lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-106259/21

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.10.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-106259/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.10.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
996
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Margo Klaar, Iko Nõmm

Määruse tegemise aeg ja koht

17.10.2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-106259

Tsiviilasi

JJ hagi KK vastu üürivõla kõrvalkulude 333,61 euro väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 30.08.2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KK apellatsioonkaebus

Menetlusosalised, nende esindajad

Hageja (vastustaja): JJ (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Valdo Lips

1840 euro, ja viivise

Kostja (apellant): KK (endine L, isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Keelduda menetlusse võtmast KK apellatsioonkaebust Pärnu Maakohtu 30.08.2016 otsuse peale.
2.Pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist tagastada apellatsioonkaebus selle esitajale (elektrooniliselt esitatud dokumentide puhul tagastamist ei toimu).
3.Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.
4.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta KK kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
5.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Asjaolud

1.JJ (hageja) esitas 08.05.2015 maakohtule hagiavalduse KK (kostja) vastu üürivõla 1840 euro, kõrvalkulude 333,61 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 01.05.2013 sõlmitud üürileping eluruumi kasutamiseks aadressil XXX. Üüritasuks oli 400 eurot kuus. Lisaks üürile kohustus kostja tasuma kõrvalkulude eest. Viivisemääraks oli 0,5% tähtaegselt tasumata summalt päevas. Alates 2013. aasta augustist hakkas kostja üürimaksete tasumisega hilinema. Viimane üürimakse laekus 18.06.2014, kuigi kostja jätkas eluruumi kasutamist kuni 2014. aasta oktoobri lõpuni. Kostja on jätnud tasumata ka kõrvalkulud. Hageja sai eluruumi valduse tagasi 2014. aasta novembri alguses.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Üürilepingu p-i 5.5 kohaselt on üürileandja kohustatud mõlema poole kokkuleppel müüma lepingu objekti lepingu kehtivusaja jooksul üürnikule, kusjuures tasutud üüri summad jäävad objekti ostu sissemaksuks ja loetakse maja ostuhetkel juba tasutuks. Seega sõlmiti üürileping ostueesõigusega. Pärast üürilepingu sõlmimist avastas kostja, et üürilepingu objekt ei kuulunud hagejale, vaid oli EH ja UM ühisomandis. Hageja ei ole esitanud kohtule dokumente, mis annaksid talle õiguse kolmanda isikuna vaidlusalune kinnisasi üürile anda. Kostja elukaaslane RK, kellega koos kostja üüripinda kasutas, käis UM-ga kokku saamas 2014. aasta detsembri alguses Soome Vabariigis, kus tasus UM-le sularahas võlgu oleva üüri summas 1773,61 eurot.
3.Pärnu Maakohtu 30.08.2016 otsusega rahuldati hagi osaliselt ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja üürivõlgnevus 1840 eurot, kõrvalkulude võlgnevus 311,83 eurot ja viivis 1840 eurot. Maakohus leidis, et kostja väide, et hagejal ei olnud õigust antud pinda üürile anda, ei ole põhjendatud. Kostja ei vaidlusta, et hageja talle üüripinna üle andis ja üürilepingu kehtivuse perioodil oli kostjal võimalus ka pinda vastavalt üürilepingule kasutada ning seega oli sõlmitud üürileping kehtiv. Hageja väitel andis üüripinna kaasomanik UM talle antud eluruumi suulise kokkuleppe alusel kasutada, sh eluruumi kolmandatele isikutele kasutusse andmise õigusega. UM viibis ise kaugsõidu autojuhina Eestist ära ja otsis tööd Soome Vabariigis ning ei saanud eluruumi majandamisega tegeleda (tl 69). Kinnisasja omanik ei ole vaidlustanud, et hageja üüripinna kostja kasutusse andis. Asjaolu, et üürileping oli sõlmitud ostueesõigusega (üürilepingu p 5.5), kuid kinnisvara ei kuulunud hagejale, ei anna alust jätta üürinõuet rahuldamata. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 järgi tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 järgi tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Hageja ei olnud kinnistu omanik ja nimetatud üürilepingu p 5.5. on AÕS § 119 lg 1 ja TsÜS § 83 lg 1 järgi tühine. Nimetatu ei anna alust jätta tasumata üür ja kõrvalkulud, sest ülejäänud osas on üürileping kehtiv. Maakohus tõi välja, et kostja väitel on üür tasutud sularahas eluruumi omanikule (tl 61). 11.05.2016 kirjaga selgitas kohus kostjale, et kui üür on tasutud, siis tuleb esitada kohtule sellekohased tõendid (tl 64). Kostja ei ole kohtule tõendeid kohtu määratud tähtajaks üüri tasumise kohta esitanud.
4.29.09.2016 esitas kostja Pärnu Maakohtu 30.08.2016 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei olnud kostja hinnangul hagejal seaduslikku alust üürilepingu sõlmimiseks, kuna ta ei olnud kinnisasja omanikuks. Hagejal puudus

õigus üürilepingu sõlmimiseks kinnisasja omaniku eest. Ka ei ole hageja kostjale teatanud, et tal on volitus kinnisasja omaniku nimel tehingute tegemiseks. Kostja ei oleks üürilepingut sõlminud, kui üürisummad ei oleks läinud sissemakseks vara omandamisel. Kostja on üürilepingu p 5.5 alusel (mis on tühine) tasunud hagejale 5360 eurot ning seega on hageja saanud nimetatud summa ilma õigusliku aluseta. Samuti on kostja tasunud üürilepingu objekti omanikule UM-le 2014. aasta detsembris 1773,62 eurot. Määruse põhjendused

5.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga leiab, et kaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 ja § 638 lg 4 alusel jätta menetlusse võtmata.
6.Ebaõige on kostja väide, mille kohaselt pidi hageja olema üürilepingu sõlmimiseks kinnisasja omanik. Seadus sellist eeldust üürilepingu sõlmimiseks ette ei näe.
7.Üürilepingu järgi on üürileandja põhikohustus asja üleandmine ja kohustus tagada asja kasutamise võimalus kogu lepingu kestel. Kostja ei ole vaidlustanud, et tal ei olnud võimalik üüritud asja kasutada. Seega peab ta maksma ka asja kasutamise eest tasu.
8.Üürilepingu p 5.5, mida kostja käsitleb ostueesõiguse kokkuleppena, ei oma käesoleva vaidluses tähtsust. Kostja üürilepingut tühistanud ei ole.
9.Kostja on apellatsioonkaebuses väitnud, et võlgu oldud üürisummad on kinnisasja tegelikule omanikule tasutud. Maakohus on teinud 11.05.2016 kirjas (tl 63-64) kostjale ettepaneku oma sellekohaseid väited tõendada. Kostja on eeltoodud kirja kätte saanud 11.05.2016 (tl 65), kuid oma väiteid tõendanud ei ole. Ka ei ole kostja selliseid tõendeid esitanud apellatsioonkaebuses.
10.Eeltoodust nähtuvalt ei saa apellatsioonkaebust selles esile toodud asjaoludel ilmselt rahuldada ja ringkonnakohus keeldub kaebuse menetlusse võtmisest. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (TsMS § 168 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja