Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Määruse tegemise
18. oktoober 2016. a, Võru tn 12, Põlva
aeg ja koht Tsiviilasja number
2-15-125784
Tsiviilasi
Osaühing Aktiva Finants hagi V. K. vastu põhivõlgnevuse 160,55 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 119,45 eurot ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja
Hageja: Osaühing Aktiva Finants – registrikood 10746479, asukoht A.Weizenbergi 20, Tallinn 10150 Lepinguline esindaja: Kadri Timuska – OÜ Julianuse Õigusbüroo; e-post: [email protected] Kostja: V. K. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht
nende esindajad
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
I. Lõpetada menetlus Osaühing Aktiva Finants hagis V. K. vastu põhivõlgnevuse 160,55 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 119,45 eurot ja lisanduva viivise nõudes alljärgneva kompromissi kinnitamisega:
Kuumakse 21,00 21,00 21,00 21,00 21,00 21,00 21,00 21,00 21,00 21,00 21,00 21,00 21,00 21,00
Jääk 357,05 336,05 315,05 294,05 273,05 252,05 231,05 210,05 189,05 168,05 147,05 126,05 105,05 84,05
5.01.2018 5.02.2018 5.03.2018 5.04.2018 Kokku:
21,00 21,00 21,00 21,05 378,05
63,05 42,05 21,05
TsMS §-de 466 lg 3 ning 661 lg 2 alusel
määruse jõustumine Määruse peale võib isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva
jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused Kohtu menetluses on Osaühing Aktiva Finants hagi V. K. vastu põhivõlgnevuse 160,55 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 119,45 eurot ja lisanduva viivise nõudes. Pooled on esitanud kohtule kompromissilepingu, milles on kokku lepitud vaidlusküsimuse lahendamine kompromissiga. Pooled taotlevad kohtult kompromissilepingu kinnitamist ning tsiviilasjas nr 2-15-125784 menetluse lõpetamist. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Osundatud paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Tulenevalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et tsiviilasjas nr 2-15-125784 esitatud kompromiss ei sisalda tingimusi, mis välistaks selle kinnitamise TsMS § 430 lg 3 alusel, ning kohus kinnitab kompromissi.
Seoses kompromissi kinnitamisega kuulub menetlus tsiviilasjas lõpetamisele. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja TsMS § 432 kohaselt uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamisega seonduvatest õiguslikest tagajärgedest. TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 168 lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise. Hageja taotleb TsMS § 150 lg 2 p-le 1 toetudes hagi esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamist. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli,
selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus, pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Julianus Inkasso OÜ on hageja eest tasunud riigilõivu 75 eurot. Seega kuulub tasutud riigilõivust tagastamisele 37,50 eurot. Tulenevalt TsMS § 433 lg 1 võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 2 järgi on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. TsMS § 467 lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele.
/digitaalselt allkirjastatud/ Epp Tombak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.