Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
14. juuli 2016, Tallinn
Haldusasja number
3-14-52880
Haldusasi
AE kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ning kahju hüvitamise taotluse lahendamisega viivitamise õigusvastaseks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 15. jaanuari 2016. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – AE Vastustaja – Tallinna Vangla
Menetluse alus ringkonnakohtus
AE määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta AE määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15. jaanuari 2016. a määrus haldusasjas nr 3-14-52880 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 124 lg 4, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AE esitas 10.01.2014 Tallinna Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks 9,50 eurot iga Tallinna Vanglas viibitud päeva eest, mil ta oli sunnitud viibima inimväärikust alandavates tingimustes (ebapiisav vaba ruum kambrites, huvitegevuse ja sportimisvõimaluste vähesus, isiklike esemete kasutamise mittevõimaldamine, vanglateenistujate suhtumine, kambrite valgustustingimused). Taotleja sai Euroopa Inimõiguste Kohtu 19.12.2013 otsusest asjas Tunis vs. Eesti teada kas 20.12.2013 või 31.12.2013, millest hakkas kulgema ka kahjunõude esitamise 3-aastane tähtaeg.
2.Tallinna Vangla tagastas 04.11.2014 vastusega nr 5-18/14/993-4 AE kahju hüvitamise taotluse perioodi 09.06.2010–09.01.2011 osas läbivaatamatult, sest kahjunõue on selles osas
3-14-52880 esitatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaega rikkudes ning taotleja ei ole toonud välja objektiivseid takistusi nõude tähtaegseks esitamiseks. Muus osas jättis vangla kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
3.AE esitas 24.11.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega ning kahjunõude lahendamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamiseks. Kahju hüvitamise taotlus hõlmab erinevaid perioode ajavahemikul 09.06.2010–30.12.2011. Tallinna Vangla lahendas 10.01.2014 esitatud kahjunõude alles 04.11.2014.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 23.12.2014 määrusega kaebuses esitatud tuvastamisnõude ning kahju hüvitamise nõude osas, mis puudutab kinnipidamistingimusi perioodil 09.06.2010–09.01.2011. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 30.06.2015 määrusega AE määruskaebuse osaliselt ja tühistas Tallinna Halduskohtu 23.12.2014 määruse osas, milles halduskohus tagastas kahjunõude läbivaatamatult seonduvalt perioodiga 02.12.2010– 09.01.2011.
5.Tallinna Halduskohus võttis 13.08.2015 määrusega AE hüvitamiskaebuse menetlusse seoses perioodidega 02.12.2010–30.12.2011, 14.06.2013–24.06.2013 ja 13.12.2013– 18.12.2013.
6.Tallinna Vangla leidis 18.12.2015 kirjalikus seisukohas, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. Tallinna Vangla registreeris nõuetekohase kahju hüvitamise taotluse 10.03.2014, mistõttu tuli see RVastS § 18 lg 1 kohaselt läbi vaadata hiljemalt 12.05.2014. AEl oli RVastS § 18 lg-st 2 tulenevalt õigus esitada kaebus halduskohtule hiljemalt 12.06.2014, kuid kaebus on esitatud alles 24.11.2014. Kuivõrd kaebaja ei ole nõuetekohaselt läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust, tuleb kaebus jätta läbi vaatamata (vt Riigikohtu 28.04.2014 määrus nr 3-3-1-78-13, p 19; Tartu Ringkonnakohtu 19.11.2015 määrus nr 3-14-51791; 16.12.2015 määrus nr 3-14-52948; 17.12.2015 määrus nr 3-14-52217; 17.12.2015 määrus nr 3-14-53117).
7.AE leidis 12.01.2016 ja 13.01.2016 seisukohtades, et Tallinna Vangla viivitas kahju hüvitamise taotluse lahendamisega õigusvastaselt ning AE esitas kaebuse halduskohtule 30 päeva jooksul Tallinna Vangla 04.11.2014 vastusest arvates, mistõttu on kaebus tähtaegne ja puudub vajadus tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks.
