MS kaebus Harku ja Murru Vangla 12.12.2013 käskkirja nr 442-d ja 20.12.2013 käskkirja nr 450-d tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – MS Vastustaja – Tallinna Vangla (kuni 31.05.2016 Harku ja Murru Vangla), volitatud esindaja Kerli Lubja
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10.09.2015 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
MS apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
30.08.2016 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta MS apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.09.2015 otsus haldusasjas nr 3-14-50335 muutmata.
Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.10.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-14-50335 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harku ja Murru Vangla valvuri JT 12.11.2013 ettekande nr 979 (tl 16-16p) kohaselt ei allunud kinnipeetav MS 12.11.2013 kella 17.40 paiku suitsetamast tulles duširuumi eesruumis antud korraldusele riietuda lahti täieliku läbiotsimise teostamiseks. MS sõnul ei olnud ruum täieliku läbiotsimise teostamiseks sobilik. MS riietas end läbiotsimise teostamiseks lahti alles pärast seda, kui korrapidaja oli MS-le läbi raadiosaatja selgitanud, et ruum on läbiotsimiseks sobilik, ning inspektor-korrapidaja abi oli tulnud riietusruumi ja MS-le ruumi sobilikkust kinnitanud. Juhtunu kohta koostas 02.12.2013 ettekande ka inspektor-korrapidaja abi RB (tl 17p). Seoses 12.11.2013 intsidendiga algatati MS suhtes distsiplinaarmenetlus, MS esitas 19.11.2013 oma selgitused (tl 15) ning 10.12.2013 koostati distsiplinaarmenetluse protokoll (12-13p). Distsiplinaarmenetluse protokolli koostanud inspektor-kontaktisik tegi ettepaneku karistada MS kartserisse paigutamisega kolmeks ööpäevaks, kuid mitte pöörata distsiplinaarkaristust täitmisele ning määrata katseajaks kolm kuud.
2.Harku ja Murru Vangla 12.12.2013 käskkirjaga nr 442-d (tl 11) karistati MS vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 nõuete rikkumise eest kolmeks ööpäevaks kartserisse paigutamisega katseajaga kuus kuud. Käskkirja kohaselt seisnes MS distsipliinirikkumine selles, et ta ei allunud 12.11.2013 kella 17.40 paiku vanglateenistuse ametniku korraldusele riietuda läbiotsimise teostamiseks lahti.
3.Harku ja Murru Vangla parandas 20.12.2013 käskkirjaga nr 450-d (tl 20) 12.12.2013 käskkirjas nr 442-d esineva ilmse ebatäpsuse ning luges õigeks karistuseks kolmeks ööpäevaks kartserisse paigutamise katseajaga kolm kuud.
4.MS esitas 13.01.2014 Harku ja Murru Vangla 12.12.2013 käskkirjale nr 442-d ja 20.12.2013 käskkirjale nr 450-d vaide (tl 10), mille Harku ja Murru Vangla jättis 12.02.2014 vaideotsusega nr 5-111/14/4-2 rahuldamata (tl 21-22).
5.MS esitas Tallinna Halduskohtule 14.03.2014 kaebuse (täiendatud 17.04.2014; tl 1-2, 27, 28), milles palus tühistada Harku ja Murru Vangla 12.12.2013 käskkiri nr 442-d ja 20.12.2013 käskkiri nr 450-d. Kaebaja läks 12.11.2013 esimeste hulgas suitsetama. Ta võttis suitsukapist ühe suitsu ja ütles seda ka valvur JT-le. Kaebaja ütles valvurile ka seda, et jõuab suitsu ära tõmmata enne, kui kõik ülejäänud kinnipeetavad võtavad kapist sigaretid, siis ta ei pea tund aega jalutama. Valvur JT nõustus sellega ning lasi kaebaja varem sisse. Kui kaebaja läks umbes 10 minuti pärast tagasi, käskis valvur minna kaebajal duširuumi riietusruumi, et seal kontrollida, ega kaebaja ei olnud sigaretti kuhugi peitnud. Valvur sundis kaebajat duširuumi riietusruumis lahti riietuma ning kükitama ja kummardama paljaste jalgadega märjal ja mustal põrandal, millel oli uriini. Kaebaja keeldus algul üleni lahti riietumast. Kaebaja riietus lahti siis, kui valvur kutsus kohale korrapidaja abi, kes oli valvuriga ühel meelel.
6.Harku ja Murru Vangla palus jätta kaebus rahuldamata. Distsiplinaarmenetluse käigus leidis tõendamist, et kaebaja rikkus teadlikult ja tahtlikult VangS § 67 p-st 1 tulenevat nõuet. Kaebaja distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lg-tes 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud tema rikkumisest, kaebaja on andnud selgitusi, menetluse käik on 2(5)
3-14-50335 protokollitud ja karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne toime pandud rikkumisega. Vastustaja võis korrektsuse huvides parandada haldusaktis esineva ilmselge ebatäpsuse. Haldusorgani tahe MS distsiplinaarse mõjutamise osas on selgelt väljendatud distsiplinaarmenetluse protokollis, mille kohaselt oli haldusorgani tahteks kohaldada MS suhtes kolme kuu pikkust katseaega, mitte 12.12.2013 käskkirjas märgitud kuue kuu pikkust katseaega. See pidi olema selge ka haldusakti adressaadile. Ilmse ebatäpsuse parandamisega ei ole muudetud esialgse õigusakti sisu ega rikutud menetlustähtaega. Kaebajale anti 12.11.2013 korduvalt selge ja õiguspärane korraldus, mis oli talle arusaadav. Kaebaja ei allunud korraldusele ilma õigustuseta, mistõttu oli tegu süüline. Ametnik selgitas kaebajale korduvalt, et ruum on läbiotsimiseks sobiv. Distsipliinirikkumise kohta ettekanded koostanud vanglaametnikud JT ning RB ei ole toonud oma ettekannetes välja, et kaebaja oleks põhjendanud korraldusele mitteallumist määrdunud põrandaga. Kaebaja põhjendas korraldusele mitteallumist sellega, et kõnealune ruum ei ole läbiotsimiseks sobiv, kuna selleks peab olema eraldi ruum. Riietusruumi põrandaid koristatakse igapäevaselt ning uriini sattumine riietusruumi põrandale on võimatu, kui see pole just tingitud pahatahtlikkusest. Vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab ilmselgelt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele. Vanglateenistuse ametnike korraldustele allumine tagab vanglas distsipliini ja julgeoleku. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusevastasusest ei anna talle õigust keelduda korraldust täitmast. Kaebajale antud korraldus ei olnud ilmselgelt tühine. Mõeldavaks ei saa pidada seda, et iga kinnipeetav hakkab enne korraldusele allumist vanglaametnikega korralduse õiguspärasuse üle vaidlema. Juba iga üksik seesugune intsident on vangla julgeolekule ohtlik, sest võib ühe kinnipeetava eeskujul kaasa tuua ka teiste kinnipeetavate allumatuse, bravuurika käitumise ning seeläbi rahutused. Seega on tegemist raske rikkumisega.
7.Tallinna Halduskohus jättis 10.09.2015 otsusega kaebuse rahuldamata Distsiplinaarmenetluses kogutud tõenditega on kindlaks tehtud ja kohtus on leidnud kinnitust, et kaebaja rikkus VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Kaebaja keeldus korraldust täitmast ka siis, kui selle korralduse õiguspärasust olid kinnitanud korrapidaja RO ja inspektorkorrapidaja abi RB. See, et kaebaja nõustus lõpuks korraldust täitma, ei muuda asjaolu, et kaebaja oli eiranud valvuri korduvalt antud korraldust. Kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud valvur JT selgitas, et kinnipeetavaid otsitakse pärast suitsetamist läbi pisteliselt. Valvuri sõnul oli kõnealusel ajal aega seda teha ja valvuril oli kahtlus, et teised kinnipeetavad annavad kaebajale sigarette, mida ta toimetab osakonda teistele kinnipeetavatele (tl 81). Kaebaja oletus, et riietusruumi põrandal võis olla uriini, on otsitud ega saanud takistada valvuri korralduse täitmist. Vastustaja kinnitusel koristatakse selle ruumi põrandaid igapäevaselt ning tunnistajana ütlusi andnud valvur kinnitas, et ruumis ei ole uriini maas. Ruumi põrand võib olla märg, kuid mitte selles kohas, kus kaebajal paluti lahti riietuda, sest kinnipeetavad ei liigu seal duši alt tulles (tl 81). Vangla väidetav õigusvastane käitumine ei õigusta kaebaja rikkumist. Kui ka hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusevastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest (Riigikohtu 01.03.2007 otsus 3(5)
3-14-50335 nr 3-3-1-103-06). Vanglateenistuse ametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-21-03; nr 3-3-1-103-06; nr 3-3-1-44-12). Praeguses asjas ei esine vanglaametniku korralduse suhtes HMS § 63 lg-s 2 nimetatud tühisuse aluseid. Kaebajale andis korralduse vanglateenistuse ametnik, korraldus oli kaebajale arusaadav ja täidetav ning see ei kohustanud teda toime panema õigusrikkumist. Kaebajale määratud karistus on kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärgiga ning mõõdukas. Harku ja Murru Vangla 12.12.2013 käskkirjas nr 442-d viidatud 10.12.2013 distsiplinaarmenetluse protokolli kohaselt oli kaebajal rikkumise toimepanemise hetkel kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, millest üks oli määratud vanglateenistuse ametniku korralduse mittetäitmise eest ja teine sigarettide hoidmise eest selleks mitteettenähtud ajal ja kohas. Samuti on distsiplinaarmenetluse protokollis arvestatud asjaolu, et kinnipeetav allus pärast pikka diskussiooni korraldusele, ning tehtud ettepanek lükata karistuse täitmisele pööramine edasi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.MS palub 13.10.2015 apellatsioonkaebuses (tl 98) tühistada Tallinna Halduskohtu 10.09.2015 otsus ja rahuldada kaebus. Sel ajal, kui kaebaja ei allunud 12.11.2013 koheselt vanglaametniku ebaseaduslikule korraldusele, oli duširuumi põrand märg. Enne kaebajale korralduse andmist olid duširuumis inimesed ja valvur ootas nende lahkumist. Valvuri soovitus, et kaebaja oleks võinud panna jalad saabastele, ei olnud kohane. Valvur on tunnistanud, et tegemist ei olnud esimese korraga, mil kaebajat sunniti märjal põrandal lahti riietuma. Kaebaja oli valvurile juba varasemalt öelnud, et järgmisel korral ei ole ta paljaste jalgadega põrandal, millel on uriini. Sellest, et halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, nähtub, et vanglaametnikud võivad Eesti vanglates teha kinnipeetavatega seda, mida soovivad.
9.Harku ja Murru Vangla palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata (tl 115-116). Kaebaja tunnistab toime pandud rikkumist ning aset leidnud sündmusi. Vaidlus käib selle üle, kas esinesid asjaolud, mis võimaldasid kaebajal korralduse täitmisest keelduda. Selliseid asjaolusid aga ei esinenud ning ühelegi sellisele asjaolule ei ole viidatud ka apellatsioonkaebuses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Halduskohtu otsus on seaduslik ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
11.Kaebaja on keeldunud allumast talle suitsetamast tulles antud korraldusele riietada end lahti täieliku läbiotsimise teostamiseks. Kaebaja allumatust ei muuda olematuks see, et ta riietas end lahti pärast seda, kui talle oli vanglaametnike poolt korduvalt selgitatud, et duširuumi eesruumi näol on tegemist läbiotsimiseks sobiva ruumiga ja tal on kohustus korraldusele alluda. Nii kaebaja enda kui vanglaametnike selgitustega on tõendatud, et kaebajale anti korraldus lahti riietumiseks mitmel korral, kuid kaebaja seda ei teinud, väites, et tegemist ei ole sobiva ruumiga (tl 15-15p, 16-16p, 17p). Vastavalt VangS § 68 lg-le 1 on vanglateenistusel õigus teostada keelatud esemete leidmise eesmärgil kinnipeetavate läbiotsimisi. VangS § 68 lg 4 alusel kehtestatud Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 31 lg 1 ls 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus vanglas viibiv isik koos asjadega läbi otsida. Õiguslik alus läbiotsimise teostamiseks tulenes ka Harku ja Murru Vangla direktori 14.02.2013 käskkirjaga nr 15 kinnitatud Harku vangistusosakonna kodukorra p-st 4.6, 4(5)
3-14-50335 mis sätestas järgmist: „Osakonnast väljumisel ja osakonda sisenemisel otsitakse kinnipeetav läbi. Selleks on ta kohustatud seisma näoga seina poole ja asetama käed seinale vanglateenistuja poolt osutatud kohale. Vajadusel teostatakse kinnipeetava suhtes täielik läbiotsimine koos lahti riietumisega ja kehaõõnsuste kontrollimisega.“
12.Kaebaja arvamus, et tegemist ei olnud läbiotsimise teostamiseks sobiva ruumiga, ei andnud talle õigust vanglaametniku korralduse täitmata jätmiseks. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Sätte eesmärgiks on vältida kinnipeetava allumatust ja tagada vanglateenistuse ametniku korralduse täitmine ilma, et samal ajal toimuks vanglateenistuse ametniku ja kinnipeetava vahel vaidlus selle üle, kas korraldust tuleb täita või mitte (Riigikohtu 29.09.2015 otsus nr 3-3-2-2-15, p 18). Korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (Riigikohtu 29.09.2015 otsus nr 3-3-2-2-15, p 18; 14.11.2012 otsus nr 3-3-1-44-12, p 17; 01.03.2007 otsus nr 3-3-1-103-06, p 14). HMS § 63 lg 2 kohaselt on haldusakt tühine, kui 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebajale antud korralduste puhul oleks esinenud ilmselgelt mõni eeltoodud tühisuse alustest.
13.Riigikohus on selgitanud, et distsipliinirikkumise koosseisuvälised asjaolud ei saa mõjutada otsustust, kas isik on karistatava distsipliinirikkumise toime pannud ning kuidas see tegu tuleb kvalifitseerida. Selliseid asjaolusid, nt vanglaametnike korralduse õigusvastasus, võib arvesse võtta karistuse liigi ja määra otsustamisel (Riigikohtu 06.06.2012 otsus nr 3-3-1-91-11, p 12; 14.11.2012 otsus nr 3-3-1-44-12, p 17). Kohtul puudub alus kahelda, et duširuumi riietusruumi põrand võis olla märg. Siiski ei saa see asjaolu muuta kaebajale antud korraldust õigusvastaseks. Kaebaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et osa kinnipeetavatest käis seal ruumis paljajalu. Kuivõrd tegemist on duširuumi eesruumiga, mille kaudu käisid kinnipeetavad pesemas, on see ka tõenäoline. Asjaolu, et kaebaja ise kasutas seal kõndimiseks susse, ei tähenda, et paljajalu seal ruumis viibimist saaks pidada ebamõistlikuks. Usutavad ega millegagi tõendatud ei ole kaebaja väited, et ruumi põrandal oli uriini. Selle väite tõelevastavuse kinnitamiseks ei ole piisav üksnes kaebaja põhjendus, et riietusruumi kõrval asus tualett. Rikutud ei ole ka kaebaja privaatsust. Asja materjalidest nähtuvalt ootas valvur, et teine kinnipeetav lahkuks ruumist, enne kui andis kaebajale korralduse lahti riietumiseks. Seega ei saa pidada valvuri poolt kaebajale antud korraldust õigusvastaseks.
14.Eeltoodud põhjendustel on kaebajat õigesti karistatud distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest. MS apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.09.2015 otsus muutmata.
15.Kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Kuna Tallinna Vangla ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, jäävad ka vastustaja menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.