2-15-106259/18 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

2-15-106259 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Esitatud hagiavalduse kohaselt J.J. (edaspidi hageja) esitas 20.03.2015.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K.L..lt (edaspidi kostja) 2781,61 euro saamiseks. Kohus tegi 25.03.2015.a võlgnikule makseettepaneku. Kostja esitas 31.03.2015.a vastuväite makseettepanekule. Seoses vastuväite esitamisega andis Pärnu Maakohus 22.04.2015.a määrusega nõude üle Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja ja kostja sõlmisid 1.05.2013.a üürilepingu (edaspidi leping) eluruumi kasutamiseks aadressil Xxxxxxxxxxx. Vastavalt lepingu p 1.3 sõlmiti leping tähtajalisena perioodiks 1.05.2013.a kuni 1.05.2014.a. Üüritasuks leppisid pooled vastavalt lepingu p 3.1 kokku 400 eurot kuus. Lisaks üürile kohustus kostja vastavalt lepingu p 3.2 ja 3.3 tasuma kõrvalkulude eest lähtuvalt arvestite näitudest ja teenuseosutajate poolt esitatavatest arvetest. Vastavalt lepingu p 3.6 kuulus lepingust tulenevate nõuete tagamiseks tasumisele ka tagatisraha summas 400 eurot. Lepingust tulenevate rahaliste kohustuste, sh üüri ja/või kõrvalkulude tasumisega viivitamise korral kohustus kostja tasuma vastavalt lepingu p 3.9 viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summalt päevas. Kostja tasus 1.05.2013.a hagejale ülekandega lepingujärgse tagatisraha (400 eurot) ning esimese kuu üüri (400 eurot) kokku summas 800 eurot. Üürimaksed tasus kostja eest järgnevatel kuudel ka M.K. ning R.K., kes on kostja elukaaslane. Täiendavaid laekumisi ei ülekandega ega sularahas pole toimunud. Alates augustist 2013.a hakkas kostja üürimaksete tasumisega hilinema. Viimane üürimakse laekus 18.06.2014.a, kuigi kostja jätkas eluruumi kasutamist kuni 2014.a oktoobri lõpuni. Kostja on jätnud tasumata ka kõrvalkulud. Hageja sai eluruumi valduse tagasi 2014.a novembri alguses pärast seda, kui kostja oli pikemat aega hoidnud kõrvale üüri ja kõrvalkulude tasumisest ning vältinud hagejaga suhtlemist. Eluruumi tagastamise akti pooled ei vormistanud, kuna kostja vältis hagejaga kohtumist. Kostja jättis pärast hageja korduvaid nõudmisi lõpuks eluruumi võtmed kokkulepitud kohta, kust hageja need 2014.a novembri alguses kätte sai ning sel teel eluruumi otsese valduse taastas. Lähtudes eluruumi otsese valduse tagastamise päevast ning lepingu p 3.12, mille kohaselt kohustub üürnik tasuma üüri ja kõrvalkulusid kogu selle aja eest, mil eluruum on üürniku valduses, võlgneb kostja hagejale: üürivõlg 1840 eurot (7200-5360), kõrvalkulude võlgnevus 333,61 eurot , viivis üürivõlgnevuselt 1729,60 eurot (188p*1840eur*0,5%). Kostja ei ole võlgnevust vabatahtlikult kohtuväliselt ega maksekäsu menetluses tasunud, mistõttu on ammendunud hagimenetluse välise lahenduse leidmise võimalused.VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 järgi peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Vastavalt VÕS §-le 294 kui üür on arvestatud teatud ajavahemike järgi, tuleb üüri ja kõrvalkulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Hagejale ei ole teada asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostja poolne rikkumine on vabandatav, seega on hageja lepingust tulenevad rahalised nõuded muutunud sissenõutavaks. VÕS § 101 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. Käesoleva lepingu puhul on poolte vahel kokkulepitud viivise määraks 0,5 % tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Seoses ülaltooduga leiab hageja, et üürilepingust tulenev üüri- ja kõrvalkulude nõue ning

2-15-106259 viivisenõue on muutunud sissenõutavaks ning kostja vastutab kohustuse rikkumise eest. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 1840 eurot üüri ja 333,61 eurot kõrvalkulude katteks; mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 1729,60 eurot; jätta hageja menetluskulud, mis koosnevad hagi esitamisel tasutud riigilõivust ning õigusabikuludest, kostja kanda ning kohustada kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. Tal tekkisid niinimetatud üürileandjaga probleemid, seoses sellega, et tuli ilmsiks, et temal ei ole seaduslikku alust üürida/rentida või müüa antud kinnistut Xxxxxxxxxxx. Sellest tulenevalt ei ole ta Kohtule esitanud sellekohaseid dokumente, mis seaksid talle õigusliku aluse kolmanda isikuna rentida antud kinnisvaraobjekti. Tal oli üürileping sõlmitud ostueesõigusega ( Eluruumi üürileping punkt 5.5), kuid avastas, et antud kinnisvara kuulus hoopis ühisomandisse isikutele E.H. ja U.M.ile. Ta on 99% veendunud, et J.J. ei ole deklareerinud ka saadud üüritulu Maksu-ja Tolliametile. Edaspidiselt suhtles U.M.iga, sest tal oli endiselt huvi, et saaks selle maja ära osta eelneva kokkuleppe kohaselt. Seejärel tuli teatavaks asjaolu, et seda maja me osta ei saa , kuna U. kuulutab peatselt välja eraisiku pankroti ja tema peab perega hakkama uut kodu otsima, mistõttu tekkisid meil majaomanikuga vaidlused. Tema elukaaslane R.K., kellega koos üüripinda kasutas, käis U.M.iga kokku saamas detsembri alguses 2014a. nende Soome kodus aadressil Xxxxxxxxxxx , kus ta maksis U.M.ile sularahas võlgu oleva üüri summas 1773,61 € ning kogu võlgu olevast summast(2173,61€) oli juba maha arvestatud ka üürilepingu sõlmimisel makstud tagatisraha 400€. J.J. ei andnud temale, kui üürile võtjale kordagi teada, et on üüripinna kasutamise eest temale midagi võlgu. Üüripinna andis üle novembri algus 2014.a ja peale seda ei olnud J.l tema vastu pretensioone. Kohtuhagi maksekäsu kiirmenetluses esitas ta alles viis kuud peale üüripinna üleandmist. Tema jaoks jääb täiesti ebaselgeks Hageja poolne viiviste arvutamine, kui ta andis üüripinna üle 1.11.2014 ja Hageja andis 20.03.2015 maksekäsu kiirmenetlusse, siis nende päevade arv on 150 mitte 188päeva nagu nõuab hageja viivist. Samuti leiab, et nõutud põhivõlgnevus, ja viivised on hageja poolt nõutud alusetult. Samuti jääb talle mõistmatuks, kuidas saab olla viiviste osakaal pea sama suur kui põhivõlgnevus. Kostja palub mõista teda õigeks põhinõude ja viivise nõudes tsiviilasjas nr 2-15-106259. Mõista kohtukulud välja Hageja J.J.ilt. Võtta otsuse tegemisel arvesse, et ta kasvatab ühe aasta ja kümne kuust last, kellel puudub hetkel lasteaiakoht, mistõttu on ta töötu ja ainuke sissetulek kuus on 83 eurot lasteraha. Menetluse käik Hageja kirjalikus seisukohas kostja vastuse kohta leiab, et kostja vastuväited on alusetud ning tõendamata . Kostja ei vaidlusta üürilepingu sõlmimist eluruumi kasutamiseks aadressil Xxxxxxxxxxx. Seega kohustus kostja täitma üürilepingu tingimusi, sh tasuma üüri ning kõrvalkulusid. Kostja ei vaidlusta ka üüri suurust, mis oli vastavalt lepingu p 3.1 kokku 400 eurot kuus. Hageja ei ole saanud kostjalt mingeid sularahamakseid üüri või kõrvalkulude katteks, samuti ei ole hageja saanud enda valdusesse väidetavalt kolmandale isikule üle antud summasid. Sularaha üleandmine kostja poolt on ka täielikult tõendamata. Lepingust tulenevate rahaliste kohustuste, sh üüri ja/või kõrvalkulude tasumisega viivitamise korral kohustus kostja tasuma vastavalt