxOÜ (tl 64 pöördel). Kohus kuulas nimetatud asjaolude osas ära hageja seadusliku esindaja Xxxxja kostja II Xxxxvande all.
23.Xxxxandis vande all ütlusi selle kohta, et toimunud kohtumisel kokkulepet rendilepingu lõpetamise kohta ei sõlmitud. Ta ei saa öelda, et see toimus oktoobris 2013 aga arvab, et kohtumine toimus enne 1. detsembrit. XxxxOÜ ja XxxxOÜ leppisid kokku, et XxxxOÜ Xxxxtasub hagejale XxxxOÜ eest transpordi ja tellingute rendi vana võlgnevuse. Edaspidi hakkab tasuma XxxxOÜ, nemad jätkasid seal tööd. Kliendilepingut ei ole keegi lõpetanud (tl 118-119). Xxxxandis vande all ütlusi selle kohta, et Xxxx seal tol hetkel ei olnud, võib-olla hiljem tuli objektile. Arutati seda, kes tasub võlgnevuse perioodi eest kuni detsembrikuuni. Samuti arutati ka seda, et XxxxOÜ lõpetab kõik oma tööd 1. detsembril ja lahkub objektilt ning tellingud jäävad objektile. Lepiti kokku, et rendileping lõpetatakse kas enne 1. detsembrit või 1. detsembril ja firmaga Xxxxsõlmitakse uus rendileping (tl 121-122). Vande all avaldas Xxxxkohtule, Xxxxei viibinud rendilepingu lõpetamise läbirääkimiste juures (tl 121). Xxxxandis vande all ütlusi, et lepingu lõpetamist arutati XxxxOÜ esindaja Paveliga. Lepiti kokku, et rendileping lõpetatakse ning firmaga Xxxxsõlmitakse uus rendileping (tl 121, pöördel). Seega ei kinnitanud hageja juhatuse liige ega ka kostja II ise vande all kostja II poolt 09.06.2016 korraldaval istungil esitatud vastuväidet, et Xxxx ja kostja I sõlmisid
20.10.2013 suulisi kokkuleppeid tellingute rendilepingu lõpetamise osas.
24.Samuti esitas kostja II vastuväite selle kohta, et kolmepoolse suulise kokkuleppega lepiti kokku, et talveperioodiks tellinguid ei demonteerita ja hageja ei nõua talveperioodi eest renditasu, kuna kevadel fassaaditööd jätkuvad. Xxxxandis vande all ütlusi selle kohta, et XxxxOÜ esindaja Xxxxja kostja II leppisid kokku, et kostja I lõpetab sellel aastal tööd ja tellingud tuleb demonteerida (tl 121, pöördel). Seega ei saanud sõlmida pooled kokkulepet, et tellingud jäävad talveperioodiks objektile tasuta seisma. Seega erinevad kostja II vande all antud ütlused suures osas kohtule nii kirjalikult esitatud seisukohas väidetu kui ka 09.06.2016 toimunud korraldaval istungil väidetu osas.
25.Arvestades eeltoodut kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja ja kostja I vahel sõlmitud rendileping oleks lõpetatud. VÕS § 13 lg 1 kohaselt lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seaduses ettenähtud muul alusel. Kohtule ei ole esitatud ühtegi avaldust mida saaks käsitleda lepingu peatamise või lõpetamise avaldusena. Kostja II ütlused rendilepingu lõpetamise kohta on vastuolulised. Kostja II avaldas 09.06.2016 kohtule, et rendileping lõpetati suulise kokkuleppe alusel 20.10.2013 hageja juhatuse liikme Xxxxsamast kuupäevast (tl 64 pöördel). Kostja II vande all antud ütluste kohaselt lõpetati tellingute rendileping 20.10.2013 Xxxxja Xxxxsuulise kokkuleppega alates 1. detembril 2013 (tl 121). Kostja II poolt menetluses esitatud vastuväidetest ei nähtu sealjuures, et Xxxxoleks kostjale II teadaolevalt üldse osalenud 20.10.2013. koosolekul. Kohus leiab, et kostja II vande all antud ütlused erinevad suures osas varem kohtule esitatud väidetest ja on ka vastuolulised ja seetõttu ei saa kohus neid pidada usaldusväärseteks.
