Korrakaitse › Vanglad

3-15-1705 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-15-1705 kinnipidamistingimusi kogumis. Tallinna Vangla tingimused kogumis ei olnud sellised, et oleksid kaebajale kannatusi põhjustanud. Kambrites, milles kaebaja viibis, oli osaliselt avatav aken, mis võimaldas ruume hõlpsasti ventileerida ning tagas kambri loomuliku valgustatuse. Täiendava kunstliku valgusallikana oli kambrite laes valgusti ning kaks seinalampi (tualetis ning kambriukse kohal olev öövalgusti). Kambrites on osaliselt loomulik ning osaliselt sundventilatsioon. Nõutava temperatuuri kindlustas keskküttesüsteem. Kõigis kõnealustes kambrites oli veega tualett ning kraanikauss. Lisaks võimaldati duši kasutamist ühel korral nädalas. Voodipesu vahetati reeglina kaks korda kuus. Igal isikul oli oma voodikoht, oma padi, tekk, madrats ja voodipesu. Ajavahemikul 22:00 – 06:00 oli vanglas öörahu, s.t oli tagatud, et iga vanglas viibiv isik saaks korralikult välja puhata. Vangla tagas toitlustamise kolm korda päevas. Vanglas viibivatele isikutele oli tagatud mõningane meelelahutus, infovajaduse rahuldamine ja neile, kelle suhtes ei olnud rakendatud suhtlemispiiranguid, ka suhtlemisvõimalus lähedastega (kirjavahetus, helistamine, lühiajalised kokkusaamised). Umbes iga kahe nädala tagant oli võimalus laenutada Tallinna Vangla raamatukogust raamatuid, vangla väljastas ajalehti. Soovi korral oli võimalik vanglateenistuse vahendusel tellida mõistlikus koguses isiklikke ajalehti või ajakirju. Loa alusel väljastati kambritesse isiklikke raadioid, televiisoreid ja muid meelelahutusliku iseloomuga esemeid. Sisseoste võimaldati vanglas viibivatel isikutel sooritada reeglina kaks korda kuus, lisaks oli vahistatutel lubatud saada pakke. Usuliste vajaduste rahuldamiseks oli võimalus kohtuda individuaalselt vangla kaplaniga ning vanglas viibivatel isikutel oli võimalus pöörduda vangla sotsiaaltöötajate, psühholoogide ning meditsiinipersonali poole. Kaebaja viibis alla 3 m2 kambris vaid 14 päeval oludes, kus kambripinda oli tagatud 2,72 m2, mis ei ole oluliselt vähem kui 3 m2. Sellest tulenevalt ei saa kaebajale olla tekkinud märkimisväärset mittevaralist kahju, mis tingiks kahju rahalise hüvitamise. Ka juhul, kui kaebajale oleks kogu vaidlusaluse perioodi vältel olnud tagatud 3 m2 kambripinda, ei oleks kaebaja heaolu või elukvaliteet olulisel määral paranenud. Iga ebamugavustunne või takistus, mida isikud vanglas peavad taluma, ei ole inimväärikuse alandamine. Kaebaja ei ole Tallinna Vanglas viibimise ajal esitanud pöördumisi, mis viitaksid ruumipuudusele või muudele vangistustingimustega kaasnevatele vaimsetele või füüsilistele kannatustele.

3(6)

3-15-1705 privaatsusega või põhiliste sanitaar- ja hügieeninõuetega (vt ka Riigikohtu 09.12.2015 otsus nr 3-3-1-42-15, p-d 14-15). Riigikohus on 09.12.2015 otsuses nr 3-3-1-42-15 (p 17) märkinud, et kehtivast õigusest ega EIK praktikast ei tulene, et kinnipeetava käsutuses olevat vähemalt 3 m2 või soovitatavalt 4 m2 suurust põrandapinda tuleks arvestada ilma tualettruumi pindala ja mööblialust põrandat arvesse võtmata. Seega tuleb ka praeguses vaidluses hinnata kaebajale tagatud isiklikku ruumi, võttes aluseks kambrite, milles ta viibis, kogupindala. Vastustaja esitatud andmetest nähtub, et kogu kaebusega hõlmatud perioodist (366 päeva) on kaebaja viibinud olukorras, kus põrandapinda ühe isiku kohta oli alla 3 m2, vaid 14 päeval vaidlusaluse perioodi alguses, s.o 08.05.2013 – 21.05.2013. Sel ajal oli ühe inimese kohta põrandapinda 2,72 m2 (tualetti ning mööblialust pinda maha arvestamata). Seega on ülejäänud 352 päeva osas olnud järjekindlalt tagatud nii siseriikliku õigusega sätestatud piirmäär kui ka EIK praktikas aktsepteeritavaks peetav tase. Kaebaja ei ole välja toonud selliseid asjaolusid, mis võiksid tingida kinnipidamistingimuste õigusvastasuse olukorras, kus ühe inimese kohta oli tagatud vähemalt 3 m2 või rohkem põrandapinda. Asjas ei ole ilmnenud asjaolusid, mis halvendaks kehtivast õigusest tulenevale piirmäärale vastava kambripinna mõju ning annaks aluse pidada kinnipidamistingimusi õigusvastaseks ajavahemikus 22.05.2013 – 08.05.2014. Kaebaja ei ole kaebuses kohtule ega kahju hüvitamise taotluses vastustajale kurtnud kinnipidamistingimuste üle muus osas peale põrandapinna nappuse. Ajavahemikus 08.05.2013 – 21.05.2013 viibis kaebaja kambris, kus pinda ühe inimese kohta oli vastavuses VSkE § 6 lg 6 v.r nõudega, st üle 2,5 m2 (2,72 m2). Samas ei olnud tagatud EIK praktikas väljakujundatud tase (3 m2), mille rikkumine loob eelnevalt viidatud praktika kohaselt tugeva eelduse, et pidada kinnipidamistingimusi õigusvastaseks. EIK praktikast ega Eesti õigusaktidest ei tulene aga, et ilma tualettruumi pindala ja mööblialust põrandat arvesse võtmata peab kinnipeetava käsutuses igal juhul olema põrandapinda vähemalt 3 m2. Riigikohtu seisukohtade järgi ei ole ka põrandapind 2,5 m2 vanglas kinni peetava inimese kohta sedavõrd väike, et inimväärikuse alandamist saaks eeldada. Riigikohtu hinnangul alandaks inimväärikust tõenäoliselt see, kui isik oleks sunnitud pikka aega viibima ruumis, kus tema jaoks on isiklikku põrandapinda 2,5 m2. Muidu head kinnipidamistingimused võivad väärikust alandava kohtlemise välistada ka alla 3 m2 suuruse isikliku ruumi puhul (Riigikohtu lahendid nr 3-4-1-9-14, p-d 37 ja 38; nr 3-3-1-42-15, p 18). Praegusel juhul ei viibinud kaebaja alla 3 m2 tingimustes pikka aega, vaid ainult 14 päeva. Kohtlemise kestus on oluline faktor, mida tuleb hinnata kogumis muude asjaoludega (viidatud otsus haldusasjas nr 3-3-1-42-15, p 21). Tähele tuleb panna, et selline kinnipidamine toimus kõnealuse perioodi alguses ning edaspidi on vastustaja järjekindlalt taganud põrandapinna 3 m2 ületavas ulatuses. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja olukorda oleks raskendanud muud ebakohased olmetingimused kambris. Kaebaja võrdlemisi piiratud võimalus viibida väljaspool kambrit oli tingitud tema vahistatu staatusest (VangS § 90 lg 3) ning seda saab pidada kriminaalmenetluse ajal vahi all viibimisega paratamatult kaasnevaks ebameeldivuseks. Arvestades ruuminappuse tingimustes viibimise lühiajalisust, olmetingimusi kogumis ning piiratud liikumisvõimalust mõnevõrra tasandavaid suhtlemis- ja tegevusvõimalusi, ei saa pidada kaebaja ebamugavusi sellisteks, et need ületaks inimväärikuse alandamise künnist ning seda isegi vahistatu režiimi tingimustes. Seega pole täidetud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 kohaldamise eeldus – puudub vastustaja poolt kaebaja inimväärikust alandav õigusvastane kohtlemine, mis tingiks hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju.

4(6)

3-15-1705 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

Tallinna Vangla palub kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Halduskohus on õigesti leidnud, et mittevaralise kahju hüvitis ei kuulu väljamõistmisele. Kaebaja ei ole märkinud apellatsioonkaebuses täiendavaid argumente, mis võiksid anda aluse otsuse õiguspärasuses kahtlemiseks, nimetades üksnes erinevaid EIK lahendeid, kus hüvitise väljamõistmist on põhjendatud. See ei muuda praeguses asjas vaidlusaluseid asjaolusid kaebaja õigusi rikkuvaks. Tallinna Vangla ei ole AA õiguseid rikkunud ja vangla on isikule taganud nõuetele vastavad olmetingimused kogu Tallinna Vanglas viibimise perioodil. AAle oli 366-st päevast alla 3 m2 kambripinda tagatud vaid 14 päeval vanglas viibimise perioodi alguses, ülejäänud perioodil oli kaebajale tagatud enam kui 3 m2 kambripinda, mis vastab EIK praktikas aktsepteeritavale tasemele. Sedavõrd lühiajalise perioodi vältel ei saanud kaebajale tekkida mittevaralist kahju või selle olemuslikuks aluseks olevaid kannatusi. Seejuures vastas kaebajale tagatud kambripinna suurus siseriikliku õigusega kehtestatud standardile.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-15-1705 kinnipidamisasutuse üldine nõuetekohasus (nt asjad nr 9967/06: Belyayev/Venemaa, p-d 33– 36; 2689/12: Semikhvostov/Venemaa, p 79; 7334/13: Muršić/Horvaatia, p 56).

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.