Juri Danilišeni kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot seonduvalt etapeerimisega
Resolutsioon
1.Tagastada Juri Danilišeni kaebus tervikuna koos lisadega HKMS § 121 lg 1 p 4 ja HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.
2.Jätta Juri Danilišeni kaebetähtaja ennistamise taotlus ja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Juri Danilišeni taotlus koopia saamiseks rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Ülejäänud osas on määrus lõplik.
Asjaolud
1.Tallinna Vanglas registreeriti 11.03.2016 Juri Danilišeni mittevaralise kahju hüvitamise taotlus summas 1000 eurot seonduvalt tema etapeerimisega 06.09.2011; 27.09.2011; 01.11.2011; 20.12.2011; 27.12.2011; 28.02.2012; 20.03.2012; 16.10.2012; 23.10.2012 ja 30.04.2013 halbades tingimustes.
2.Tallinna Vangla 05.05.2016. a otsusega nr 5-37/16/53-2 tagastati J. Danilišeni kahju hüvitamise taotlus, kuna tema etapeerimisega tegeles Tartu Vangla saatmisosakond, mistõttu ei saanud Tallinna Vangla talle kahju tekitada.
3.Tartu Halduskohtusse saabus 04.07.2016 Tallinna Halduskohtu kaudu J. Danilišeni kaebus vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot seonduvalt tema etapeerimisega 06.09.2011; 27.09.2011; 01.11.2011; 20.12.2011; 27.12.2011; 28.02.2012; 20.03.2012; 16.10.2012; 23.10.2012; 30.04.2013.
4.Esitatud kaebusele on J. Danilišen lisanud taotlused menetlusabi saamiseks riigilõivu tasumisest vabastamiseks, kaebetähtaja ennistamiseks ja koopia saamiseks esitatud kaebusest.
5.Tartu Vangla selgitas kohtunõudele esitatud 14.07.2016. a vastuses, et kaebaja etapeerimist 06.09.2011; 27.09.2011; 01.11.2011; 20.12.2011; 27.12.2011; 28.02.2012; 20.03.2012;
16.10.2012; 23.10.2012; 30.04.2013 viis läbi Tartu Vangla ning kahju hüvitamise taotlust sellega seonduvalt ei ole J. Danilišen Tartu Vanglale esitanud. Kohtu seisukoht
6.Halduskohus selgitab esmalt esitatud kaebusega seonduvat (I) ning võtab seejärel seisukoha esitatud taotluste osas (II). I
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Halduskohtu hinnangul kuulub esitatud kaebus käesoleval juhul tervikuna tagastamisele alljärgnevatel põhjendustel.
8.Esmalt leiab halduskohus, et esitatud kaebust on võimalik mõista sellisena, et selle eesmärgiks on mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamine Tallinna Vangla vastu summas 1000 eurot seonduvalt kaebaja etapeerimisega 06.09.2011; 27.09.2011; 01.11.2011; 20.12.2011; 27.12.2011; 28.02.2012; 20.03.2012; 16.10.2012; 23.10.2012; 30.04.2013 halbades tingimustes. Sellise tõlgenduse kasuks räägib ka asjaolu, et esitatud kaebusele on J. Danilišen lisanud Tallinna Vangla 05.05.2016. a otsuse nr 5-37/16/53-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse tagastamise kohta, pärast mida on J. Danilišen koheselt pöördunud kaebusega halduskohtu poole.
9.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. VangS § 11 lg 81 aga sätestab, et kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole.
10.Riigikohtu halduskolleegiumi 27.04.2016. a otsuse nr 3-3-1-68-15 p-st 10 tuleneb, et kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt (näiteks ei esita vaiet või kahju hüvitamise taotlust tähtaegselt) ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt vaide või taotluse tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav (viitega Riigikohtu halduskolleegiumi 29.04.2014. a määruse nr 3-3-1-78-13 p-dele 18–19). Samas on Riigikohtu halduskolleegium 20.06.2013. a määruse nr 3-3-1-34-13 p-s 9 leidnud, et kohus peab HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaldamisel veenduma, et ka tegelikult esinesid puudused, millele viidates tagastati isiku taotlus kohustuslikus kohtueelses menetluses. Tallinna Vangla tagastas 05.05.2016. a otsusega nr 5-37/16/53-2 esitatud mittevaralise kahju hüvitamise taotluse, kuivõrd J. Danilišeni etapeerimist viis 06.09.2011; 27.09.2011; 01.11.2011; 20.12.2011; 27.12.2011; 28.02.2012; 20.03.2012; 16.10.2012; 23.10.2012; 30.04.2013 läbi Tartu Vangla, mistõttu ei saanud kahju tekitajaks olla Tallinna Vangla.
Halduskohtu hinnangul kohalduvad Riigikohtu eelpool mainitud seisukohad ka käesolevas haldusasjas. Seega saab kinnipeetav pöörduda oma sisulise nõudega kohtusse ka kahju hüvitamise taotluse tagastamise korral, kui see on tagastatud õigusvastaselt. Seda, kas kahju hüvitamise taotlus on tagastatud õigusvastaselt, kontrollib kohus niisugusel juhul kaebuse menetlusse võtmise küsimust lahendades. Eeltoodust tulenevalt kontrollib halduskohus alljärgnevalt, kas Tallinna Vangla on J. Danilišeni kahju hüvitamise taotluse tagastanud õigusvastaselt.
11.Halduskohus märgib esmalt, et kuigi J. Danilišen ei ole esitatud kaebuses sõnaselgelt vaidlustanud Tallinna Vangla 05.05.2016. a otsust nr 5-37/16/53-2, peab kohus eelpool välja toodud Riigikohtu seisukohast tulenevalt vajalikuks sisuliselt kontrollida kohtueelses menetluses tehtud otsust.
12.Halduskohus leiab, et Tallinna Vangla on J. Danilišeni kahju hüvitamise taotluse tagastanud õiguspäraselt. Lisaks Tallinna Vangla esitatud selgitustele 05.05.2016 otsuses nr 5-37/16/53-2 kaebaja etapeerimise kohta, kinnitas ka Tartu Vangla kohtule esitatud vastuses, et kaebaja etapeerimist 06.09.2011; 27.09.2011; 01.11.2011; 20.12.2011; 27.12.2011; 28.02.2012; 20.03.2012; 16.10.2012; 23.10.2012; 30.04.2013 teostas Tartu Vangla.
13.Halduskohus selgitab, et nii riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-st 1 kui ka VangS § 11 lg-st 8 tuleneb, et kahju hüvitamise taotlus tuleb esitada sellele haldusorganile, kes on väidetavalt kahju tekitanud. Kuivõrd kaebaja etapeerimist viis läbi Tartu Vangla, oleks J. Danilišenil käesoleval juhul tulnud esitada kahju hüvitamise taotlus Tartu Vanglale ning pärast kohtueelse menetluse läbimist oleks J. Danilišenil soovi korral võimalik pöörduda kaebusega halduskohtusse. Eeltoodust tulenevalt on Tallinna Vangla J. Danilišeni kahju hüvitamise taotluse tagastanud õiguspäraselt, mistõttu ei ole seetõttu kaebajal läbitud kohtueelne menetlus HKMS § 47 lg 1 mõttes ja esitatud kaebus kuulub HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele.
14.Halduskohtu hinnangul ei anna vastupidisele seisukohale asumiseks alust ka asjaolu, et haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 4 esimese lause kohaselt kui taotluse lahendamine ei kuulu haldusorgani pädevusse, jätab haldusorgan taotluse läbi vaatamata, selgitades taotlejale, millise haldusorgani pädevusse asi kuulub, või edastab taotluse pädevale haldusorganile, teatades sellest taotlejale. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Tallinna Vangla ei ole kahju hüvitamise taotlust esitanud lahendamiseks Tartu Vanglale. Samuti möönab kohus, et Tallinna Vangla on sõnaselgelt jätnud 05.05.2016. a kahju hüvitamise taotluse tagastamise otsuses nr 537/16/53-2 märkimata, et J. Danilišenil tuleks kahju hüvitamise taotlusega pöörduda pädeva haldusorgani, s.o Tartu Vangla poole. Halduskohtu hinnangul on Tallinna Vangla nimetatud kahju hüvitamise taotluse tagastamise otsuses siiski märkinud, et kinnipeetavate etapeerimist viis vaidlusalustel perioodidel läbi Tartu Vangla ning et sellest tulenevalt ei saanud Tallinna Vangla kaebajale kahju tekitada. Halduskohtu hinnangul saab sellist Tallinna Vangla poolset selgitust lugeda piisavaks, et J. Danilišen saaks aru, et tal tuleb kahju hüvitamise taotluse menetlemiseks pöörduda Tartu Vangla poole. Lisaks ei muuda üksnes sõnaselge selgituse puudumine käesoleval juhul asjaolu, et J. Danilišen on kahju hüvitamise taotluse esitanud vale haldusorgani vastu, mistõttu ei saanud Tallinna Vangla nimetatud kahju hüvitamise taotlust menetleda. Samuti ei oleks halduskohtu hinnangul pidanud Tallinna Vangla andma J. Danilišenile täiendavat tähtaega kahju hüvitamise taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, kuivõrd tegemist on sellise puudusega, mille kõrvaldamine ei oleks ka täiendava tähtaja jooksul võimalik.
15.Lisaks on halduskohtu hinnangul kaebuse tagastamise aluseks ka HKMS § 121 lg 2 p 2, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Halduskohus selgitab järgmist.
16.Riigikohtu halduskolleegium on 04.06.2013. a määruses nr 3-3-1-86-12 analüüsinud olukorda, kus algne kahju hüvitamise taotlus esitati vale haldusorgani vastu. Määruse p-s 16 on Riigikohus märkinud, et nimetatud asjas oleks kaebus tulnud tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, sest sellise kaebuse abil ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki. Soovitud eesmärgi saavutamine ei ole võimalik, sest vastavalt RVastS § 17 lg 1 teisele lausele esitatakse taotlus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks Justiitsministeeriumile. Harju Maakohtu kinnistusosakonda ei saa RVastS § 18 lg 1 alusel kohustada kaebaja taotlust kahekuulise tähtaja jooksul lahendama. Halduskohtu hinnangul kohaldub välja toodud Riigikohtu seisukoht ka käesoleva asja lahendamisel. Halduskohus selgitab, et seega isegi juhul, kui saaks lugeda kohtueelse menetluse J. Danilišeni poolt läbituks ja pidada kaebuse menetlemist seetõttu lubatavaks, ei ole esitatud kaebusega kaebuse eesmärgi saavutamine siiski võimalik. Esitatud kaebusest nähtub, et J. Danilišeni eesmärgiks on nõuda mittevaralise kahju hüvitamist summas 1000 eurot seonduvalt tema etapeerimisega 06.09.2011; 27.09.2011; 01.11.2011; 20.12.2011; 27.12.2011; 28.02.2012; 20.03.2012; 16.10.2012; 23.10.2012; 30.04.2013. Kuivõrd nii kohtueelses-, kui ka kohtumenetluses on leidnud kinnitust, et kaebaja etapeerimisega nimetatud kuupäevadel tegeles Tartu Vangla, ei ole Tallinna Vangla vastu esitatud kaebusega võimalik saavutada kaebaja poolt taotletavat eesmärki, s.o kahju hüvitamise nõude rahuldamist. Seega kuulub kaebus ka HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tervikuna tagastamisele.
17.Halduskohus soovib lisaks selgitada järgmist. HKMS § 2 lg-st 5 tulenevast halduskohtu selgituskohustusest on halduskohus kohustatud kaebajat suunama tulemuslikuma nõude esitamisele. Esitatud kaebusest nähtub, et J. Danilišeni tegelikuks sooviks on esitada mittevaralise kahju hüvitamise kaebus Tartu Vangla vastu seonduvalt tema etapeerimisega. Seega oleks käesoleval juhul tulemuslikumaks nõudeks mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamine Tartu Vangla vastu seonduvalt kaebaja etapeerimisega. Ka Riigikohus on korduvalt selgitanud, et halduskohtu selgituskohustus hõlmab ka selgituskohustust kaebuse liigi valikul (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.02.2011. a otsuse nr 3-3-1-80-10 p 22; 17.06.2015. a otsuse nr 3-3-1-24-15 p 12).
18.Halduskohtu hinnangul puudub aga käesoleval juhul vajadus suunata kaebajat muu kaebuse liigi valikule, kuivõrd eesmärgipärane kaebuse liik ei omaks eduväljavaateid. Nimelt on Tartu Vangla vastuses kohtunõudele selgitanud, et Tartu Vangla dokumendisüsteemist nähtuvalt ei ole J. Danilišen Tartu Vanglale, seisuga 14.07.2016, esitanud kahju hüvitamise taotlust mittevaralise kahju hüvitamiseks seonduvalt tema etapeerimisega 06.09.2011; 27.09.2011; 01.11.2011; 20.12.2011; 27.12.2011; 28.02.2012; 20.03.2012; 16.10.2012; 23.10.2012; 30.04.2013. Seega ei oleks J. Danilišeni tegeliku eesmärgi saavutamiseks vajaliku nõude menetlemine käesoleval juhul halduskohtus ka võimalik, kuivõrd HKMS § 47 lg-st 1 ja VangS § 11 lg-st 8 tulenevalt on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Seega saab kaebaja halduskohtu poole pöörduda alles pärast vastava kahju hüvitamise taotluse esitamist Tartu Vanglale. Halduskohus selgitab täiendavalt kaebajale, et RVastS § 17 lg 3 kohaselt tuleb taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates.
Haldusasja materjalidest nähtuvalt on kaebaja etapeerimised toimunud 06.09.2011; 27.09.2011; 01.11.2011; 20.12.2011; 27.12.2011; 28.02.2012; 20.03.2012; 16.10.2012; 23.10.2012; 30.04.2013. J. Danilišen on Tallinna Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusele märkinud kuupäevaks 10.03.2016. Seega oli esitatud kahju hüvitamise taotlus sellel hetkel tähtaegne üksnes 30.04.2013 toimunud etapeerimise osas. Muus osas tuli kaebajal esitada kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja ennistamise taotlus, mida J. Danilišen ka tegi. Nagu halduskohus eelnevalt selgitas, tuleks J. Danilišenil eesmärgipärase nõude esitamiseks eelnevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus ning esitada vastav kahju hüvitamise taotlus Tartu Vanglale. Juhul, kui J. Danilišen esitaks järgnevalt kahju hüvitamise taotluse näiteks 25.07.2016 oleks viimane päev, mille eest saaks kahjuhüvitist nõuda 25.07.2013. Seega oleks selleks ajaks kahju hüvitamise taotlus esitatud mittetähtaegselt kõigi päevade, sh ka 30.04.2013 osas, millal toimus kaebaja etapeerimine. Kohus selgitab aga, et esialgse kahju hüvitamise taotluse kuupäevaks on J. Danilišen märkinud 10.03.2016, kuid esitas ekslikult taotluse valele haldusorganile, mille Tallinna Vangla jättis Tartu Vanglale edastamata. Halduskohus juhib tähelepanu sellele, et koostoimes muude argumentidega, võib halduskohtu hinnangul olla algselt valele haldusorganile esitatud tähtaegse taotluse puhul tegemist asjaoluga, mis on hiljem kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja ennistamise aluseks osas, mis puudutab kahju hüvitise nõudmist 30.04.2013 toimunud etapeerimise eest. Samas juhib halduskohus kaebaja tähelepanu ka HMS § 34 lg-le 3, mille