26.Samuti on kostja II esitanud kohtule ka vastuväite, et tööde teostamine objektil Xxxx lõpetati alates 31.10.2013 seoses tööinspektsiooni ettekirjutisega. Kostja II poolt kohtule tõendina esitatud tööinspektsiooni 31.10.2013 ettekirjutus keelata alates 31.10.2013 Xxxx tellingute kasutamine (tl 45), ei vabasta kostjaid rendilepingus sätestatud kohustuste täitmisest. Kohus nõustub hagejaga, et kostja I ei ole hagejale esitanud ühtegi pretensiooni rendilepingu esemeks olevate tellingute puudustega seonduvalt. Samuti ei saa hageja vastutada tema käest renditud tellingute kasutamisega seonduva eest. Kostjad ei ole esitanud kohtule tõendeid, et kostja I oleks soovinud rentida seoses tööinspektsiooni ettekirjutisega hagejalt puuduvaid detaile. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud oma vastuväidet, et tellingute rendileping lõppes alates 31.10.2013. Samuti ei ole kostja II tõendanud oma hilisemat vastuväidet, et tegelikkuses lõpetasid pooled rendilepingu vastastikkusel kokkuleppel juba 20.10.2013. Samuti märgib kohus, et puudub vaidlus selles, et kostja I ei ole tagastanud hagejale tellinguid. Rendilepingu p 8.5 kohaselt kliendilepingu lõppemisel on rentnik kohustatud kõik tema valduses olevad seadmed tagastama. Kohus märgib ka, et kostja II vastuväited on kogu menetluse käigus olnud vastuolulised ja segased. Samuti toob kostja II lõplikes seisukohtades välja uusi asjaolusid ja väiteid.
27.Samuti on kostja II esitanud vastuväite, et arved ei ole koostatud arvetel märgitud kuupäevadel. VÕS § 3 p 1 kohaselt võlasuhe võib tekkida lepingust ning käesoleval juhul on tegemist lepingust tuleneva võlasuhtega. Võlasuhte tekkimise alus ei saa olla arve. Kostja I kohustus tasuda tellingute ees tuleneb poolte vahel sõlmitud lepingust. Kostja II esitas väite ka selle kohta, et hageja ei ole kostjale I esitanud arveid tasumiseks. Kohtule esitatud lepingust nähtuvalt märgiti lepingu sõlmimisel kostja I postiaadressiks Xxxx, Tallinn. Kohtule esitatud arvetest nähtuvalt on hageja saatnud kostjale I arved aadressile Xxxx, Tallinn. Äriregistri teabesüsteemi väljatrükist nähtuvalt on XxxxOÜ aadress Xxxx, Tallinn Tallinn (tl 63). Äriseadustiku (ÄS) § lg 2 kohaselt kehtib kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud juhul, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Juriidiline isik peab ise tagama registrile esitatud andmete õigsuse ja ta vastutab ise ebaõigete andmete esitamise tagajärgede eest.
28.Seega on tõendamist leidnud, et kostjale I on arved saadetud äriregistris ja lepingus märgitud aadressile Xxxx, Tallinn. Samuti tõendab asjaolu, et kostjad on teadlikud
võlgnevusest asjaolu, et kostja II esitas kohtule 25.08.2016 toimunud istungil 28.07.2014 hageja kirja kostjale I, millest nähtuvalt teavitas hageja kostjat I arvete nr 150114/3, 150314/6 ja 270414/3 tasumata jätmisest kogusummas 16 771,92 eurot (tl 123). Kostjad ei ole tõendanud, et kostjad on esitanud arvetele või hageja nõudele pretensioone ja/või vastuväiteid. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et on eluliselt ebausutav, et olukorras kus kostja II luges rendilepingu lõppenuks, ei esitanud ta temale esitatud nõudekirjale ja arvetele ühtegi pretensiooni ega vastuväiteid.
29.Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et kostja I on jätnud 29.08.2013 sõlmitud rendilepingust tulenevad kohustused täitmata ja kostja II on jätnud täitmata hageja ja kostja II vahel 29.08.2013 sõlmitud käenduslepingust tulenevad kohustused. Seega tuleb põhivõlgnevus summas 16 771,92 eurot kostjatelt solidaarselt välja mõista.
