Margus Siku (nim Sikk) kaebus Tartu Vangla 19. mai 2015 käskkirja nr 6-2/630 tühistamise nõudes 17. august 2016. a kohtuistungil Kaebaja Margus Sikk Vastustaja Tartu Vangla, volitatud esindaja Marju Altsaar
1.Jätta Margus Siku kaebus haldusasjas nr 3-15-1877 rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
Asja läbivaatamine Menetlusosalised Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 26. septembrini 2016. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Vangla 19.05.2015. a käskkirjaga nr 6-2/630 karistati Margus Sikku kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks. Margus Sikk tunnistati süüdi selle, et ta tahtis 04.04.2015. a spordisaalis kasutada vägivalda kaaskinnipeetava Vladimir Beljakovi suhtes.
2.Margus Sikk esitas 26.07.2015. a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus määruse punktis 1 nimetatud käskkirja tühistada. Kaebaja leiab, et ta on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse: ta esitas punktis 1 nimetatud käskkirjale vaide 22.05.2015. a ning tema vaiet ei ole tähtaegselt lahendatud.
3.Tartu Halduskohus asus 18.08.2015. a määruses (tl 27) seisukohale, et kaebaja on kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
Kaebaja esitas määruse punktis 1 nimetatud käskkirjale vaide 22.05.2015. a (tl 13-15). Vaie on esitatud tähtaegselt. VangS § 11 lg 7 kohaselt lahendatakse vaie 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile, seega oli vaide lahendamise tähtaeg 21.06.2015. a. Tartu Vangla 12.08.2015. a selgituse (tl 12) kohaselt ei olnud vaideotsust kohtumääruse koostamise ajaks veel koostatud, kuna menetluse materjalides on venekeelne seletus ning selle tõlge ei ole veel vanglasse saabunud. Kohtu hinnangul ei lükanud see asjaolu edasi vaide lahendamise tähtaega. Haldusmenetluse seaduse § 33 lg 4 seob menetlustähtaja algamise tõlke saabumisega ainult juhul, kui haldusorganile esitatud taotlus on võõrkeelne. Kaebaja esitas vaide eesti keeles ja ei ole sellele lisanud võõrkeelseid dokumente. Kohus märgib, et kui menetluse materjalides oleva venekeelse seletuse all on mõeldud Vladimir Beljakovi seletust (tl 21), siis see dokument on distsiplinaarmenetluse protokollis juba tõlgitud (tl 18). Seega oli kaebajal õigus pöörduda kohtusse ja kohus on ka kohtuotsuse tegemise ajal seisukohal, et kaebuse menetlemine on lubatav. Kaebaja nõue
4.Kaebuse kohaselt puudus kaebajal tahtlus V. Beljakovi lüüa ning kaebaja poolt sooritatud löök läks käega juhitult mööda ja ei tabanud V. Beljakovi. Löök oli hoiatava sisuga. Kaebaja ei ole V. Beljakovi vastu vägivalda kasutatud. Kriminaalmenetlust ei alustatud. Arstlikku läbivaatust läbi ei viidud. Intsidendis oli süüdi V. Beljakov, kes pani kaebajale jala taha, kuid V. Beljakovi selles vangla poolt ei süüstata. Kohtuistungil selgitab kaebaja, et ta võis küll kätega vehkida, kuid ei löönud V. Beljakovi. Vastustaja vastuväited
5.Vastuses kaebusele vaidleb vastustaja kaebusele vastu. Tõendamise seisukohalt ei omanuks osapoolte arstlik läbi vaatamine tõenduslikku tähendust. Füüsilise vägivalla kasutamise näol on tegemist raske distsipliinirikkumisega. Vastustaja esindaja selgitab kohtuistungil, et V. Beljakovi käitumise puhul kaebajale jala taha panemise näol on tegemist ebasportliku käitumisega. Kaebaja tahe oli aga suunatud vägivalla kasutamisele. Kohtu seisukoht
6.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
7.Kaebaja teeb kaebuses ja kohtuistungil vastustajale etteheiteid seoses sellega, et 04.04.2015. a toimunud intsidendi kohta ei ole alustatud kriminaalmenetlust. Kohus selgitab veelkord kaebajale, et kriminaalmenetluse alustamine ja selle alustamata jätmise õiguspärasuse kontrollimine ei ole halduskohtu pädevuses, see toimub kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras. Kui isik soovib kriminaalmenetluse alustamist, siis on tal õigus esitada uurimisasutusele või prokuratuurile kuriteoteade. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamise õigus on kannatanul ning kaebus tuleb esitada prokuratuurile. Kaebaja kohtuistungil antud seletusega on tõendatud, et kriminaalmenetluse alustamise taotlus on rahuldamata jäetud. Halduskohus tõlgendab seda faktilist asjaolu selliselt, et menetluse alustamiseks polnud alust, kuid see fakt ei muuda vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks kriminaalkorras karistatava teo ja distsipliinirikkumise teokoosseisude erinevuse tõttu.
8.Tartu Vangla kodukorra p 1.7.4. kohaselt, kinnipeetaval on keelatud kasutada teiste isikute suhtes füüsilist ja vaimset vägivalda. Kodukorra seletuskirjas on muuhulgas rõhutatud, et vägivallatsemine ei kuulu vanglas ega ka vabas ühiskonnas ilmselgelt aktsepteeritavate
käitumisnormide hulka, kinnipeetava poolt vägivalla kasutamine väljendab ilmset lugupidamatust ühiskonna suhtes.
9.Vastustaja on kaebaja süü tõendamiseks esitanud kirjalikud tõendid ja spordisaali valvekaamera salvestuse.
10.Kaupo Kanni ettekanne on tehtud valvekaamerate videosalvestistega kontrollimisel tuvastatu alusel (tl 20). Ettekantu vastab kohtu poolt salvestiste vaatamisel tuvastatule. V. Beljakov 21.04.2015. a seletuses konflikti kaebajaga ei tunnista (tl 21). Konflikti V. Beljakoviga ei tunnista ka Margus Reidolf 14.05.2015. a vastuväites (tl 25). M. Reidolf oli asjas kogutud tõendite kohaselt isikuks, kes sekkus ründavalt V. Beljakovi ja kaebaja konflikti kaebajale etteheidetava teo järgselt.
11.Vastustaja taotlusel vangla üldise julgeoleku tagamiseks kuulutas kohus kohtuistungi osa, kus uuriti videokaamera salvestist AvTS § 35 lg 1 p 9, HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 1 alusel kinniseks. Kaebaja videosalvestise vaatluses kohtuistungil ei osalenud.
12.Kaebuse, vastuse ja asjas kogutud kirjalike tõenditega on tõendatud, et kaebaja tegutses spordisaalis jalgpalli mängides küll väravavahina, kuid läks ka vastas võistkonna väravat ründama. Vastaspoole värava poole palliga suundudes pani V. Beljakov kaebajale jala taha, mille tagajärjel kaebaja kukkus. Asjas kogutud kirjalikes tõendites tuvastatu ühtib videosalvestisel kajastatuga.
13.Vastustaja on valvekaamera salvestuse esitanud kahe failina. Esimene neist on ca 1.48 minuti pikkune ja teine on esimese salvestuse lühendatud variant, mis algab sellest, kui kaebajale jalg taha pandi. Edasi on failid identsed, mille tõttu kirjeldab kohus toimunut pikema salvestise alusel.
14.Kaamera salvestuse kohaselt toimub spordisaalis kinnipeetavate vaheline jalgpalli mäng, kuid ilmselt viskab ka mõni kinnipeetav kaebajast teisel pool saali asuva korvirõnga all palli korvi. Kaebaja kaitstud värav asub saali ukse vastasseinas. Kaebaja meeskond on pruunides vangla T-särkides, vastas meeskonnal on pruunide T-särkide peal sinised käiseta spordisärgid (maikad). Kaebuses esitatu kohaselt järeldab kohus, et V. Beljakov mängib sinist vormi kandvas võistkonnas, kaebaja pruuni vormi kandvas. V. Beljakov on salvestise ca 30 esimese sekundi jooksul sinise võistkonna aktiivne mängija vallates palli, andes ja saades sööte, osaledes oma meeskonna rünnakus kaebaja väravale. Salvestise ca 30 sekundil tuleb kaebaja väravast ja läheb ründele vallates palli. Enne platsi keskjoonele jõudmist ja korvpalli palli lahti viskamise ringi (mis on värvitud saali põrandale) lähedusse jõudmist, läheneb kaebajale kaitsemängija rollis V. Beljakov. V. Beljakov peatab jõuliselt ja ebasportlikult kaebaja liikumise pannes talle jala taha, mille tagajärjel kaebaja kukub. V. Beljakovi tegevuse tagajärjel kukub kaebaja esialgsest liikumise asukohast ja liikumissuunast rohkem kui meetri kaugusele, kaamera poolt saali ukse poole vaadates paremale ja kaotab palli. Kukkumise järgselt, et mitte öelda, et kohe kukkudes, kui tekib keha kontakt põrandaga, hüppab kaebaja püsti ja suundub kiiresti tagasi V. Beljakovi poole, saali mõttelise pikitelje (keskosa) suunas. Kaebaja tõstab liikuma asudes mõlemad käed löögi (löökide) sooritamiseks ja sooritab löögi kaitstes samal ajal oma ülakeha (pead) teise käega. Kaebaja reaktsiooni ja liikumist iseloomustab kiirus ja ründe agressiivsus. V. Beljakov on salvestise kohaselt kaebajast raskem ja ilmselt ka pikem. V. Beljakov tõrjub kaebaja löögi, kaebaja püüab uuesti lüüa, kuid kuna nende mõlemate käed on vastastiku ja kehad sisuliselt kontaktis, see ei õnnestu. Salvesti on ca 1.48 minuti pikkune ja lõpeb, kui enamus kinnipeetavatest lahkub saalist.
15.Kaamerasalvestis ei kinnita kaebaja väiteid vaidemenetluses, kaebuses ja istungil meelega mööda suunatud löögist. Salvestis kinnitab kaebaja poolt 21.04.2015. a seletuskirjas (tl 22)
toodut, mille kohaselt olles kukkunud, tõusis kaebaja püsti ja tahtis kaasvangi lüüa. Ka kohtuistungil selgitab kaebaja, et pärast püsti tõusmist võis ta kätega vehkida. Salvestisel kajastatut kaebaja käte tegevust ei saa iseloomustada vehkimisena. Tegemist on suunatud käe liikumise ehk löögiga tekitamaks vastasel valuaistingut.
16.Nagu osundatud, kodukorra p 1.7.4. kohaselt on kinnipeetaval keelatud kasutada teiste isikute suhtes füüsilist ja vaimset vägivalda. Kohus on asjas kogutud tõendite alusel seisukohal, et kaebaja tegu on vastustaja poolt kvalifitseeritud õigesti. Kaebaja poolt kohtueelses menetluses ka kohtus esitatud hilisemate selgituste kohaselt soovis ta V. Beljakovi hirmutada, kuna viimane oli ka varasemalt ebasportlikult käitunud. Kohus on seisukohal, et kaebaja tegevus oli siiski suunatud kaaskinnipeetava suhtes füüsilise vägivaldse jõu kasutamisele ja kaebaja seletustest nähtub, et tema sooviks oli V. Beljakovi füüsilise jõuga või äärmisel juhul füüsilise jõu kasutamisega ähvardades mõjutada vaimselt selliselt, et viimane ei julgeks enam kaebaja suhtes sportides ebasportlikult käituda. Seega oli kaebaja tegevuse eesmärgiks kaaskinnipeetava vaimne ja füüsiline mõjutamine jõuga, kaebaja soovitud käitumise saavutamiseks. Taoline mõjutamine ei realiseerunud täielikult kaebaja soovitud kujul kaebaja tahtest sõltumatutel asjaoludel V. Beljakovi poolt ründe tõrjumise tulemusel. Kohus on seisukohal, et kaebaja on delikti teokoosseisu täitnud ja vastustaja on tema distsipliinirikkumise seetõttu kvalifitseerinud õigesti. Distsiplinaarkaristus vastab teo raskusele. Võrdselt peab kohtlema võrdseid. Kaebajat ja V. Beljakovi ei ole vangla poolt koheldud ebavõrdselt. Kohus nõustub vastustajaga, et V. Beljakov käitus ebasportlikult sportides. Kaebaja tegu ei olnud suunatud sportliku edu saavutamisele, vaid kaebaja enda tõlgenduse kohaselt kaaskinnipeetava vaimsele ja ka füüsilisele mõjutamisele kaebaja soovitud õige käitumise saavutamiseks. Selles võistluse katkemise järgses ja seega juba võistlusvälises situatsioonis, ei olnud kaebaja taoliseks käitumiseks õigustatud. Kaebaja pidi V. Beljakovi ebasportliku käitumise kohta reageeringu saamiseks ootama kas sportliku vahekohtuniku otsust või käituma mittevägivaldsel moel ja lahendama sportliku situatsiooni spordireeglite kohaselt mõlema võistkonna poolt aktsepteeritaval moel. Lõppeks, oli kaebajal võimalus situatsiooni lahendamist nõuda saalis viibinud vanglateenistuse ametniku poolt, kui kukkumisest tajutud valu tugevus seda tingis.
17.Asjas vastustaja poolt kogutud kirjalikud tõendid on salvestuse sisu õigesti kajastanud. Ei kohus ega vangla saa tolereerida kinnipeetavate poolt sportliku situatsiooni lahendamist vaimset ja füüsilist vägivaldset jõudu kasutades.
18.Neil asjaoludel puudub alus vaidlustatud käskkirja tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.