kohaselt menetlustähtaega ei ennistata, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta. Lisaks juhib kohus kaebaja tähelepanu ka sellele, et taotluses esitatava mõjuva põhjuse märkimisel tuleb J. Danilišenil arvesse võtta seda, et kaebusele lisatud Viru Vangla 16.10.2015. a vastuses teabenõudele nr 56-10/39651-2; Tartu Vangla 20.10.2015. a vastuses nr 2-5/2092-2; Tartu Vangla 10.11.2015. a vastuses nr 2-5/22392; Tartu Vangla 10.11.2015. a vastuses nr 2-5/2092-4 on kaebajale juba enne 10.03.2016 Tallinna Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlust selgitatud, et etapeerimisi teostas Tartu Vangla. Seega tuleb kaebajal igal juhul kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja möödalaskmise korral lisaks esitada vanglale ka kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja ennistamise taotlus, milles tuleb esitada ka tähtaja möödalaskmise mõjuv põhjus, võttes muuhulgas arvesse halduskohtu eelnevaid selgitusi.
19.Seega, kuivõrd halduskohus saab kaebajat suunata üksnes perspektiivikate nõuete esitamisele ja käesoleva menetluse raames puuduvad õiguskaitsevahendid, mille menetlemine käesoleval ajal oleks halduskohtus lubatav, puudub halduskohtul seetõttu ka vajadus suunata kaebajat muutma esitatud kaebust, sest kaebuse muutmine ei suurendaks selle eduväljavaateid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 17.06.2015. a otsuse nr 3-3-1-24-15 p 13). Eeltoodust tulenevalt ei ole käesoleval juhul halduskohtu hinnangul põhjendatud HKMS § 120 lg-s 3 sätestatud tähtaja andmine puuduste kõrvaldamiseks.
20.Eeltoodud põhjendustest lähtuvalt tagastab halduskohus esitatud kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tervikuna koos lisadega kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu ning HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuivõrd kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Halduskohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
II
21.Kaebusele on J. Danilišen lisanud taotluse kaebetähtaja ennistamiseks ja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Kuivõrd halduskohus tagastab kaebuse tervikuna, ei pea ta vajalikuks võtta seisukohta esitatud taotluste osas. Seetõttu jäävad need taotlused läbi vaatamata.
22.Lisaks on J. Danilišen esitanud taotluse koopia saamiseks kaebusest. Halduskohtu hinnangul puudub J. Danilišenil praegu vajadus enda õiguste kaitseks kaebusest koopiat saada. Halduskohus selgitab, et menetlusdokumentidest koopia väljastamist reguleerivad HKMS §-d 88 ja 89. Menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus ei ole piiramatu. Kohtupraktikas on selgitatud, et HKMS § 88 kohaldamisel tuleb arvestada täiendavalt HKMS § 28 lg-ga 2. Selle kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada. Ka see säte piirab menetlusosalise õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. Õigus ärakirja saada on piiratud, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib pidada ilmselgelt pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Lisaks puudub menetlusosalisel üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakiri (vt Riigikohtu 08.09.2015. a määrus nr 3-7-1-50215). Seega jääb esitatud taotlus rahuldamata.
23.Kokkuvõtvalt tagastab kohus HKMS § 121 lg 1 p 4 ja HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel J. Danilišeni kaebuse tervikuna koos lisadega. Taotluse kaebetähtaja ennistamiseks ja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks jätab halduskohus läbi vaatamata. Taotlus koopia saamiseks esitatud kaebust jääb aga rahuldamata.