30.Hageja on esitanud kostja vastu ka sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmise nõude. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
31.Hageja on esitanud sissenõutavaks muutunud viivisenõude kokku 8 228,08 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist arve arvete tasumata jätmise tõttu. Kostja II on esitanud alles lõplikes seisukohtades 09.09.2016 vastuväite selle kohta, et viivise määr on ebamõistlikult suur ja kostja leiab, et tüüptingimus on tühine. Õiguskirjanduse kohaselt tüüptingimuste regulatsioon kujutab endast eriregulatsiooni VÕS-i üldosa suhtes, mistõttu tuleb iga lepingulise vaidluse korral esmalt kontrollida, kas tegemist on tüüptingimusega. Kohus kohaldab tüüptingimuste regulatsiooni sõltumatult poolte taotlustest. Tüüptingimuste regulatsioon laieneb ka majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingutele erandiga, mis on sätestatud §-is 44 (vt Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne (§ 34 komm, lk 126). VÕS § 35 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav pool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Kohus on seisukohal, et hageja ei kasutanud kostjaga I lepingu sõlmimisel tüüptingimusi, st 29.08.2013 sõlmitud leping oli eelnevalt läbiräägitud tingimustel sõlmitud leping, viisemäär oli lepingu osaks ja kõik tema tingimused olid individuaalselt kokku lepitud.
32.Pooled on kliendilepingu sõlminud majandustegevuses. Kuigi kokkulepitud vivisemäär 0,5 % päevas on oluliselt kõrgem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest määrast, ei ole see siiski selline, et seda pidada seadusega vastuolus olevaks. Mõlemad pooled on sõlminud lepingu majandustegevuses ning tegemist ei ole erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega. Viivise arvestusele kostjad varasemalt vastuväiteid esitanud ei ole. Hageja nõuab kostjatelt viivist summas 8 228,08 eurot, mis on umbes pool põhinõudest ja ei ületa seega põhivõlga. Arve nr 150114/3 muutus sissenõutavaks 26.01.2014, arve nr 150314/6 muutus sissenõutavaks 26.03.2014 ja arve nr 270414/3 muutus sissenõutavaks 06.05.2014. Viivisekalkulaatori kohaselt http://www.viivisekalkulaator.ee on arve nr 150114/3 tasumata jätmisega summas 5054,54 eurot viivis alates arve sissenõutavaks muutumisest hagi esitamise seisuga 17 109,62 eurot; arve nr 150314/6 summas 6 777,70 eurot tasumata jätmisega on viivis alates arve sissenõutavaks muutumisest hagi esitamise seisuga 20 943,09 eurot ning arve nr 270414/3 tasumata jätmisega summas 4 939,68 eurot on viivis alates arve sissenõutavaks muutumisest hagi esitamise seisuga 14 226,28 eurot. Seega viivissumma ületab põhikohustuse määra. Hageja on viivist vähendanud ja nõuab viivise tasumist summas 8 228,08 eurot.
33.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude kostjatelt viivise nõude 8 228,08 eurot tellingute rendilepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest. Seega kuulub
hagi täielikult rahuldamisele ning kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus 16 771,91 eurot ja viivis 8 228,08 eurot.
