lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-1368/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 01.08.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-1368/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
01.08.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
789
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-16-1368

Määruse kuupäev

1. august 2016

Kohtunik

Eda Muts

Kohtuasi

XXX kaebus Tallinna Vangla toimingu (ei võimaldanud kaebajal pesta sooja veega rohkem kui üks kord nädalas) õigusvastasuse tuvastamiseks.

Resolutsioon

Tagastada XXX kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1.XXX esitas 06.07.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla tegevus, millega ei võimaldanud kaebajal end pesta sooja veega rohkem kui üks kord nädalas perioodil 02.03.2013-01.03.2016. Põhjendatud huvina märkis kaebaja tulevikus kahjunõude esitamise soovi. Kaebuses esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohtu seisukoht
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
3.Kaebuses on esitatud toimingu õigusvastasuse tuvastamine nõue ning viidatud põhjendatud huvina kahjunõude esitamise soovile.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
4.
HKMS § 45 lg-st 2 tuleneb, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Kuigi kaebajal on võimalus läbida kohtueelne menetlus ning esitada hüvitamisnõue, puudub kohtu hinnangul antud juhul võimalus suunata kaebajat tõhusama nõude esitamisele. Seetõttu kontrollib kohus, kas vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamise eeldused on täidetud.
5.HKMS § 38 lg 4 kohaselt selgitatakse tuvastamiskaebuses, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. HKMS § 45 lg 2 kolmas lause sätestab, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.
6.Kaebaja on tuvastamiskaebuse esitamise vajadust põhjendanud sooviga esitada tulevikus hüvitamisnõue. Samas ei ole kaebaja täpsustanud, milline kahju talle väidetavalt on tekitatud. Kaebaja leiab, et rikkumine on selgelt väljendatud Euroopa Inimõiguste Kohtu 21.06.2016. a lahendis nr 80529/13 ning viitab CTP (Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee) soovitusele, et pesemisvõimalus peab olema tagatud vähemalt kaks korda nädalas.
7.Kohus selgitab, et viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendis tuvastatud rikkumiste eest mõisteti küll välja hüvitis, kuid tegemist oli tingimuste kumuleerunud mõjuga. Viidatud asjas olid kaebaja kinnipidamistingimused kogumis inimväärikust alandavad, muuhulgas oli kamber ülerahvastatud (kuni kümme kinnipeetavat kambris, põrandapinda vahel vaid 1.88 m2 kinnipeetava kohta, kusjuures tegelikku pinda vähendas veelgi mööbel) ning hügieenitingimused kahjulikud, arvestades et ülerahvastatud elutingimustes oli terve kambri kinnipeetavate peale kasutada vaid üks dušš kaks korda nädalas (vt viidatud lahendi nr 80529/13 p-d 10, 53, 56, 57). Kohus selgitab, et iga ebamugavus ei kvalifitseeru rikkumiseks ega anna alust hüvitise väljamõistmiseks. Käesolevas asjas on kaebaja kurtnud üksnes nädalas ühekordse pesemisvõimaluse üle, mis vastab vangistusseaduse (VangS) § 50 lg-s 2 toodud nõudele – võimaldada kinnipeetavale saun, vann või dušš vähemalt üks kord nädalas. Käesolev asi erineb viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendist, kuna antud asjas ei ole kaebaja välja toonud muid väidetavaid puuduseid tema kinnipidamistingimustes ning ühekordne dušši kasutamise võimalus nädalas eraldiseisvalt ei kvalifitseeru sedavõrd intensiivseks riiveks, et oleks põhjendatud rahalise hüvitise väljamõistmine.
8.Kohus selgitab, et nii CTP standardid ja mittesiduvad ettepanekud kui ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse REC(2006)2 "Euroopa Vanglareeglistik" sätted on soovitusliku iseloomuga. Kuigi neid tuleks käsitada eesmärkide ja põhimõtetena, mille täitmise poole püüelda ja millest võimaluse korral juhinduda Eesti õigusaktide tõlgendamisel ja rakendamisel, ei ole siiski tegemist õiguslikult siduvate normidega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 07.04.2010. a otsus asjas nr 3-3-1-5-10, p 19). Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal ka käesolevas asjas võimalus tugineda hüvitise nõudmisel soovituslikele sätetele.
9.Tallinna Vangla on pidanud kinni siduvast õiguslikust normist VangS § 50 lg 2, võimaldades kaebajale dušši vähemalt korra nädalas. Ühtlasi ei ole kaebaja väitnud riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 toodud tagajärgi ning kohus ei pea võimalikuks, et õiguspäraste kinnipidamistingimustega oleks võimalik põhjustada kaebajale riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 nimetatud tagajärgi, mis oleks aluseks mittevaralise kahju hüvitamisele. Samuti puuduvad andmed ja põhjendused varalise kahju kohta. Käesoleva juhtumi puhul oleks nii mittevaralise kui ka varalise kahju hüvitamise nõude eduväljavaated ilmselgelt olematud.
10.Eeltoodust nähtub, et kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamisnõude esitamiseks tulenevalt HKMS § 45 lg-st 2, kuna vaidlustatud toiminguga põhjustatud kahju hüvitamise kaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.
11.Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 1 võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktiväited on tõendatud. Eeltoodud põhjustel ei ole kaebaja tuvastusnõue seoses iganädalase ühekordse sooja veega pesemisega lubatav, kuna kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kohtu hinnangul on kaebaja õiguste võimalik rikkumine väheoluline ning puudub vajadus esitatud kaebuse edasiseks menetlemiseks. Eeltoodud põhjustel tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
12.Kaebaja on taotlenud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, ei võta kohus seisukohta esitatud menetlusabi taotluse osas.
13.Kohus juhib kaebaja tähelepanu HKMS § 43 lg-le 2, mille kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium