M.L. kaebus Tartu Vangla vastu kohustamaks Tartu Vangla ametnikel võtta vastu tema kirjalikke ja suulisi pöördumisi igal tööpäeval
Resolutsioon
1.Tagastada M.L. kaebus koos lisadega HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.
2.Jätta M.L. menetlusabi vabastamiseks läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
taotlus
riigilõivu
tasumisest
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Asjaolud
1.M.L. esitas 15.04.2016, 20.04.2016 ja 22.04.2016 Tartu Vanglale taotlused, milles soovis, et Tartu Vangla muudaks kehtivat pöördumiste korda ja võtaks temalt pöördumisi vastu igal tööpäeval.
2.Tartu Vangla jättis 10.05.2016. a vastustega nr 6-24/3147-3 ja 6-24/3034-2 esitatud taotlused rahuldamata.
M. L. esitas Tartu Vangla 10.05.2016. a vastuste nr 6-24/3147-3 ja 6-24/3034-2 peale vaide, mis jäeti Tartu Vangla 07.06.2016. a otsusega nr 1-11/172-2 rahuldamata.
4.Tartu Halduskohtusse saabus 10.06.2016M.L.tühistamiskaebusena pealkirjastatud menetlusdokument, milles M.L. leiab, et vanglateenistuse ametnik peaks igal tööpäeval vastu võtma tema kirjalikke pöördumisi.
5.Esitatud kaebusele on M.L. lisanud menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
Kohtu seisukoht
6.Halduskohus selgitab esmalt esitatud kaebusega seonduvat (I) ning võtab seejärel seisukoha esitatud taotluse osas (II). I
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Halduskohtu hinnangul kuulub esitatud kaebus käesoleval juhul tervikuna tagastamisele alljärgnevatel põhjendustel.
8.HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
9.Vanglale esitatud taotlustes on M.L. soovinud, et Tartu Vangla muudaks oma kehtivat töökorraldust ja võtaks kaebaja pöördumisi vastu igal tööpäeval. Taotlustest nähtuvalt on kaebaja pöördumiste all pidanud silmas nii suulisi kui ka kirjalikke pöördumisi. Halduskohus leiab, et ka esitatud kaebusest nähtub, et M.L. soovib korra muutmist nii suuliste kui ka kirjalike pöördumiste osas.
10.Esitatud kaebuse on M.L. pealkirjastanud tühistamiskaebusena. Samas leiab M.L. kaebuses, et vanglateenistuse ametnik peaks igal tööpäeval vastu võtma tema kirjalikke pöördumisi. Halduskohus leiab, et hoolimata kaebuse pealkirjast, on põhjendatud käsitleda esitatud kaebust kohustamiskaebusena toimingu sooritamiseks. Halduskohtu hinnangul on M.L. eesmärgiks käesoleval juhul Tartu Vangla kohustamine oma töökorralduse muutmiseks, mitte haldusakti tühistamine. M.L. tegelikku eesmärki on võimalik saavutada kohustamiskaebusega, mistõttu peab halduskohus võimalikuks ja eesmärgipäraseks tõlgendada esitatud kaebust kohustamiskaebusena toimingu sooritamiseks. Vastupidisele seisukohale asumiseks ei anna alust ka asjaolu, et vaideotsuses on M.L. vaiet menetletud kui Tartu Vangla 10.05.2016. a vastuste nr 6-24/3147-3 ja 6-24/3034-2 kehtetuks tunnistamise nõuet. Halduskohus märgib, et HKMS § 2 lg 4 teisest lausest tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Seega kontrollib kohus alljärgnevalt kohustamiskaebuse menetlemise võimalikkust.
11.Halduskohtu hinnangul ei ole kaebajal esitatud kaebusega võimalik saavutada taotletavat eesmärki.
12.Kohtule esitatud vastuses selgitab Tartu Vangla, et üksuses, kus kaebaja paikneb, võetakse kinnipeetavatelt kirjalikke pöördumisi reeglina vastu kaks korda nädalas. Vangla lisab, et kinnipeetavate kirjalike pöördumiste vastuvõtmise korraldus ei ole sätestatud Tartu Vangla dokumentidega, vaid tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 107 lg-st 2 on haldusorgan toimingu viisi, s.o kinnipeetavate kirjalike ja suuliste pöördumiste korra kehtestanud oma äranägemisel. Eelnevast nähtub, et Tartu Vangla on pidanud otstarbekaks võtta kinnipeetavate kirjalikke pöördumisi reeglina vastu kaks korda nädalas. Tartu Vangla selgitab, et suuliselt saavad kinnipeetavad pöörduda Tartu Vangla poole olmeküsimustes. Suuliselt pöördumiste korda reguleerib Tartu Vangla direktori 11.02.2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra p 11.1.1. Samas on vangla kinnitusel kinnipeetavatele tagatud võimalus pöörduda suuliselt oma probleemidega vanglateenistuse ametnike poole igapäevaselt ning vajadusel esitada ka kirjalikke pöördumisi sagedamini.
Lisaks kinnitab vangla, et nende dokumentide registreerimise programmist nähtub, et M.L. on saanud esitada kirjalikke pöördumisi kõigil nädalapäevadel, mitte ainult esmaspäeval ja neljapäeval. Vangla kinnitab veel täiendavalt, et kinnipeetavatele, s.h M. L. ei tehta Tartu Vanglas takistusi, kui nad soovivad suuliselt või kirjalikult pöörduda vangla poole sagedamini kui esmaspäeviti ja neljapäeviti.
13.Nii vanglale esitatud taotlusest kui ka kohtule esitatud kaebusest nähtub, et M.L. eesmärgiks on, et Tartu Vangla muudaks oma töökorraldust ja võtaks temalt vastu kirjalikke ja suulisi pöördumisi igal tööpäeval. Samas on Tartu Vangla nii 10.05.2016. a vastustes nr 624/3034-2 ja 6-24/3147-3, 07.06.2016. a vaideotsuses nr 1-11/172-2 kui ka 14.07.2016. a vastuses nr 1-10/119-4 korduvalt kinnitanud, et vajaduse korral saab M.L. nii suulisi kui ka kirjalikke pöördumisi esitada vanglaametnikele ka teistel nädalapäevadel, mitte ainult esmaspäeval ja neljapäeval. Samuti on Tartu Vangla korduvalt kinnitanud, et nende dokumendi registreerimise programmist nähtuvalt on M.L. saanud ka teistel nädalapäevadel kirjalikke pöördumisi esitada ning selles osas ei ole vanglateenistus talle takistusi teinud. Halduskohtul ei ole põhjust kahelda Tartu Vangla kinnituses kirjalike ja suuliste taotluste vastuvõtmise ja registreerimise korra osas. Seega on juba praegu M.L. võimalik pöörduda vanglateenistuse poole nii suuliste kui ka kirjalike pöördumistega sellise korra kohaselt, mida kaebaja taotleb esitatud kaebuses. Halduskohus juhib veelkord kaebaja tähelepanu ka sellele, et Tartu Vangla kinnituse kohaselt on ka käesoleva kaebuse esitamiseni Tartu Vangla võimaldanud M.L. kaebuses taotletud korra kohaselt vanglaametnike poole pöörduda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et M.L. ei ole võimalik esitatud kaebusega saavutada taotletud eesmärki, kuivõrd M.L. on juba praegu võimalik kaebuses soovitud viisil pöörduda vanglateenistuse poole. Seega kuulub esitatud kaebus HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastamisele.
14.Täiendavalt peab halduskohus vajalikuks selgitada järgmist. HKMS § 120 lg 3 esimese lause kohaselt kui kohus leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta selle käiguta jätmise määruse, andes puuduste kõrvaldamiseks kuni 15-päevase tähtaja ja saates määruse viivitamata täitmiseks. Lisaks on Riigikohus korduvalt selgitanud, et halduskohtu selgituskohustus hõlmab ka selgituskohustust kaebuse liigi valikul (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.02.2011. a otsuse nr 3-3-1-80-10 p 22; 17.06.2015. a otsuse nr 3-3-124-15 p 12). Halduskohus selgitab, et juhul kui isik soovib vaidlustada vangla toimingut, milleks teda kohustab konkreetne üld- või üksikakt, on kohustamiskaebuse rahuldamise eelduseks esmalt nende aktide tühistamise nõude esitamine (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 19.10.2015. a otsuse nr 3-3-1-28-15 p 28). Samas, nagu Tartu Vangla on selgitanud, puudub vanglal konkreetne akt, mis reguleeriks kinnipeetavate kirjalike pöördumiste vastuvõtmise korraldust. Seega ei oleks käesoleval juhul võimalik selles osas ka eelneva tühistamiskaebuse esitamine. Lisaks on Tartu Vangla selgitanud, et suuliselt pöördumiste korda reguleerib Tartu Vangla direktori 11.02.2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra p 11.1.1. Juhindudes eelnevalt viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi 19.10.2015. a otsuse nr 3-3-1-2815 p-st 28, oleks ka selles osas kohustamiskaebuse rahuldamise eelduseks eelnev tühistamiskaebuse esitamine.
15.Halduskohtu hinnangul puudub aga siiski igal juhul vajadus suunata kaebajat muu eesmärgipärasema kaebuse liigi valikule, kuivõrd haldusorgan võimaldab juba M.L. suulisi ja kirjalikke pöördumisi esitada sellises korras, mille kohustamiseks M.L. kaebuse esitas. Seega ei aitaks ühelgi juhul kohustamiskaebuse menetlemise võimalikkusele ega M.L. õiguste
kaitsele kaasa muu nõude esitamine. Eeltoodust tulenevalt ei omaks ükski muu kaebuse liik eduväljavaateid. Halduskohus saab aga kaebajat suunata üksnes perspektiivikate nõuete esitamisele. Kuna käesoleva menetluse raames puuduvad efektiivsemad õiguskaitsevahendid, puudub halduskohtul seetõttu ka vajadus suunata kaebajat muutma esitatud kaebust, sest kaebuse muutmine ei suurendaks selle eduväljavaateid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 17.06.2015. a otsuse nr 3-3-1-24-15 p 13). Eeltoodust tulenevalt ei ole käesoleval juhul halduskohtu hinnangul põhjendatud HKMS § 120 lg-s 3 sätestatud tähtaja andmine puuduste kõrvaldamiseks. II
16.Kaebusele on M.L. lisanud ka menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Kuivõrd halduskohus tagastab kaebuse tervikuna, ei pea ta vajalikuks võtta seisukohta esitatud menetlusabi taotluse osas. Seetõttu jääb taotlus läbi vaatamata.
17.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel M.L. kaebuse koos lisadega, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Halduskohus selgitab lisaks, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks jätab halduskohus aga läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Hristoforova kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.