MENETLUSKULUD
34.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMs § 165 lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
35.Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulud 3 396 eurot, millest hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on 900 eurot ja õigusabikulud 2 496 eurot. Hageja tasub lepingu kohaselt osutatud õigusabi eest 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Käibemaksukohuslasena ei arvesta hageja õigusabi kulu hulka tasutud käibemaksu. Lepingulise esindaja poolt hagejale maakohtu menetluses osutatud õigusabi hõlmas järgmisi toiminguid:
1.25.11.2015 kohtumine kliendi esindajaga hagiavalduse aluseks olevate asjaolude selgitamiseks ning tõendite kogumiseks 1,4 tundi;
2.01.12.2015 hagiavalduse projekti koostamine ja edastamine tutvumiseks kliendile 2,8 tundi;
3.04.12.2015 hagiavalduse lõplik redaktsioon ja esitamine kohtule koos lisadega 0,9 tundi;
4.02.03.2016 kostja II vastuse analüüs, seisukohtade edastamine kliendile ning küsimused täiendavate selgituste saamiseks 0,4 tundi;
5.11.04.2016 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine kostja II hagivastuse suhtes vastavalt kohtu korraldusele 2,5 tundi;
6.09.06.2016 valmistumine kohtuistungiks 0,5 tundi ja kliendi esindamine Harju Maakohtu istungil 0,8 tundi, kokku 1,3 tundi;
7.15.06.2016 kohtumine kliendiga büroos uute asjaolude ja kohtu poolt määratud tõenditaotluste täpsustamiseks 0,7 tundi;
8.01.07.2016 taotluse koostamine ja kohtule esitamine tunnistaja ja poole vande all ülekuulamiseks kohtuistungil 0,4 tundi;
9.06.07.2016 kostja II taotluse tõendite esitamiseks analüüs, selgitused kliendile koos täiendava päringuga taotluses esitatud faktiliste asjaolude kohta 0,3 tundi;
10.01.08.2016 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine kostja tõenditaotluse suhtes 1,2 tundi;
11.24.08.2016 tutvumine kohtu määrusega tõenditaotluste lahendamisel, juhised kliendile seonduvalt juhatuse liikme ja tunnistaja 25.08.2016 istungil osalemisega 0,3 tundi;
12.24.08.2016 valmistumine 25.08.2016 kohtuistungiks, küsimuste koostamine vande all üle kuulatavatele isikutele 0,7 tundi;
13.25.08.2016 kliendi esindajana osalemine Harju Maakohtu istungil 3 tundi;
15.23.09.2016 kostja II lõplike seisukohtade analüüs ja vastuseisukohtade koostamine, kooskõlastamine kliendiga ja esitamine kohtule 2,5 tundi. Kokku osutas esindaja hagejale õigusabiteenuseid 20,80 tunni ulatuses, tunnihinnaga 120 eurot tunnis, mis teeb õigusabikulu suuruseks 2 496 eurot. Kostja kinnitab, et eelnimetatud menetluskulud (õigusabikulud) on seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Kostjad hageja menetluskuludele vastuväidet ei esitanud.
36.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kohus kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).
37.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ja p 7 alusel maksekäsu kiirmenetluse kulud. Kostja lepinguline esindaja vastab lepingulisele esindajale TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele. Kohus loeb kostja esindaja toimingute kestvuse kokku hagimenetluses, so 7 tunni ulatuses põhjendatuks ja tsiviilasja olemusega kooskõlas olevaks.
38.Kohus selgitab, et kohtul tuleb muu hulgas hinnata ka õigusabi tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks muuhulgas lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on kohus seiskohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta, on mõistlik ja põhjendatud. Kohus märgib, et menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on hageja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kinnitanud, et ta on käibemakuskohuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitab, et õigusteenus on osutatud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega. Kohus leiab, et hageja esindaja toimingute kestvus kokku hagimenetluses, so 20,8 tunni ulatuses ei ole vajalik ja ei ole kooskõlas käesoleva tsiviilasja olemusega. Kohtu hinnangul ei ole ajakulu 11.04.2016 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine kostja II hagivastuse suhtes 2,5 tundi põhjendatud ja kohtu hinnangul piisab nimetatud toimingule 2 tunnist ajakulust. Samuti ei pea kohus vajalikuks ega põhjendatuks ajakulu, mis kulus 09.09.2016 lõplike kirjalike seisukohtade koostamisele, kooskõlastamisele kliendiga ja esitamisele kohtule 2,4 tundi ning 23.09.2016 kostja II lõplike seisukohtade analüüsile ja vastuseisukohtade koostamisele, kooskõlastamisele kliendiga ja esitamisele kohtule 2,5 tundi. Kohtu hinnangul piisab 09.09.2016 tehtud toimingule 1,5 tunnist ning 23.09.2016 tehtud toimingule samuti 1,5 tundi. Seega vähendab kohus õigusabi osutamisele kulutatud ajakulu 2,4 tunni võrra. Kohus leiab, et põhjendatuks ja tsiviilasja olemusega kooskõlas olevaks saab lugeda hageja esindaja poolt osutatud õigusabi 18,4 tunni ulatuses. Kohus määrab eeltoodut arvestades kindlaks hageja lepingulise esindaja kulude suuruseks 2208 eurot ilma käibemaksuta (120 x 18,4 tundi). Nimetatule lisandub riigilõiv 900 eurot. Kohus mõistab kokku kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 3 108 eurot.
39.TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus, et käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda solidaarselt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt (3 108 eurot) viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
40.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.