lepingu p 3.9 viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summalt päevas. Hageja jääb viivisenõude juurde. Viivist on hageja arvestanud perioodi 1.11.2014 – 7.05.2015 eest, s.o hagi esitamiseni, mitte kuni 20.03.2015.a, nagu väidab kostja. Hagejal pole seoses üüri tasumata jätmisega alust üüritulu deklareerida, seega pole kostja vastav väide asjakohane. Eelnevast tulenevalt leiab hageja, et üürilepingust tulenev üüri- ja kõrvalkulude nõue ning viivisenõue on muutunud sissenõutavaks ning kostja vastutab kohustuse rikkumise eest. Kohus kirjaga 11.05.2016.a. andis pooltele tähtaja täienduste, taotluste ja tõendite esitamiseks ja 3 (7)

2-15-106259 tähtaja vastamiseks ning määras eelmenetluse lõpptähtaja peale mida ei saa enam täiendusi, tõendeid ja taotlusi esitada. Samuti määras kohus kohtuistungi toimumise aja. Hageja esitas 06.06.2016.a. täienduse, mille kohaselt hageja viivisenõude suuruseks on perioodil 01.11.2014- 06.06.2016.a. 5372.80 eurot. Hageja leiab, et viivisenõue põhivõlga ületavas osas võib olla ebamõistlik ja hageja palub välja mõista viivis põhivõla suuruses summas s.o. 1840 eurot ja edaspidi viivist ei suurenda sõltumata põhivõla tasumise ajatst.Viivise tasumise kohustus oli kostjale lepingusätetest tulenevalt ettenähtav ja kostjal oli võimalik nõuetekohase täitmisega viivisenõude tekkimist vältida. Kohtuistungil 10.08.2016.a. hageja lep.esindaja palus asja sisuliselt lahendada ja hagi rahuldada. Kohtuistungile 10.08.2016.a. kostja ei ilmunud ega teatanud kohtule mitteilmumise mõjuvatest põhjustest. Kostjal kohtukutse kätte toimetatud kohtuinfosüsteemi kaudu 22.05.2016.a. kell 9.46. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus kuulanud ära hageja esindaja ning tutvunud asjas kogutud kõigi kirjalike materjalidega ja hinnates tõendeid kogumis leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja J.J.`i (üürileandja)ja kostja K.K.`e (endine perekonnanimi L.) (üürnik) vahel on 01.05.2013.a. sõlmitud kirjalik eluruumi üürileping, mille alusel hageja andis kostja kasutusse Xxxxxxxxxxx asuva eluruumi üldpinnaga 141 m2, mis koosneb 4 toast (tl.28-30). Üürilepingu p. 1.3 järgi üürileping sõlmiti tähtajaga 01.05.2013.a. kuni 01.mai 2014.a. ja üürilepingu p. 3.1 järgi üür eluruumi ja selles asuva vara kasutamise eest on 400 eurot kuus . Üür tasutakse üks kord kuus hiljemalt 10.kuupäevaks üürileandjale sularahas v. pangaarvele. Sularahas tasumine fikseeritakse kirjalikult. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja ) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri ). Lepingu p. 6.6 järgi pooled leppisid kokku, et leping on kehtiv kuni valduse reaalse vabastamiseni ja võtmete üleandmiseni üürileandjale. Hageja väitel kasutas kostja eluruumi kuni 2014.a. oktoobri viimase kuupäevani (tl.104). VÕS § 310 lg.1 järgi kui pärast tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist , loetakse , et üürileping on muutunud tähtajatuks , kui üürileandja v. üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Kumbki pool ei ole teistsugust tahet avaldanud ja peale tähtaja möödumist üürileping jätkus kuni 31.10.2014.a. Hageja väitel lõppes siis üürileping poolte kokkuleppel ( tl.104). Kostja kirjalikus vastuses hagile ei ole vastu vaielnud , et kasutas üürilepinda oktoobri lõpuni 2014.a. Kostja on kirjalikus vastuses hagile märkinud, et andis üüripinna üle hagejale novembri alguses (tl.51). Seega pooltevaheline üürileping kehtis alates 01.05.2013- 31.10.2014.a. ja selle aja eest pidi kostja tasuma hagejale üüri 400 eurot kuus, seega 18 kuu eest 7200 eurot. Kostja väited, et hagejal polnud õigust antud pinda üürile anda, ei ole põhjendatud. Kostja ei vaidlusta , et hageja talle üüripinna üle andis ja üürilepingu kehtivuse perioodil oli kostjal võimalus ka pinda vastavalt üürilepingule kasutada ning seega oli sõlmitud üürileping kehtiv. Hageja väitel andis üüripinna kaasomanik U.M. talle antud eluruumi suulise kokkuleppe alusel kasutada s.h. eluruumi kolmandatele isikutele kasutusse andmise õigusega. U.M. viibis ise oli kaugsõidu autojuhina Eestist ära ja otsis tööd Soomes ning ei saanud ise eluruumi majandamisega

2-15-106259 tegeleda (tl.69). Kostja kirjalikus vastuses hagile on kinnitanud, et on ise suhelnud U.M. ́iga , et saaks maja ära osta (tl.51). Kinnisasja omanik ei ole vaidlustanud , et hageja üüripinna kostja kasutusse andis. Kostja väitel oli tal üürileping sõlmitud ostueesõigusega, kuid kinnisvara ei kuulunud hagejale. Nimetatu ei anna alust jätta üürinõuet rahuldamata. Üürilepingu p. 5.5järgi üürileandja kohustub mõlema poole kokkuleppel müüma lepingu objekti lepingu kehtivusaja jooksul üürnikule, kusjuures tasutud üüri summad jäävad objekti ostu sissemaksuks ja loetakse maja ostuhetkel juba tasutuks. AÕS § 119 lg.1 järgi tehing , millega kohustatakse omandama v. võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. TsÜS §83 lg.1 järgi tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest v. vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Hageja ei olnud kinnistu omanik ja nimetatud üürilepingu p. 5.5. on AÕS § 119 lg.1 ja TsÜS § 83 lg.1 järgi tühine. Nimetatu ei anna alust jätta tasumata üüri ja kõrvalkulude nõue , sest ülejäänud osas on üürileping kehtiv. Hageja väitel on kostja üüri tasunud kokku summas 5360 eurot ja tasumata on 1840 eurot. Kostja väitel on üür tasutud sularahas eluruumi omanikule (tl.61). Kohus kirjaga 11.05.2016.a. selgitas kostjale , et kui üür on tasutud siis tuleb esitada kohtule sellekohased tõendid (tl.64). Kostja ei ole kohtule tõendeid kohtu määratud tähtajaks üüri tasumise kohta esitanud. Üüri mittetasumist ei pea tõendama hageja vaid kostja peab tõendama , et ta on vastavalt üürilepingule üüri tasunud. Kostja ei ole üüri tasumist vastavalt lepingule tõendanud. Kostja väited, et hageja pole üüritulu Maksu ja Tolliametile deklareerinud, ei anna alust jätta üürilepingu järgi üürinõuet rahuldamata. Tulumaksu tasumise riigile sätestab Tulumaksuseadus. Arvestades eeltoodut kohus leiab, et hageja üürinõue summas 1840 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on esitanud ka kõrvalkulude nõude summas 333.61 eurot, mis koosneb AS Ragn Sells prügiveo teenusest summas 31.04 eurot, vee ja kanalisatsiooni tasust summas 77,76 eurot ja AS Eesti Energia elektrienergia tasust summas 224.81 eurot. VÕS § 292 lg.1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja v. kolmanda isiku teenuste ja tegude eest , mis on seotud asja kasutamisega. Vastavalt üürilepingu p.3.2 lisaks üürile on üürnik kohustatud tasuma kõrvalkulud. Lepingu p. 7.1 alusel on kõrvalkulud , muuhulgas tasu tarbitud vee , kanalisatsiooni , prügiveo , üldelektri, koristusteenuse , elektri-, gaasi, andmeside- telefoni-, kaabeltelevisiooni-, küttetasud jne. Üürilepingu p.3.3 järgi kõrvalkulude suurus määratakse igakuiselt lähtudes arvestite näitudest ja teenusepakkujate poolt esitatud arvetest. Vastavalt VÕS § 292 lg.1 ja üürilepingu p.-dele 3.2 ja 3.3 pidi kostja hagejale tasuma ka kõrvalkulude s.h. prügiveo, vee ja kanalisatsiooni ning elektri eest. Hageja väitel kostjal on tasumata vee ja kanalisatsiooni tasu arve nr.13797/31.01.2014.a. summas 77,76 eurot alusel (tl.34). Nimetatud võlgnevus tekkinud üürilepingu kehtivuse perioodil ja kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et vee ja kanalisatsiooni eest antud perioodil oleks tasutud. Seega kuulub nimetatud kõrvelkulude 77 .76 eurot nõudes hagi rahuldamisele. Kohus on rahuldanud hageja taotluse ja välja nõudnud AS Ragn Sells perioodil 01.05.201331.10.2014.a. esitatud ja tasumata arved prügiveo eest (tl 84-97). Vastavalt Ragn Sells AS-i teatele on perioodil 01.05.2013- 31.10.2014.a. jäänud tasumata arveid kogusummas 31.04 eurot (tl.84). Kõik nimetatud arved ei ole prügiveoteenuse eest. Arvel 1405640448/03.06.2014.a. on

2-15-106259 konteineri tühjendamise tasu 6,24 eurot ja kordusarve vormistamine 2,30 eurot (tl.85,86). Arve on tasumata summas 14 senti (tl.97). Arvel 1405700015/02.07.2014.a. on konteineri tühjendamise tasu 6,24 eurot ja kordusarve vormistamine 2,30 eurot (tl.87,88). Arvel 1405821613/ 02.09.2014.a. on konteineri tühjendamise tasu 6,24 eurot ja kordusarve vormistamine 2,30 eurot (tl.89,90). Arvel 1405875568/02.10.2014.a. on võlateate vormistamise tasu 3,84 eurot (tl.91,92). Arvel 1405941403/04.11.2014.a. on võlateate ja kordusarve vormistamise tasu 6,14 eurot (tl.93,94). Arvel 1406001527/02.12.2014.a. on võlateate vormistamise tasu 3,84 eurot. Kuna hageja nõuab kostjalt kõrvalkulude s.o. prügiveo eest tasumist siis kohus leiab, et kostja poolt ei kuulu tasumisele võlateadete ja kordusarvete esitamise kulud. Teenuseosutaja on sõlminud lepingu eluruumi omanikuga ja kui omanik on teenuseosutajale jätnud arved tasumata , ei tähenda see, et üürnik peaks tasuma antud lepingu järgi. Üürniku vastu on nõue hageja ja kostja vahel sõlmitud üürilepingu järgi, mis ei näe ette kõrvalkuludena võlateadete ja kordusarvete kulu tasumist. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta , et ta on nõutud prügiveoteenuste eest hagejale tasunud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kõrvalkuludena prügiveoteenuste eest konteineri tühjendamise tasu arve 1405700015 ja arve 1405821613 järgi kokku summas 2x 6,24 eurot = 12.48 eurot. Kohus on rahuldanud hageja taotluse välja nõuda Eesti Energia AS ́lt perioodil 01.05.201331.10.2014 esitatud ja tasumata arved elektriteenuste eest (tl.77-80). Hageja nõuab kostjalt tasumata elektrienergia eest tasu 224.81 eurot. Nimetatud summa sisaldab ka Eesti Energia AS poolt nõutud viiviseid summas 3,22 eurot ( tl.33, 79). Elektrienergia eest nõue kokku summas 224.81- 3,22 = 221.59 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid antud summa tasumise kohta. Viivis ei kuulu kõrvalkuluna kostjalt väljamõistmisele, kuna viivise nõudeõigus tuleneb pooltevehelisest üürilepingust mitte Eesti Energia ja eluruumi omaniku vahelisest lepingust ja hageja ei ole nõudnud antud nõudelt viivist. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tasu elektrienergia eest kokku summas 221.59 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tasumata üür summas 1840 eurot ja kõrvalkulude eest 77.76+ 12.48 + 221.59 = 311.83 eurot. Hageja suurendas viivisenõuet ja nõuab viivist üürivõlgnevuse (1840 eurot) tasumisega viivitamise eest perioodil 01.11.2014 (leping lõppes 31.10.2014.a., nõue lepingu lõppemisele järgnevast päevast) - 06.06.2016.a. Viivis antud perioodi eest 0,5% päevas 1840-st s.o. 9,20 eurot päevas x 584 päeva = 5372.80 eurot (tl.70). Hageja vähendas viivist ja viivisenõue on üürivõla suuruses summas s.o. 1840 eurot (tl.68). VÕS § 113 lg.1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) , arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § -is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär , loetakse viivise määraks lepinguga ette nähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu p. 3.9 järgi kõikide lepingust tulenevate rahaliste kohustuste tasumisega viivitamisel kohustub üürnik tasuma viivist 0,5% iga viivitatud kalendripäeva eest. Üürnik pidi üürileandjale tasuma üüri 400 eurot kuus iga kuu 10 kuupäevaks kas pangakontole v. sularahas, mis fikseeritakse kirjalikult. Seega on üürinõue muutunud sissenõutavaks ja hagejal on õigus vastavalt üürilepingu p.-le 3.9 nõuda viivist 0,5% tasumata summalt päevas. Hageja on viivist vähendanud põhivõla suuruseni, mis on mõistlik. Kostja ei ole nõudnud viivise vähendamist vastavalt VÕS § 113 lg.8 ja § 162 kuigi kohus sellele kirjaga 11.05.2016.a. kostja tähelepanu juhtis ja andis selleks tähtaja (tl.63,64). Vastavalt VÕS § 162 lg.1 võib viivist vähendada viivise maksmiseks

2-15-106259 kohustatud lepingupoole nõudmisel. Arvestades eeltoodut kohus leiab, et hageja viivisenõue üürivõla suuruses summas 1840 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud Hagihind antud asjas on üürivõlg 1840 + kõrvalkulud 333.61 + viivis 1840 = 4013.61 eurot. Hagi kuulub rahuldamisele summas 3991.83 eurot s.o. 99,45 %. TsMS § 163 lg.1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega v. ei jäta menetluskulusid täielikult v. osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust tuleb menetluskulud jagada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda 0,55% ulatuses ja kostja kanda 99,45 % ulatuses. Hageja on esitanud menetluskulude nõudena hagilt tasutud riigilõiv summas 325 eurot , mis on vältimatu, vajalik ja põhjendatud kulu. Hageja on esitanud menetluskulude nõudena õigusabikulud, mis koosnevad järgnevast: 1.tutvumine materjalidega , hagiavalduse koostamine ja lisade komplekteerimine 4 tundi ,144 eurot tund (koos käibemaksuga) kokku 576 eurot; 2.tutvumine vastusega hagile ja seisukoha koostamine 1,25 tundi, 144 eurot tund kokku 180 eurot; 3.vastuse koostamine kohtunõudele , tõendite kogumise taotluse koostamine 1 tund 144 eurot; 4.tutvumine täiendavate tõenditega (Eesti Energia ja Ragn Sells vastused) ning kohtuistungiks ettevalmistamine 2 tundi , 144 eurot tund kokku 288 eurot; 5.osalemine kohtuistungil 10.08.2016.a. ja tutvumine protokolliga 1 tund 144 eurot. Kõik kokku 1332 eurot. Hageja on kinnitanud , et kõik kulud on kantud seoses käesoleva menetlusega ja õigusabikulud on esitatud koos käibemaksuga, kuna hageja on füüsiline isik ja ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja menetluskuludest ei ole põhjendatud kulu tutvumine vastusega ja seisukoha koostamine 0,25 tundi , kuna kostja vastus on suhteliselt lühike ning hageja seisukoht on 1 lehel, siis põhjendatud kulu on 1 tund. Tutvumine Eesti Energia ja Ragn Sells vastustega ja kohtuistungiks ettevalmistamine on piisav aeg 1 tund ja kohus vähendab kulu 1 tunni võrra. Seega kohus vähendab õigusabikulusid 1,25 tunni ulatuses s.o. summas180 eurot. Arvestades antud kohtuasja keerukust ja esitatud menetlusdokumentide arvu ning ühte toimunud kohtuistungit on põhjendatud õigusabikulu kokku 576+ 144+ 144+144+ 144 =1152 eurot. Seega on vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 325 + 1152 = 1477 eurot, millest kostja peab hagejale hüvitama 99,45 % s.o. 1468.88 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik