LT kaebus Harku ja Murru Vangla 17.02.2015 käskkirja nr 43-d tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – LT Vastustaja – Tallinna Vangla (kuni 31.05.2016 Harku ja Murru Vangla), volitatud esindaja Kerli Lubja
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10.11.2015 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
LT apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
30.08.2016 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Jätta LT riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
2.Jätta LT apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.11.2015 otsus haldusasjas nr 3-15-1121 muutmata.
Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.10.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-15-1121 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harku ja Murru Vangla ametnike AV ja TP 01.02.2015 ettekannete (tl 54, 55) kohaselt algatati kinnipeetav LT suhtes distsiplinaarmenetlus seoses sellega, et teda kahtlustati 01.02.2015 kella 12:22 paiku Harku vangistusosakonna territooriumil M-1 osakonna duširuumi eesruumis vanglateenistuse ametnike korraldustele mitteallumises. Ettekannete kohaselt ei allunud LT pärast suitsetamist talle meeskinnipeetavate esimese korruse pesemisruumi eesruumis antud korduvatele korraldustele võtta jalast püksid ja sokid, et talle saaks teostada põhjalikku läbiotsimist. Esmalt soovis LT, et läbiotsimise juures viibiks ühe ametniku asemel kaks ametnikku. Pärast seda, kui duširuumi eesruumi sisenes ka teine ametnik, anti LT-le vaip, mille peale ta saaks pükste ja sokkide ära võtmisel panna oma jalad, kuid LT ei nõustunud vaipa kasutama. LT suhtes kohaldati lühiajaliselt käeraudu (u 1 min) ning ta viidi seejärel läbiotsimise teostamiseks meditsiiniosakonda. Vanglaametnikud teostasid meditsiiniosakonnas meditsiiniõe juuresolekul LT täieliku läbiotsimise. LT esitas juhtunu kohta oma selgitused (vene keeles tl 58-59) ning uurimise tulemusena koostati 12.02.2015 distsiplinaarmenetluse protokoll (tl 1013). LT esitas 16.02.2015 vangla direktorile oma vastuväited (tl 14-14p).
2.Harku ja Murru Vangla 17.02.2015 käskkirjaga nr 43-d (tl 15-16p) karistati LT vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 nõuete rikkumise eest 20 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt ei täitnud kaebaja 01.02.2015 kella 12.22 paiku M-1 osakonna duširuumi eesruumis vanglateenistuse ametnike korduvaid korraldusi läbiotsimiseks lahti riietuda (võtta jalast püksid ja sokid). LT-l oli rikkumise toimepanemise hetkel kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, millest kõik olid määratud allumatuse eest. LT-le määrati viimase samalaadse rikkumise eest karistuseks kartserisse paigutamine 13 ööpäevaks, kuid hoolimata sellest pani LT toime uue rikkumise natuke rohkem kui kuu aja möödumisel kartserikaristuse kandmisest. Eeltoodu näitab, et varasemalt määratud karistused ei ole avaldanud kinnipeetava käitumisele mõju ega suunanud teda õiguskuulekale käitumisele. Seega on põhjendatud määrata LT-le karistuseks 20 ööpäeva pikkune kartserikaristus.
3.LT esitas 13.03.2015 Harku ja Murru Vangla 17.02.2015 käskkirjale nr 43-d vaide (tl 17), mille vangla jättis 13.04.2015 vaideotsusega nr 5-11/15/1-2 (tl 18-19) rahuldamata.
4.LT esitas 29.04.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 08.07.2015; tl 1-4, 69-72) Harku ja Murru Vangla 17.02.2015 käskkirja nr 43-d tühistamiseks. Kaebaja tuli 01.02.2015 suitsetamast ning vangla trepikojas hakkas korrapidaja abi AV kaebajat läbi otsima. Läbiotsimise ajal olid välisuksed lahti ning seetõttu olid trepikojas miinuskraadid ja tõmbetuul. AV käskis kaebajal nööpida lahti jope ning võtta ära müts. Kaebajal on probleemid kõrvaga, mistõttu ei saanud ta mütsi ära võtta. Kuigi kaebajal ei valutanud kõrv sel momendil, pidi ta varasemate probleemide tõttu hoiduma tõmbetuulest ja külmetusest. Seepärast vastas kaebaja ametnikule, et tal on trepikojas külm. Valvur TP saatis kaebaja läbiotsimiseks duširuumi eesruumi. Kaebaja võttis seal jope seljast, mütsi peast, saapad jalast ning istus pingi peale, ilma et keegi oleks teda selleks käskinud. Kuna eesruumi aken oli katki ja avatud, oli viimasel ajal kinnipeetavaid otsitud läbi nii, et nad ei pidanud end täiesti alasti võtma. Kaebaja ütles valvurile, et läbiotsimine peab toimuma reeglite järgi ning selle juures peab viibima kaks ametnikku. Selle peale kutsus TP AV, kes läks koheselt kaebaja juurde ning asetas tema kõrvale jalamati. AV ütles kaebajale, et kaebaja võtaks sokid jalast ära. Kaebaja lükkas seepeale mati jalaga eemale ning ütles, et ei astu selle mati peale, kuna see on must. Vanglas on jalaseen väga levinud ning kaebaja ei soovinud, et see leviks ka temale. Kaebaja ei 2(8)
3-15-1121 näidanud üles agressiivsust, pani saapad rahulikult jalga, tõusis püsti ning ütles vanglaametnikule, et viimane ta läbi otsiks. Ametnik käskis kaebajal püksid maha võtta, mille peale kaebaja vastas, et ta peab võtma riided seljast vastavalt reeglitele. Kaebaja ei öelnud kordagi, et ta keeldub riiete seljast võtmisest. Seejärel pandi kaebajal käed raudu. AV käskis kaebajal riided selga panna ja eemaldas pärast käsku kaebajalt käerauad. Kaebaja pani riided selga ja ta saadeti meditsiiniosakonda, kus AV kutsus naissoost meditsiiniõe läbiotsimise juurde. AV käskis kaebajal võtta end meditsiiniõe juuresolekul alasti. See, et kaebaja pidi olema teiste isikute juuresolekul alasti, alandas tema inimväärikust ning seda tuleb võrdsustada piinamisega. Harku ja Murru Vanglas ei ole kehtestatud meeskinnipeetavate läbiotsimiseks konkreetseid reegleid. Kaebaja luges läbiotsimise reeglitest ühest artiklist, mis oli avaldatud ajalehes „MK Estonia“ ajavahemikus septembrist novembrini 2014. Vangla raamatukogus seda ajalehte ei ole. Kaebaja sai seda artiklit lugedes aru, et ta võib nõuda läbiotsimise teostamisel reeglite järgimist ja läbiotsimise teostamist selleks ettenähtud kohas. Duširuumi eesruum ei ole sobiv ruum läbiotsimiseks, kuna see on läbikäidav ja selle kaudu lähevad kinnipeetavad nii WC-sse kui duširuumi. See, et keegi sinna ruumi parasjagu ei tulnud, oli juhus. Samuti ei hoia Harku ja Murru Vangla jalamatte puhtana. Kaebaja allus vanglaametnike korraldustele. Mitteallumisega oleks tegemist siis, kui kaebaja oleks keeldunud lahti riietumast ka meditsiiniosakonnas. Kaebaja nõustus nii läbiotsimise kui lahti riietumisega. Kaebajal puudus võimalus end kaitsta, sest direktor ei jõudnud vastata kaebaja 16.02.2015 vastuväidetele distsiplinaarmenetluse protokollile. Lisaks kestis vaidemenetlus kauem kui 30 päeva.
5.Harku ja Murru Vangla palus jätta kaebus rahuldamata (tl 40-42p). Distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõenditega on tuvastatud, et kaebajale anti seaduslik korraldus riietuda tema läbiotsimiseks lahti. Kinnipeetav on kohustatud vastuväideteta täitma vanglaametniku seaduslikke korraldusi. Kinnipeetava teistsugune arusaam kehtivast õigusest ei muuda vanglateenistuse tegevust õigusvastaseks. Ükski kaebajale antud korraldus ei olnud ilmselgelt tühine. Kaebaja on tunnistanud, et ta ei täitnud talle antud korraldust põhjusel, et tema hinnangul ei viidud protseduuri läbi õigusaktidele vastavalt. Kaebaja väidetest nähtub, et ta ei täitnud korraldust sokkide äravõtmiseks põhjusel, et ta ei soovinud astuda matile, ning korraldust pükste äravõtmiseks põhjusel, et ta soovis võtta riided seljast vastavalt seaduses sätestatud reeglitele. Ükski kaebaja poolt välja toodud asjaolu ei anna talle õigust korralduse täitmisest keelduda ega venitada tahtlikult läbiotsimist. Vastustaja kinnitusel köetakse vanglas ning ruumis, kus kaebaja läbi otsiti, oli väike õhutusaken, mis oli poolkinni ega olnud katki. Samuti ei olnud kaebajal korralduse andmise ajal ühtegi tervisest tulenevat põhjust keelduda mütsi peast võtmisest. Alusetud on kaebaja väited, et läbiotsimist peavad teostama vähemalt kaks vanglaametnikku ja meditsiinitöötaja. VangS ei sätesta, mitu vanglateenistuse ametnikku võib kinnipeetava läbi otsida. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on erinevates lahendites leidnud, et kehaliste läbiotsimiste juures viibivate isikute arv peaks olema võimalikult väike, kuid rohkema kui ühe vanglaametniku juuresolek on õigustatud väärkohtlemise vältimise tagamiseks. Vangla ei ole leidnud „MK Estonia“ artiklit, kust kaebaja väidetavalt läbiotsimise reeglite kohta informatsiooni sai. Lisaks ei ole ajaleheartikkel õigusakt, millest tulenevalt tekiks kaebajal õigus midagi nõuda. Kaebaja on viibinud vanglas alates 2006. aastast ning on ilmselgelt teadlik, kuidas sooritatakse vanglas toiminguid, sh läbiotsimisi.
3(8)
3-15-1121 Kinnipeetava läbiotsimine on vangla julgeoleku tagamise üks korralisi toiminguid. Nii nagu vangistusega üldiselt, kaasnevad ka sellega teatud ebamugavused. Kuigi õigusaktidest ei tulene otseselt kohustust tagada läbiotsimise privaatsus, ei ole vangla eksinud privaatsuse tagamisel. Kaebaja otsiti läbi duširuumi eesruumis ning vanglateenistuse ametnikel oli reaalne võimalus piirata sinna kolmandate isikute sisenemist. Samas ei oma ka see argument sisulist tähendust distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasuse hindamisel. Viidates inimväärikuse alandamisele ja piinamisele, ei selgita kaebaja, kuidas puutub see distsiplinaarmenetlusse ja määratud distsiplinaarkaristusse. Kaebaja ei ole esitanud vanglale kahju hüvitamise nõuet. Seetõttu ei ole viited piinamisele ja inimväärikuse alandamisele asjassepuutuvad. Vangla nõustub osaliselt kaebaja etteheitega, et vangla ei lahendanud vaiet 30 päeva jooksul. Vaide lahendamise tähtaeg langes nädalavahetusele, mistõttu oli vaide lahendamise tähtaeg esmaspäev (13.04.2015). Ametnikud tutvustasid vaideotsust kaebajale aga alles 14.04.2015. Seega oleks kaebaja pidanud vaideotsusega tutvuma 13.04.2015, kuid sai seda teha üks päev hiljem. Samas ei ole kaebaja selgitanud, kas see tõi talle kaasa kahjulikke tagajärgi või kuidas see rikkus tema õigusi. Vangla vabandab kaebaja ees.
6.Tallinna Halduskohus jättis 10.11.2015 otsusega kaebuse rahuldamata. VangS § 68 lg 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud. Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (määrus nr 44) § 32 p 5 kohaselt on kinnipeetava läbiotsimine kohustuslik vanglasisesel saatmisel. VangS § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. VangS ega määrus nr 44 ei sätesta seda, mitu isikut peab viima läbi kinnipeetava läbiotsimist. Kuna meditsiinitöötaja ei teostanud läbiotsimist, siis ei oma praegusel juhul tähtsust meditsiinitöötaja sugu. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vanglaametniku korralduse seaduslikkust eeldatakse. Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele võib täitmata jätta vaid ilmselgelt õigusvastase korralduse kui tühise haldusakti (Riigikohtu 01.03.2007 otsus nr 3-3-1-103-06, p 14). Kaebaja ei ole tõendanud ning kohtumenetluse käigus ei ole ilmnenud, et vanglaametnike poolt kaebajale antud korraldused oleksid vastanud tühise haldusakti tunnustele. Järelikult tuli kaebajal need korraldused täita. Eeltoodust järeldub, et kaebaja rikkus VangS § 67 p-s 1 sätestatut ning pani sellega toime distsiplinaarsüüteo. Vastustaja on käskkirja koostamisel rakendanud õigesti kaalutlusõigust ja toonud välja karistuse valiku põhjendused. Määratud karistus on proportsionaalne toime pandud rikkumise suhtes. Vastustaja on viidanud asjaolule, et vanglaametnike korduvatele korraldustele mitteallumine näitab kaebaja negatiivset suhtumist nii vanglateenistuse ametnikesse kui kehtivasse korda. Samuti on vastustaja asunud õigele seisukohale, et kuna varasemad karistused ei ole kaebaja käitumisele mõju avaldanud ega suunanud teda õiguskuulekale käitumisele, peab karistuse määr olema selline, et kaebaja mõistaks oma teo tagajärgi ning sooviks edaspidi käituda õiguskuulekalt. Asjaolu, et kaebajale tutvustati vaideotsust üks päev pärast vaide lahendamise tähtpäeva, ei tähenda, et vastustaja ei oleks lahendanud vaiet tähtaegselt. Vaideotsus koostati 13.04.2015, s.o vaide lahendamise tähtaja jooksul. Lisaks ei rikkunud 13.04.2015 vaideotsuse kättesaamine 4(8)
3-15-1121 14.04.2015 kaebaja õigusi. Vaideotsuse vaidlustamistähtaeg hakkab kulgema alates vaideotsuse kättetoimetamisest. Lisaks on vastustaja vaideotsuse hilisema tutvustamise eest kaebaja ees vabandanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.LT palub 30.11.2015 apellatsioonkaebuses (tl 126-129) tühistada Tallinna Halduskohtu 10.11.2015 otsus. Vaidlustatud käskkiri on õigusvastane, kuna vangla rikkus nii läbiotsimise kui distsiplinaarmenetluse läbiviimise reegleid. Kaebaja luges läbiotsimise teostamise reeglitest ajalehest „MK Estonia“. Reeglite järgi peab läbiotsimise juures olema vähemalt kaks vanglaametnikku selleks, et mingi intsidendi korral oleks olemas tunnistaja. Kaebaja ei ole talle antud korralduste täitmisest keeldunud. Kaebaja soovis vaid, et ta saaks täita vanglaametnike käske kooskõlas läbiotsimise reeglitega ning täitis käsud vaid mõni hetk hiljem. Korralduse kohane täitmine ei olnud võimalik, kuna läbiotsimise ruumis puudusid lahti riietumiseks sobivad tingimused. Kaebaja läbiotsimise ajal oli väljas külm talvine ilm. Duširuumi eesruumi aken oli aga katki ega käinud kinni. Seetõttu ei olnud ruumis nii soe, et seal oleks saanud lahti riietuda. Samuti on duširuumi eesruum läbikäidav ning kuna oli laupäev ja spordipäev, oli ainult juhus, et kõnealusel momendil ei sisenenud keegi ruumi. Lisaks oli vangla poolt kaebajale antud jalamatt must, sest vangla ei pese ega vaheta jalamatte. Vanglaametnik ei olnud kaebajale käsku andes rahulik, vaid karjus ning kohaldas tema suhtes ilma põhjuseta käeraudu. Pärast duširuumis läbiotsimist viidi kaebaja meditsiiniosakonda, kus talle anti käsk lahti riietuda. Meditsiinikabinetti tuli ka meditsiiniõde ning oli seal ka siis, kui kaebaja oli alasti, ja naeris kaebaja üle. See käitumine mõjus kaebajale alavääristavalt. Kaebaja esitas distsiplinaarmenetluse protokollile direktori nimele oma vastuväited, kuid direktor ei vastanud neile ning juba järgmisel päeval sai kaebaja kätte tema karistamise käskkirja. Seega ei saanud kaebaja ennast kaitsta. Lisaks eelnevale ei vastanud vangla kaebaja vaidele 30 päeva jooksul, rikkudes sellega kaebaja õigusi.
8.Harku ja Murru Vangla palus 15.01.2016 vastuses (tl 144-144p) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja on tunnistanud rikkumise toimepanemist ning aset leidnud sündmusi. Selliseid asjaolusid, mis oleksid võimaldanud kaebajal korralduse täitmisest keelduda, ei esinenud. Tõendatud ei ole, et vanglaametnik oleks rikkunud reegleid. Isegi kui reegleid oleks rikutud, ei olnud vanglaametniku korraldus ilmselgelt tühine ning kaebaja pidi sellele korraldusele alluma. Kinnipeetava arvamus läbiotsimise korrast ei saa ega tohi segada vanglaametniku tööd vangla distsipliini ja julgeoleku tagamisel. Kinnipeetavate läbiotsimise õigus tuleb VangS §-st 68 ning määrusest nr 44. Läbiotsimise näol on tegemist meetmega, mis aitab tagada vanglas julgeolekut. Vangla julgeolek ja seal viibivate isikute elu ja tervis võivad sattuda ohtu, kui vangla ei piira keelatud esemete (sigarettide) levikut vanglas. Kui kinnipeetava läbiotsimisel järgitakse seaduses sätestatud eesmärki, ei ole tegemist kinnipeetava alandamise või piinamisena. Läbiotsimisega kaasnevad teatud ebamugavused nagu üldiselt vangistusega, mistõttu ei saa pidada õigusvastaseks kinnipeetava kohustust olla läbiotsijate ees alasti või läbiotsimise teostamist selleks mitte ettenähtud ruumis mitme vanglaametniku juuresolekul. Kaebaja pidi vanglaametnike korraldusele alluma ning talle määratud distsiplinaarkaristus oli õiguspärane. Otsitud on apellatsioonkaebuses esitatud väited kaebaja väärikuse alandamise osas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5(8)
3-15-1121
9.Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtu 30.08.2016 istungil taotluse talle riigi õigusabi korras esindaja määramiseks. Ringkonnakohus jättis istungil taotluse rahuldamata ja esitab siinkohal kirjalikud põhjendused. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-s 7 on loetletud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. Ringkonnakohus leiab, et praeguses asjas esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud alus kaebajale riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, s.o taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on suutnud esitada senises menetluses asjakohaseid ja põhjalikke avaldusi, milles on selgelt ära toodud vaidluse faktilised asjaolud ja kaebaja hinnang vastustaja tegevuse õiguspärasusele. HKMS § 38 lg-s 1 sätestatud kaebuse sisu nõuetest ei tulene, et kaebaja peaks olema suuteline esitama kohtule ka oma kaebust toetavaid õiguslikke põhjendusi. Kaebaja väidetele õigusliku hinnangu andmine on eelkõige kohtu ülesanne. Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte (HKMS § 2 lg 4) ning halduskohtul on kohustus tagada igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ja avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse (HKMS § 2 lg 5). Seega puudub kohtul alus arvata, et kaebaja ei oleks kohtu abiga ise võimeline kaitsma halduskohtumenetluses oma õigusi.
10.Halduskohtu otsus on seaduslik ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puuduvad alused.
11.Vaidlustatud käskkirjaga on kaebajat karistatud selle eest, et ta ei täitnud 01.02.2015 kella 12.22 paiku duširuumi eesruumis vanglateenistuse ametnike korduvaid korraldusi lahti riietumiseks (võtta jalast püksid ja sokid). VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. VangS § 67 p 1 eesmärgiks on vältida kinnipeetava allumatust ja tagada vanglateenistuse ametniku korralduse täitmine ilma, et samal ajal toimuks vanglateenistuse ametniku ja kinnipeetava vahel vaidlus selle üle, kas korraldust tuleb täita või mitte (Riigikohtu 29.09.2015 otsus nr 3-3-2-2-15, p 18). Kui hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Otsustust, kas isik on karistatava distsipliinirikkumise toime pannud ning kuidas see tegu tuleb kvalifitseerida, ei saa mõjutada distsipliinirikkumise koosseisuvälised asjaolud, nt vanglaametnike korralduse õigusvastasus. Neid asjaolusid võib võtta arvesse karistuse liigi ja määra otsustamisel (Riigikohtu 29.09.2015 otsus nr 3-3-2-2-15, p 18; 14.11.2012 otsus nr 3-3-1-44-12, p 17; 01.03.2007 otsus nr 3-3-1-103-06, p 14). HMS § 63 lg 2 kohaselt on haldusakt tühine, kui 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebajale antud korralduste puhul oleks ilmselgelt esinenud mõni eeltoodud tühisuse alustest.
12.Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 82 lg-st 3 tulenevalt on kinnipeetaval keelatud hoida tubakatooteid enda juures eluosakonnas. Tubakatooted võetakse vanglateenistuse ametniku poolt hoiule ning vanglateenistus väljastab tubakatooted kinnipeetavale vaid ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada. Eeltoodust tuleneb kinnipeetavatele kohustus anda kasutamata jäänud sigaretid suitsetamast tulles vanglateenistuse ametniku kätte ning keeld viia neid eluosakonda. VangS § 68 lg 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada keelatud esemete ja ainete avastamise eesmärgil kinnipeetava läbiotsimist. VangS ei reguleeri üksikasjalikult läbiotsimise korda. VangS § 68 lg 4 alusel kehtestatud justiitsministri määruse nr 44 § 31 lg 1 ls 1 kohaselt on 6(8)
3-15-1121 vanglateenistuse ametnikul õigus vanglas viibiv isik koos asjadega läbi otsida. Õiguslik alus kaebaja läbiotsimiseks tulenes ka vaidlusaluse intsidendi toimumise ajal kehtinud Harku ja Murru Vangla direktori 14.02.2013 käskkirjaga nr 15 kinnitatud Harku vangistusosakonna kodukorra p-st 4.6, mis sätestas järgmist: „Osakonnast väljumisel ja osakonda sisenemisel otsitakse kinnipeetav läbi. Selleks on ta kohustatud seisma näoga seina poole ja asetama käed seinale vanglateenistuja poolt osutatud kohale. Vajadusel teostatakse kinnipeetava suhtes täielik läbiotsimine koos lahti riietumisega ja kehaõõnsuste kontrollimisega.“ Seega on vanglaametnikel seadusest tulenev õigus teostada keelatud esemete leidmise eesmärgil kinnipeetavate läbiotsimisi ning anda vajadusel läbiotsimise tõhusamaks teostamiseks korraldusi lahti riietumiseks.
13.Distsiplinaarmenetluses kogutud tõendite pinnalt ei saa nõustuda kaebaja väitega, et ta ei ole vanglaametnike korralduste täitmisest keeldunud. Valvuri TP 01.02.2015 koostatud ettekande (tl 55) kohaselt andis TP kaebajale duširuumi eesruumis korralduse võtta riidest lahti. Kaebaja keeldus sellest, väites, et juures peab olema ka teine vanglaametnik. TP kutsus seejärel abiks teise ametniku, kelleks oli korrapidaja abi AV. AV 01.02.2015 koostatud ettekande (tl 54) kohaselt võttis kaebaja seljast ära jope ja kampsuni, istus tooli peale ja võttis ära saapad. AV andis TP juuresolekul kaebajale korralduse võtta ära sokid ja püksid ning ulatas kaebajale vaiba, mille peale ta saaks panna oma jalad. Kaebaja lõi vaiba jalaga eemale, sõnades, et tema sinna peale ei astu. Kuna kaebaja muutus rahutuks, kohaldas AV kaebaja suhtes käeraudu (tl 56-57). Kaebaja rahunes selle tagajärjel koheselt ning AV eemaldas käerauad (tl 54-55). Kaebaja nõudis tema täieliku läbiotsimise teostamiseks meediku juuresolekut ning ta toimetati meditsiiniosakonda (tl 54, 55). AV selgitas 03.02.2015 e-kirjades (tl 61), et ta teostas meditsiiniosakonnas kaebaja täieliku läbiotsimise, selle juures viibisid vanemvalvur JK ja meditsiiniõde ning kaebajalt ei leitud midagi keelatut. Eeltoodust nähtub selgelt, et kaebaja ei allunud duširuumi eesruumis vanglaametnike korraldustele ega võtnud jalast ära sokke ja pükse. Allumatust ei muuta olematuks asjaolu, et kaebaja oli nõus pükste ja sokkide jalast võtmisega tema esitatud tingimustel. Kuivõrd kaebaja keeldus talle duširuumi eesruumis pükste ja sokkide jalast võtmiseks antud korralduse täitmisest ka siis, kui ruumis viibis kaks ametnikku – valvur TP ja korrapidaja abi AV, ei ole asjakohased kaebaja väited kahe ametniku juuresoleku vajadusest.
14.Asja materjalidest ei saa järeldada, et kaebajale antud korraldused oleksid olnud õigusvastased. Kuigi kaebaja sõnul oli võimalik, et duširuumi eesruumi võis iga hetk siseneda mõni kinnipeetav, oli kahel ruumis viibival vanglaametnikul võimalik seda vältida ning vajadusel takistada teiste kinnipeetavate sisenemist. Kohtul puuduvad alused arvata, et ametnikud ei oleks seda vajaduse ilmnemisel teinud. Ametnike korralduste õigusvastasust ei saa järeldada ka asjaoludest, et duširuumi eesruumis oli tulenevalt talvisest ajast jahedam ning üks ametnikest pakkus kaebajale jalgade alla panemiseks matti, mis kaebaja sõnul oli must. Kaebajal oli võimalik täita korraldus ka mati peale astumata. Üksnes sellest, et ruumis oli külma ilma tõttu tavapärasest jahedam, ei pidanud vanglaametnikud järeldama seda, et kaebajal ei olnud võimalik võtta läbiotsimise teostamiseks lühiajaliselt jalast pükse ja sokke.
15.Kohtul ei ole vaja võtta seisukohta kaebaja suhtes ohjeldusmeetmete kasutamise õiguspärasuse või kaebajale meditsiiniosakonnas teostatud läbiotsimisega mittevaralise kahju tekitamise osas. Praeguses asjas on vaidluse all üksnes kaebaja distsiplinaarkorras karistamise õiguspärasus ning kaebaja pole esitanud kohtule nõuet ohjeldusmeetmete põhjendamatu kohaldamisega või meditsiiniosakonnas läbiotsimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ega ka nende kaebaja allumatusele järgnenud toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks hilisema kahjunõude esitamise eesmärgil.
7(8)
3-15-1121
16.Kaebajale määratud distsiplinaarkaristust ei saa pidada ebaproportsionaalseks. Käskkirjast nähtuvalt on võetud karistuse määramisel arvesse, et kaebajal oli käskkirja tegemise seisuga kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, mis olid määratud allumatuse eest. Kaebajale viimati määratud distsiplinaarkaristus oli 13 ööpäevaks kartserisse paigutamine. Selle karistuse kandmisest oli 01.02.2015 süüteo toimepanemise hetkeks möödunud natuke üle kuu. Vastavalt VangS § 63 lg 1 p-le 4 on maksimaalseks kartserikaristuseks 45 ööpäeva. Olukorras, kus kaebaja pani pärast 13-ööpäevase kartserikaristuse kandmist võrdlemisi lühikese aja jooksul toime uue sarnase rikkumise, ei saa pidada 20 ööpäevaks kartserisse paigutamist ülemäära raskeks karistuseks. Seega saab pidada kaebajale määratud 20 päeva pikkust kartserikaristust distsiplinaarkorras karistamise eesmärkide täitmiseks sobivaks ja proportsionaalseks vahendiks.
17.Alusetu on kaebaja väide, et ta ei saanud end distsiplinaarmenetluses kaitsta, kuna vangla direktor ei vastanud tema 16.02.2015 esitatud vastuväidetele. Distsiplinaarmenetluse protokolli lõpus on kaebajale selgitatud, et ta võib esitada süüdistuse ja karistamise ettepaneku suhtes arvamusi ja vastuväiteid inspektor-kontaktisikule hiljemalt 16.02.2015. Kaebaja esitaski 16.02.2015 vanglale vastuväitena pealkirjastatud avalduse, kuid adresseeris selle vangla direktorile. Avalduse sisust nähtuvalt on siiski tegemist vastuväitega 12.02.2015 distsiplinaarmenetluse protokollis esitatule ning ka kaebaja ise ei väida vastupidist. Seega on oluline, et kaebaja vastuväiteid ei oleks jäetud vanglateenistuse poolt läbiviidud distsiplinaarmenetluses tähelepanuta. Kaebaja karistamise käskkirjas on kaebaja vastuväiteid tsiteeritud ning need on seejärel ümber lükatud (tl 15p-16). Kui kaebaja väitis 16.02.2015 avalduses, et ta ei keeldunud läbiotsimisest, vaid avaldas soovi läbiotsimise teostamiseks vastavalt selleks ette nähtud reeglitele, siis vangla ei nõustunud kaebaja nende väidetega ning selgitas, et kinnipeetaval tuleb täita ametniku korraldused kohe, mitte valida, kus ja millistel asjaoludel neid täita. Kaebaja läbiotsimisel oli tagatud tema privaatsus ning tal võimaldati kasutada nii jalamatti kui tooli, mistõttu oli tal võimalik korraldust täita. Seega on vangla distsiplinaarmenetluse raames kaebaja 16.02.2015 vastuväited läbi vaadanud ning vanglateenistusel ei olnud kohustust vastata kaebaja 16.02.2015 avaldusele eraldi vastusega.
18.Kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasuse hindamisel ei oma tähtsust kaebaja väited sellest, et talle on vaideotsust tutvustatud enam kui 30 päeva möödumisel vaide esitamisest. Halduskohus on õigesti osutanud, et vaideotsus on koostatud tähtaegselt ning kaebaja ei ole selgitanud, kuidas vaideotsuse tutvustamine ühepäevase hilinemisega oleks rikkunud tema õigusi.
19.Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja kanda ning Tallinna Vangla menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel Tallinna Vangla kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.