lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-150/14

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 09.09.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-150/14
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.09.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
816
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

3-16-150

Määruse kuupäev

9. september 2016. a

Kohtunik

Roby Koik

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Kohtuasi

Tarmo-Toomas Vähi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 1 000 eurot

Menetlusosalised

Kaebaja – Tarmo-Toomas Vähi Vastustaja – Tartu Vangla

1.Rahuldada Tarmo-Toomas Vähi kaebus osaliselt ja mõista Tartu Vanglalt Tarmo-Toomas Vähi kasuks välja hüvitis 30 (kolmkümmend) eurot.
2.Välja mõista Tartu Vanglalt Tarmo-Toomas Vähi kasuks menetluskulu 0,90 eurot.

Resolutsioon

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 10. oktoobrini 2016. a. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1.Tartu Vanglas kinni peetav Tarmo-Toomas Vähi esitas 10.11.2015. a Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, nõudes mittevaralise kahju 1000 eurot hüvitamist seoses sõnumisaladuse rikkumisega. Taotlus jäeti Tartu Vangla 07.01.2016. a otsusega (tl 6) rahuldamata.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tarmo-Toomas Vähi esitas 19.01.2016. a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1) Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju 1000 eurot hüvitamiseks seoses vangla poolt sõnumisaladuse rikkumisega.
3.Kaebuse kohaselt kaotas Tartu Vangla ära T.-T. Vähi konfidentsiaalseid andmeid puudutavad dokumendid (töövõimetuspensioni taotluse) ning sõnumisaladuse rikkumisega on tekitatud mittevaraline kahju. Kadunud dokumentide asukoht pole kohtumenetluse ajaks teda, kaebaja pidi muretsema kadunud dokumentide pärast enne uue ankeedi täitmist ja pärast seda. (tl 30).
4.Vastuses kaebusele (tl 24) nõustub vastustaja kaebaja poolt Tartu Vanglale etteheidetud tegevuse õigusvastasusega ning nõustub tasuma hüvitist summas 30 eurot. Vangla on muutnud töökorraldust terviseandmeid sisaldavate kirjade üleandmises väljasaatmiseks (tl 36). Kohtu seisukoht
5.Õigus nõuda hüvitist avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest on rahaliselt hinnatav õigus. Riigivastutusõigussuhte üheks pooleks on kannatanu ja teiseks pooleks kahju tekitaja ehk avaliku võimu kandja. Seetõttu lähtub halduskohus suhteliselt varases kohtupraktikas tunnustatud määratlusest, mille kohaselt saab kahjuna käsitleda seadusega kaitstavate õigushüvede väärtuse vähenemist, millel on kannatanu suhtes negatiivne iseloom ning mida on võimalik hinnata ja hüvitada. Hüvitisega tuleks reeglina luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud.
6.Kahju hüvitamise eesmärgiks on niisiis kannatanu asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevaid asjaolusid ei oleks esinenud, seega olukorda, kui tema õigusi ei oleks rikutud.
7.Lahendades kahju hüvitamise kaebust, tuleb riigivastutusõiguse ja asjakohase kohtupraktika valguses eelkõige tuvastada, kas kaebajal on kahju tekkinud, kas vastustaja poolt avalikõiguslikus suhtes antud haldusakt või toiming (sh ka tegevusetus), millega talle väidetavalt kahju tekitati, on õigusvastane, ning kas esineb põhjuslik seos tekitatud kahju ja õigusvastase haldusakti või toimingu vahel. Samuti tuleb kontrollida esmaste õiguskaitsevahendite ammendatust. Mittevaralise kahju hüvitamise täiendavaks eelduseks on avaliku võimu kandja süü. Kui kas või üks nimetatud tingimustest puudub, ei kuulu kahju hüvitamise kaebus rahuldamisele.
8.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
9.RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
10.Kaebaja nõuab mittevaralise kahju rahalist hüvitamist sõnumisaladuse rikkumise eest. Seega on tegemist asjakohase nõudega.
11.Kaebaja on mittevaralise kahju tekkimise tõendamiseks tõenditena esitanud Sotsiaalkindlustusameti vastused, Tartu Vangla vastuse selgitustaotlusele koos väljavõttega vangiregistri päevikust (tl 2, 7, 4–5), millega on kohtu hinnangul tõendatud kaebajale sõnumisaladuse rikkumisega kahju tekitamine. Vastustaja on vastuses kaebusele (tl 24) möönnud sõnumisaladuse rikkumise võimalust. Vastustaja ei ole tõendanud kaebaja poolt vaidlustatud toimingu õigusvastasuse puudumist. Vangla ülesandeks on tagada kinnipeetavate taoliste postisaadetiste, mille üle on vaidlus käesolevas asjas, jõudmine adressaatideni konfidentsiaalselt. Puuduvad tõendid ja viited, et saadetis on jõudnud väljapoole vangla jurisdiktsiooni ja saanud seal kaotsi minna. Seetõttu on kohus seisukohal, et vastustaja poolt kaebaja isikuandmeid sisaldavate dokumentide liikumise üle järelevalve kaotamist vanglasiseselt tuleb lugeda õigusvastaseks ning samuti esineb kohtu hinnangul põhjuslik seos kaebajale tekitatud kahju ja vangla õigusvastase tegevuse vahel. Kaebajale ei ole etteheidetav õiguskaitsevahendite ammendamatus.
12.RVasts § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust.
13.Mittevaralist kahju tuleb hinnata iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades ja seda saab vahetult iseloomustada kahju kandja. Kaebaja kurdab muret dokumentide kadumise pärast. Kaebaja mure on põhjendatud. Võttes aga arvesse, et tõendatud ei ole dokumentide jõudmine

isikuteni, kes ei ole vastustaja ees sõnumisaladuse hoidmise eest vastutuskohustuslikud, nõustub kohus vastustajaga ja on rikkumise intensiivsust arvestades seisukohal, et proportsionaalne on hüvitada kaebajale tekitatud mittevaraline kahju 30 euro suuruse hüvitisega.

14.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel rahuldab halduskohus kaebuse osaliselt.
15.HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse menetluskulud kaebuse osalise rahuldamise korral proportsionaalselt kahju hüvitamisega. Kaebusekohane nõue on 1 000 eurot, millest kohus mõistab kaebaja kasuks välja 30 eurot. Kaebuse rahuldamise proportsioon on seega 3 % esialgsest nõudest. Kaebaja eest on kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 30 eurot (tl 17). Kaebajale tuleb seega välja mõista 0,90 eurot kaebaja poolt kantud menetluskulu katteks. Kaebaja sooviks on, et vastustaja kannaks väljamõistetava hüvitise tema vanglaarvele (tl 1). Vastustaja menetluskulude hüvitamist ei taotle.

(allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium