Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 18.08.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number: 3-15-1915/16
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 18.08.2016
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1648

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Maret Altnurme, Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

18.08.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-1915

Haldusasi

MR kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 01.07.2016 otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – MR Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna Vangla apellatsioonkaebus

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada Tallinna Vangla apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 01.07.2016 otsuse peale haldusasjas nr 3-15-1915.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 187 lg 7 ja § 235 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.MR esitas 15.06.2015 Tallinna Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tema hoidmisega ebainimlikes kinnipidamistingimustes. Tallinna Vangla tagastas 17.07.2015 vastusega kahju hüvitamise taotluse ajavahemikku 19.11.2010-14.06.2012 jäävate perioodide osas tähtaja rikkumise tõttu ning jättis taotluse perioodide 15.06.2012-26.11.2012 ja 11.12.2012-03.07.2013 osas rahuldamata.

Sarnased lahendid

Korrakaitse

3-15-1915 tuvastatud asjaolud ja põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. 1) Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses inimväärikust alandavates kinnipidamistingimustes (vähene kambripind, ülemäärane niiskus ja puudulik valgustus) hoidmisega perioodidel 15.06.2012-26.11.2012 (165 päeva) ja 11.12.2012-03.07.2013 (205 päeva). Vastustaja esitatud andmete kohaselt oli kaebajale tagatud kambrite pind 2,62-7,6 m2 isiku kohta. Kohus lähtub kambri pinnast koos mööbli ja WC-ga. Asjast ei nähtu, et kaebaja olukord oleks muude tingimustega sedavõrd halvenenud, et pidada 3-4 m2 suuruses kambris kinnipidamist kaebaja õigusi rikkuvaks. 2) Kaebaja viibis alla 3 m2 suurustes kambrites kokku 325 päeva järgmiselt. 15.06.2012-21.06.2012 (7 päeva); 25.06.2012-02.07.2012 (8 päeva); 10.07.2012-22.10.2012 (105 päeva); 27.10.2012-22.11.2012 (27 päeva) - põrandapinda 2,78 m2. 11.12.2012-17.12.2012 (7 päeva) – põrandapinda 2,62 m2. 19.12.2012-30.12.2012 (12 päeva); 04.01.2013-23.01.2013 (20 päeva) – põrandapinda 2,78 m2. 28.01.2013 (1 päev); 31.01.2013-14.02.2013 (15 päeva); 18.02.2013 (1 päev); 25.02.2013 (1 päev) – põrandapinda 2,72 m2. 27.02.2013-06.03.2013 (8 päeva); 12.03.2013-25.06.2013 (106 päeva) – põrandapinda 2,7 m2. 27.06.2013-03.07.2013 (7 päeva) – põrandapinda 2,97 m2. 3) Kaebaja oli perioodidel 15.06.2012-26.11.2012 ja 11.12.2012-13.01.2013 vahistatu staatuses ja viibis lukustatud kambris. Kaebajale võimaldati iga päev värskes õhus jalutamist, ta tegeles perioodil 12.11.2012-20.06.2013 õppimisega (õpingud 7. ja 8. klassis); tal oli võimalus laenutada vangla raamatukogust raamatuid, lugeda ajalehti, teha sisseoste vangla kauplusest ning saada pakke. Vanglas viibivate isikute käsutuses olid sotsiaaltöötajad, psühholoogid ja meditsiinipersonal. Kirjeldatud võimalused leevendavad ruuminappust. 4) Süüdimõistev kohtuotsus jõustus 16.01.2013. Jõustunud otsusest teada saades rakendati kaebaja suhtes vangistusseaduse (VangS) § 14 lg-t 3 ja ta viibis vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 8 lg 4 alusel 24.01.2013-26.02.2013 lukustatud kambris. 5) Eespool kirjeldatud võimaluste kättesaadavus ja eelkõige võimalus, et kaebaja sai õppetööst tulenevalt viibida väljaspool kambrit, leevendab kaebaja vahistatuna ja vastuvõtuosakonnas viibimise ajal tema hoidmist kambrites, mille pind jäi alla 3 m2, s.o perioodil 12.11.201220.06.2013. Kaebaja ebamugavused viidatud perioodil ei ületa inimväärikuse alandamise künnist ja vastustaja ei ole kaebajat õigusvastaselt kohelnud. 6) Perioodil 15.06.2012-11.11.2012 (136 päeval) hoiti kaebajat vahistatu režiimil ja sel ajal ei osalenud ta õppetöös. Võimalus laenutada raamatuid ja lugeda ajalehti, teha sisseoste, pidada kirjavahetust lähedastega ning jalutada iga päev värskes õhus ei kompenseerinud kaebaja hoidmist kambris, mille suurus ühe isiku kohta oli 2,78 m2. Sellega on vastustaja rikkunud EIÕK art-s 3 sätestatud keeldu. Viidatud perioodi osas tuleb pidada vastustaja käitumist õigusvastaseks ning kaebajale tema inimväärikuse alandamisega kahju tekitavaks. 7) Alates 27.02.2013 paigutati kaebaja avatud eluosakonda kambritesse, mille uksed olid lukustatud ainult öörahu ajaks. Ehkki kaebajat hoiti 121 päeva alla 3 m2 isikliku pinnaga kambrites, kompenseeris selle mõju liikumisvabadus, võimalus külastada spordisaali, jalutada värskes õhus ja osaleda õppetöös. Asja materjalidest ei tulene, et olmetingimused (valgustus, ventilatsioon, temperatuur, hügieenitingimused ja muud olmetingimised) oleksid olnud 2(5)

7.Tallinna Vangla esitas 27.07.2016 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus osas, millega kohus rahuldas MR kaebuse ja mõstis tema kasuks välja hüvitise 204 eurot, ning teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. 1) Olukorras, kus isik ei ole kasutanud võimalust enda kinnipidamistingimuste vaidlustamiseks, puudub tal riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-st 1 tulenevalt õigus nõuda kahju hüvitamist. Kaebajal olid tõhusad vahendid enda õiguste koheseks kaitseks. Küsimus, kas selliste esmaste õiguskaitsevahendite kasutamine oleks viinud kaebaja jaoks positiivse lõpptulemuseni, ei ole oluline. Vangla seisukohta toetavad Tartu Ringkonnakohtu 17.12.2015 otsus nr 3-14-196 ja 12.01.2016 otsus nr 3-14-51155. 2) Halduskohus mõistis põhjendamatult mittevaralise kahju tekitamise eest välja rahalise hüvitise. Praegusel juhul olnuks piisavaks ja õiglaseks tagajärgede kõrvaldamise viisiks vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamine. Tartu Ringkonnakohus on 12.01.2016 otsuses nr 3-1451155 leidnud, et kui vahistatu puhul on järgitud VSKE-s sätestatud liikumisvõimalusi, saab ka vahistatu puhul eeldada, et pelgalt väike kambripind ei tähenda vältimatut väärikuse alandamist ja rahalise hüvitise väljamõistmist; väike kõrvale kaldumine 3 m2 suurusest pinnast (2,62 ja 2,67 m2) ei saa kaasa tuua rahas hüvitatavat kahju; asjaolu, et periood, mil kaebaja neis tingimustes viibis, oli suhteliselt pikk, peaaegu aasta, eeltoodut ei muuda. Tallinna Halduskohtu otsus on eeltoodud seisukohaga vastuolus. Vaidlusalusel 136-l päeval jäi kaebajale tagatud pind alla 3 m2 vaid 0,22 m2 võrra (2,78 m2). Arvestades perioodi lühiajalisust ja vaheldumist perioodidega, mil pinda oli üle 3 m2, ei ole kaebajale kaasnenud kannatusi sellisel määral, mis õigustaks rahalise hüvitise väljamõistmist. Üksnes kambripinna ebapiisavusest tingitud kinnipidamistingimuste õigusvastasus ei tekita rahaliselt hüvitamisele kuuluvat kahju. Piisavaks saab lugeda kinnipidamistingimuste õigusvastasuse tuvastamise, sest kaebaja õiguste rikkumine on väheintensiivne. Halduskohus ei ole tuvastanud muude kinnipidamistingimuste õigusvastasust. Käesolevaks ajaks on ilmnenud täiendavad asjaolud teise üksuse kambrite, kus kaebaja viibis, kinnipeetavate liikumisvõimaluste kohta. Nimelt võimaldati suvekuudel (01.06.201231.08.2012) kord nädalas kinnipeetavatele täiendav tunniajaline viibimine värskes õhus, mida kinnitab apellatsioonkaebusele lisatud voldik. Seega oli kaebajal lisaks vangla poolt varasemalt märgitule võimalus kasutada suvekuudel täiendavat jalutuskäiku. Samuti anti suvekuudel kambrisse ventilaator ja kord nädalas igale kinnipeetavale 1,5 l mineraalvett.

10.Halduskohus on mõistnud kaebaja kasuks rahalise hüvitise välja kooskõlas apelleeritud otsuses viidatud Riigikohtu praktikaga (3-3-1-42-15; 3-3-1-16-16; 3-3-1-21-16), leides õigesti, et tegemist on asjaolude poolest praeguse asjaga sarnaste juhtumitega. Taas väärib märkimist, et tegemist on apellatsioonkaebuses viidatud Tartu Ringkonnakohtu otsusest varasema ja hilisema kohtupraktikaga. Vaidlustamata asjaoludel viibis kaebaja vaadeldaval perioodil 15.06.2012-11.11.2012 Tallinna Vanglas vahistatuna ja teda hoiti ööpäevaringselt lukustatud kambris. Talle võimaldati vähemalt üks tund päevas jalutuskäiku värskes õhus (täiendavatel asjaoludel lisandus suvekuudel kord nädalas tunniajaline täiendav jalutuskäik, s.o kokku 10 tundi täiendavat värskes õhus liikumist viie kuu jooksul), tal oli võimalus laenutada raamatuid, lugeda ajalehti, teha sisseoste vangla kauplusest, saada pakke, tema käsutuses olid sotsiaaltöötajad, psühholoogid ja meditsiinipersonal. Ta viibis kambris nr 343, kus lisaks temale oli veel viis kinnipeetavat ning põrandapinda ühe isiku kohta 2,78 m2, kokku 136 päeva, seejuures järjestikku 7, 8, 105 ja 16 päeva ning vahed neil viibimistel olid vastavalt 3, 7 ja 4 päeva. Kaebaja vahistatu staatust, kohtlemise kestust, ülerahvastatud kambris viibimise perioodide pikkust ja nende vahele jäävate ajavahemike lühidust arvestades on selgelt põhjendatud hüvitada vähese kambripinnaga kaasnenud mittevaraline kahju rahas. Kaebaja liikumisvõimalused (ka täiendavat jalutuskäiku arvestades) ning muud leevendavad asjaolud (sh ventilaator ja mineraalvesi) ei kompenseerinud vähest kambripinda. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-16-16 (p 11) selgitanud, et isiku olukorda raskendavad muud puudused lisaks pinna vähesusele on olulised siis, kui isikut on hoitud kambris, milles ühe isiku kohta on isiklikku ruumi 3-4 m2. Seega pole oluline apellatsioonkaebuses märgitu, et halduskohus ei tuvastanud muude kinnipidamistingimuste õigusvastasust. Halduskohus ei ole pidanud inimväärikust alandavaks ega rahalist hüvitamist väärivaks viibimist rohkem kui 3 m2 suuruse isikliku pinnaga kambris, nii nagu ka viibimist vähem kui 3 m2 suuruse isikliku pinnaga kambris ajal, mil kaebaja oli küll vahistatu staatuses või viibis vastuvõtuosakonnas, kuid tema ruumikitsikust 4(5)