Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-22-114672 Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Inkassoteenused OÜ esitas 26.04.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 4969,84 euro saamiseks. Võlgnik M M esitas 03.05.2022 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus 24.05.2022 lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 27.06.2022 Viru Maakohtule hagiavalduse, mille kohus võttis menetlusse 28.06.2022 määrusega. Kostja kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud ja palus jätta rahuldamata. Viru Maakohus 24.09.2024 teatas pooltele kirjalikult kohtukoosseisu vahetumisest ja määras tähtajad pooltele. Kohus andis hagejale tähtaja esitada andmed ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise tõendamiseks ning esitada andmed ja tõendid kostja poolt tehtud tagasimaksete kogusumma ja selle jagunemise kohta. Kohus tegi ettepaneku juhul kui hageja leiab, et esialgne krediidiandja pole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid esitada uuesti määratud tagasimakse ning selgitas, et kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine, ei arvuta kohus ise ümber kostja poolt tehtud tagasimaksete suurust. Kui hageja ei ole uuesti määratud tagasimaksete suurust kohtule esitanud, võib kohus jätta hagiavalduse tervikuna rahuldamata, sest kohtul ei ole võimalik välja selgitada tagastamata jäänud laenusumma suurust. Hageja esitas omapoolse kompromissiettepaneku. Kohus määras pooltele tähtaja kompromissi läbirääkimiste pidamiseks ja kompromissi sõlmimiseks. Kompromiss pole kohtule esitatud. Viru Maakohus 22.01.2025 määrusega määras asja lahendamise kirjalikus menetluses ja määras tähtajad. Hageja esitas 07.02.2025 hagi tagasivõtmise taotluse. Kohus 19.02.2025 jättis hagi tagasivõtmise taotluse rahuldamata ja määras uued tähtajad. Kohus määras kohtulahendi avalikult teatavakstegemise ajaks 14.03.2025. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt (dtl 35 – 41) sõlmisid P OÜ (endine ärinimi m OÜ) (esialgne võlausaldaja) ja kostja järgmised lepingud:

2-22-114672 eurot + 25 eurot = 1 027,33 eurot), mida kostja kohustus tagastama osamaksetena hiljemalt 07.04.2022. Kostja on teinud põhisumma katteks tasumisi summas 29,04 eurot. Seega põhisumma jääk on 998,29 eurot (1 027,33 eurot – 29,04 eurot = 998,29 eurot).

2-22-114672

2-22-114672 - dokumendid edastati kostja e-postile, mis oli kostja poolt korduvalt teatatud esialgsele võlausaldajale ja mida kostja kasutab käesoleva ajani. Seega on tõendatud, et kostja oli teadlik lepingu ülesütlemisest ja võlg täies ulatuses muutunud sissenõutavaks; - hageja arvestas kõik kostja poolt tehtud maksed vastavalt lepingu tingimustele. Lepingu punkti

2-22-114672 täitis kostja uute laenude võtmisega, ta ei olnud võimeline tagastama laenu oma sissetulekute arvelt, mille tulemusena tekkisid tal arvukad maksehäired; - kostja on seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitati kostjale kahju, mille hüvitamist kostja taotleb hageja esitatud nõuete tasaarvestamise teel kostja kahjunõudega. Kahju all peab kostja silmas eelkõige temale krediidilepingute sõlmimisega tekkinud negatiivseid tagajärgi (ülemäärase nõude, kõrvalnõuete, menetluskulude jms näol). Kostja peab kahjuks kõike seda, mida ta on kohustatud tasuma lisaks saadud laenusummale. Sellist nõuet ei oleks tekkinud kui laenuandja ei oleks vastutustundetult kostjale laenu väljastanud. laenuandja on väljastanud kostjale laenu vastutustundetult. Kostja on võtnud laenu üheksa korda. On ebaselge miks laenuandja üldse väljastas kostjale uue laenu kui kostja eelmiste laenudega oli võlgnevuses. 09.02.2023 seisukohas (dtl 218 – 223) märgib, et tal olid lõpetamata maksehäired alates 2017. aastast. Võla kujunemine ei ole jälgitav. Esitatud hagiavaldusest ja täiendava seisukohtadest ei nähtu, et laenuandja oleks järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kontrollinud ja hinnanud kostja krediidivõimet. Kuna laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmist peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist ning need tarbijale teatavaks tegema. 14.02.2025 seisukohas (dtl 250) märgib kostja, et kohus on juba ammu tegi hageja nõue täiendava tõendite esitamiseks. Hageja ei vastanud kohtu nõudele ja pole esitanud kohtule täiendavat tõendit. Kostja teavitab kohtule, et sai M OÜ-lt kokku 4800 eurot ning tagastas kokku 5647,69 eurot, ehk 847,69 eurot rohkem. Kostja on seisukohal, et hageja nõue ei ole põhjendatud, ei ole tõenditega tõendatud (laenu väljamaksmise ülekandeid ja VTL järgimise kohta tõendid) ja ei kuulu rahuldamisele.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja sõlmis 25.01.2029 P OÜ-ga laenulepingu IL25012019/0051. Ajavahemikul alates 15.04.2019 kuni 02.12.2019 sõlmiti laenulepingu kaheksa lisa, millega suurendati laenulepingu summa. Pooled sõlmisid ka 11 laenulepingu lisasid, millega pikendasid laenu tagastamise tähtaega. 07.09.2021 sõlmisid esialgne võlausaldaja ja kostja laenulepingu lisa, millega fikseerisid, et laenu tagastamata põhiosa moodustab 4238,26 eurot, mida kostja kohustus tagastama osamaksetena hiljemalt 31.08.2025. Kohus tuvastab, et kostja ja P OÜ sõlmisid: - 25.01.2019 laenulepingu nr IL25012019/0051 (edaspidi ka põhileping, dtl 42 - 46), mille alusel sai kostja laenu 525 eurot, millest 25 eurot on lepingutasu. Intressi määraks 3,64% päevas, 43,68% aastas, krediidikulukuse määr 57,11% aastas, laenu perioodiks 25.01.2019 - 07.01.2022, 36 annuiteetmakset; 6 / 10

2-22-114672 - 15.04.2019 laenulepingu lisa nr IL25012019/0051-G1 (dtl 49 – 53), lisalaen 500 eurot, intressimäär 3,64% päevas, 43,68% aastas, krediidikulukuse määr 56,72%, periood 07.04.2019 07.04.2022, 36 annuiteetmakset; - 14.06.2019 laenulepingu lisa nr IL25012019/0051-G2 (dtl 55 – 59), lisalaen 1000 eurot, intressimäär 3,64% päevas, 43,68% aastas, krediidikulukuse määr 56,72%, laenu periood 07.06.2019 - 07.06.2022, 36 annuiteetmakset; - 15.07.2019 laenulepingu lisa nr IL25012019/0051-G3 (dtl 61 – 65) lisalaen 500 eurot, intressimäär 3,64% päevas, 43,68% aastas, krediidikulukuse määr 54,82%, laenu periood 07.07.2019 - 07.07.2022, 36 annuiteetmakset; - 08.08.2019 laenulepingu lisa nr IL25012019/0051-G4 (dtl 67 – 71), lisalaen 300 eurot, intressimäär 3,64% päevas, 43,68% aastas, krediidikulukuse määr 54,25%, laenu periood 07.08.2019 - 07.08.2022, 36 annuiteetmakset; - 11.09.2019 laenulepingu lisa nr IL25012019/0051-G5 (dtl 73 – 77), lisalaen 200 eurot, intressimäär 3,64% päevas, 43,68% aastas, krediidikulukuse määr 54%, periood 07.09.2019 07.09.2022 , 36 annuiteetmakset; - 21.10.2019 laenulepingu lisa nr IL25012019/0051-G6 (dtl 79 – 83), lisalaen 300 eurot, intressimäär 3,64% päevas, 43,68% aastas, krediidikulukuse määr 54,16%, periood 07.10.2019 07.10.2022, 36 annuiteetmakset; - 08.11.2019 laenulepingu lisa nr IL25012019/0051-G7 (dtl 85 – 89), lisalaen 1000 eurot, intressimäär 3,64% päevas, 43,68% aastas, krediidikulukuse määr 55,06%, periood 07.11.2019 07.11.2022, 36 annuiteetmakset; - 02.12.2019 laenulepingu lisa nr IL25012019/0051-G8 (dtl 91 – 95), lisalaen 500 eurot, intressimäär 3,64% päevas, 43,68% aastas, krediidikulukuse määr 54,21%, periood 07.12.2019 07.12.2022, 36 annuiteetmakset. Lisalepingu järgi laenu summa tagastamata osa 4955,59 eurot. Pooled leppisid kokku, et lisalaenutega muudetakse põhilepingut. Iga lisalaenu sõlmimise tasuks on 25 eurot, mis on lisatud tagastamata laenu summale. Hageja pole esitanud selgeid arvestusi ega täpselt märkinud kostjale antud laenusumma. Lepingute alusel saab laenusummaks 4825 eurot. Kohtul on kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid omal algatusel (Riigikohtu 17. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib (Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098). Kohus leiab, et antud juhul on lepingud sõlmitud kehtivalt. Kostja kinnitas, et sai laenu 4800 eurot. Ülejäänud 25 eurot on lepingu sõlmimise tasu, mida polnud kostjale üle kantud. Kostja esitas väljavõtte oma pangakontolt ajavahemiku eest 25.01.2019 kuni 25.01.2021. Konto väljavõttest nähtub, et kostja kontole laekus M OÜ-lt 4800 eurot. Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 25.01.2019 lepingu sõlmimise ajal 20,01%. Lepingus märgitud krediidikulukuse määr 57,11% aastas, VÕS § 4062 lg 1 järgset piirmäära ei ületanud. Seega ei ole leping tühine VÕS § 4062 lõike 1 alusel. Kohus ei tuvastanud rikkumisi ka lisalepingute osas: 15.04.2019 oli Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 20,01%, laenulepingus 7 / 10

2-22-114672 56,72% aastas; ajavahemikul alates 14.06.2019 kuni 02.12.2019 sõlmitud lisalaenulepingute sõlmimise ajal oli tarbimislaenude kulukuse määr 19,37%, mis teeks kolmekordseks määraks 58,11%. Lisalaenulepingutes on krediidikulukuse määrad vähem, kui piirmäär. Ajavahemikul 06.01.2020 kuni 03.12.2020 sõlmisid esialgne võlausaldaja ja kostja 11 lisalaenulepingut, millega pikendati laenu tagastamise tähtaeg. 07.09.2021 sõlmisid lepingu osapooled laenulepingu lisa nr IL25012019/0051-N1 (dtl 163-166) millega leppisid kokku, et laenu tagastamata põhiosa moodustab 4238,26 eurot, mida kostja peab tagastama osamaksetena hiljemalt 31.08.2025, 48 osamaksetena 188,08 eurot. Esialgseks intressimääraks on 3,64%, 43,68% aastas, krediidikulukuse määraks 53,58%, mis ei ületa VÕS § 4062 lg 1 sätestatud määra (lepingu sõlmimise ajal oli kolmekordne krediidikulukuse määr 56,04%). Eeltoodust tulenevalt ei ole 25.01.2019 sõlmitud leping ja selle muutmiseks sõlmitud lisalepingud tühised krediidikulukuse määra suuruse tõttu (VÕS § 4062 lg 1). VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Riigikohus on 24. novembri 2023 määruses 2-21-13098 p-s 18 selgitanud, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: • tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); • tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); • tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); • tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Hageja ei esitanud andmeid ega tõendeid kostja maksevõime kontrolli kohta. Hageja vaid märkinud, et laenulepingu sõlmimise hetkel puudusid kostjal maksehäired. Enne laenu andmist kontrollis esialgne võlausaldaja kostja maksujõulisust nii kostja poolt esitatud andmete, kui ka tema sissetulekute põhjal. Hageja esitas väite tõendamiseks andmed süsteemist Credit DB History check (dtl 214). Kostja omakorda esitas maksehäireraporti seisuga 26.07.2022, millest nähtub, et kostjal olid üheksa lõpetamata maksehäiret alates 09.04.2017 kuni 12.10.2018 (dtl 187 – 189). Hagi tagasivõtmise taotluses selgitas hageja, et tal ei ole kogu informatsiooni ja esialgne võlausaldaja ei ole vajalikku info hagejale edastanud. Kohus leiab, et laenulepingu ja sellele järgnevate laenulepingu lisade sõlmimisel oli rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, kuivõrd hageja ei ole vastava põhimõtte järgimise (so kostja krediidivõimelisuse hindamise) osas tõendeid esitanud. Kohus oma seisukoha selgitanud hagejale 24.09.2024 kohtunõudes. Hageja pole esitanud täiendavaid tõendeid, põhjendusi ja ei teinud ümberarvestusi kostja tagasimakstud summade osas.

8 / 10

2-22-114672 Kuivõrd hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis sel juhul kohaldub VÕS § 4034 lg 7, mille kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt üksnes VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi ning viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Muid tasusid (nt lepingutasu, haldustasu) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, väljavõtutasu, ülekande tasu, kiire väljamakse tasu, meeldetuletuskirjade tasu). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingute sõlmimise ajal 0%. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt nõuda intressi. Kostja ei võlgne tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Kostja esitatud konto väljavõttest nähtub, et kostja kontole laekus M OÜ-lt 4800 eurot, lepingute alusel oli laenulepingu summaks 4825 eurot, millest 25 eurot oli lepingu sõlmimise tasu, mida pole kostjale üle kantud. Kuna krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, mistõttu ei saa ta nõuda lepingu sõlmimise tasu, saab siis kostjale antud laenu summaks 4800 eurot. Kostja poolt laenu täitmiseks tasutud maksed 5647,69 eurot tuleb arvestada laenu põhisumma s.o 4800 euro katteks. Seoses krediidilepingu intressi osas tühiseks muutumisega ei ole leping kostjaga lõppenud ülesütlemisega. Leping on lõppenud kohustuste täitmisega, mistõttu ei tekkinud hagejal viiviste väljamõistmise nõuet. Hagi jääb täies ulatuses rahuldamata. Kohus ei hinda muid poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamata jätmise osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda, sest kohus on hagi rahuldanud. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt (TsMS § 175 lg 1). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (TsMS § 174 lg 8). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 3-2-1-65-13, p 14). Kostja on kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 960 eurot (käibemaksu ei lisandu) (dtl 256-257). Kostja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 9 / 10

2-22-114672 Kostja esindaja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt: kliendi konsulteerimine/dokumentidega tutvumine/vastuse koostamine (4,5 lehekülge) 4 tundi; hageja täiendava seisukohaga tutvumine/vestlus kliendiga/kostja vastuse koostamine (4,5 lehekülge) 3 tundi; kohtunõudega tutvumine/menetluskulude imekirja koostamine 1 tund; kokku 8 tundi. Lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot. Hageja märgib, et tegemist ei olnud õiguslikult keerulise vaidlusega, peab kostja lepingulise esindaja põhjendatuks ajakuluks 3 tundi, shl kostja vastuse koostamine 2 tundi ja kostja seisukoha koostamine 1 tund. Mõistlikuks lepingulise esindaja tunnitasuks oleks 96 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide ja kostja esitatud vastuväidete sisu arvestades tuleb pidada põhjendatud ajakuluks kokku 8 tundi. Kostja lepinguline esindaja esitas menetluses 3 sisulist menetlusdokumenti koos tõenditega – kostja vastus hagile, seisukoht hageja vastusele, seisukoht hageja taotluse osas koos menetluskulude nimekirjaga. Kohtu hinnangul pole kostja lepingulise esindaja ajakulu üle paisutatud. Kohus leiab, et kostja mitteadvokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis (käibemaksuta) on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49 eurot, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Hageja leiab, et antud juhul arvestades tsiviilasja keerukusastet võib 100 euro tunnitasu olla kostjale piisavaks ja mõistlikuks hüvituseks tema poolt kantud kulutuste eest ning puudub mõistlik vajadus sellest suurema tunnihinna rakendamiseks. Kohus rahuldab kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskulud 800 eurot (8 tundi x 100 eurot). Kohus märgib kostja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. (Digitaalselt allkirjastatud) Tamara Šabarova kohtunik

10 / 10

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.