8.Tallinna Halduskohus luges 15.01.2016 määrusega kaebuse esitatuks tähtaja rikkumisega ja lõpetas HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel haldusasja menetluse. Vastustaja esitas väite RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud kaebetähtaja rikkumisest alles pärast esialgset määruskaebemenetlust. Seega ei ole hüvitamiskaebuse tähtaegsuse uuesti kontrollimine välistatud. HKMS § 152 lg 1 p 2 ei anna kohtule kaalutlusõigust, kas mittetähtaegset kaebust menetleda või mitte. Vaidlust ei ole selles, et AE kõrvaldas kahju hüvitamise taotluse puudused 10.03.2015 ja Tallinna Vangla lahendas taotluse 04.11.2014 ehk pärast RVastS § 18 lg-s 1 ettenähtud kahekuulise tähtaja möödumist. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 8 toodud kohtueelse menetluse läbimise järgselt kohtusse pöördumisele kehtib erinormina RVastS § 18 lg-st 2 tulenev 30-päevane kohtusse pöördumise tähtaeg (sh olukorras, kus haldusorgan on jätnud taotluse tähtaegselt lahendamata) ning HKMS § 47 lg 3 kui üldnorm ei ole asjassepuutuv. Kuna Tallinna Vanglal tulnuks taotlus lahendada hiljemalt 12.05.2014, siis pidi AE esitama kaebuse hiljemalt 12.06.2014. Kui vangla lahendab taotluse pärast kaebetähtaja möödumist, ei hakka kaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema, olenemata vangla 04.11.2014 vastuses sisalduvast ebaõigest vaidlustamisviitest, sest see ei saanud 2(4)
3-14-52880 kaebajat eksitada olukorras, kus tähtaeg oli hakanud kulgema ja ka lõppes juba varem. AE ei ole pidanud vajalikuks taotleda tähtaja ennistamist.
9.AE esitas halduskohtu määruse peale 22.01.2016 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 01.02.2016 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.AE palub määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada, sest tema 24.11.2014 esitatud kaebus on HKMS § 47 lg-te 2 ja 3 järgi tähtaegne. HKMS § 47 lg 3 on erinorm RVastS § 18 lg 2 suhtes. Halduskohus ei ole põhjendanud Tallinna Vangla 04.11.2014 vastuses toodud vaidlustamisviite ebaõigsust. Samuti ei ole põhjendatud, miks ei või taotleja oodata haldusorgani vastust rohkem kui kaks kuud ning pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul vastuse saamisest või HKMS § 47 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul. Halduskohtu lähenemine võimaldab vanglal asuda seadust teadlikult rikkudes vältima kaebuste esitamist. Kui VangS § 11 lg 8, RVastS § 18 lg 2 või muu asjassepuutuv norm piirab kaebaja õigust kohtusse pöörduda, tuleb see jätta põhiseadusevastasuse tõttu kohaldamata.
11.Tallinna Vangla vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. RVastS § 18 lg 2 on erinorm HKMS § 47 lg 3 suhtes. AEl on head õigusalased teadmised, millest võib järeldada, et ta oli RVastS §des 17 ja 18 sätestatust teadlik. Kaebajal puudusid objektiivsed või subjektiivsed takistused kaebuse tähtaegseks esitamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus märgib esmalt, et kuivõrd Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2015 määruses ei võetud seisukohta mitte AE kohtusse pöördumise tähtaegsuse küsimuses, vaid hinnati üksnes kahju hüvitamise taotlusega Tallinna Vangla poole pöördumise tähtaegsust (st kontrolliti VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse nõuete järgimist), siis ei ole praeguses asjas varem toimunud määruskaebemenetluses lahendatud AE 24.11.2014 kaebuse tähtaegsust.
13.Riigikohus asus 11.05.2016 määruses nr 3-3-1-18-16 (p-d 10-12) seisukohale, et kui vangla ei ole kinnipeetava kahju hüvitamise taotlust RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud kahekuulise tähtaja jooksul lahendanud, tuleb kinnipeetaval esitada kaebus halduskohtusse 30 päeva jooksul alates kahjunõude lahendamiseks ettenähtud tähtaja lõppemisest ka juhul, kui vangla tema kahjunõude hiljem sisuliselt lahendab, ning kaebetähtaeg sellisel juhul enam uuesti kulgema ei hakka. Muu hulgas tuleneb Riigikohtu lahendist, et RVastS § 18 lg 2 on HKMS § 47 lg-te 2 ja 3 suhtes erinormiks ning viimatinimetatud sätted pole seetõttu praeguses vaidluses asjassepuutuvad.
14.Viidatud kohtupraktikat arvestades ei saa olla vaidlust, et AE kaebuse tähtaegsust tuleb hinnata RVastS § 18 lg 2 alusel, mitte aga HKMS § 47 lg-te 2 ja 3 alusel. Kuna AE kõrvaldas kahju hüvitamise nõudes esinenud puudused 10.03.2014, tuli Tallinna Vanglal tema taotlus RVastS § 18 lg 1 kohaselt lahendada hiljemalt 12.05.2014 ja RVastS § 18 lg-s 2 ettenähtud 30-päevane kohtusse pöördumise tähtaeg lõppes 11.06.2014. Kuivõrd AE esitas kaebuse halduskohtule alles 24.11.2014, on see esitatud tähtaja rikkumisega.
3(4)
3-14-52880
15.RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud regulatsiooni ei ole alust pidada põhiseadusega vastuolus olevaks, sest puudutatud isikule on olnud seadusega tagatud mõistlik võimalus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse ning kui RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaja mittejärgimist tuleks konkreetsetel asjaoludel hinnata vabandatavaks (nt kui tähtaja rikkumine oli tingitud HKMS § 47 lg 3 ja RVastS § 18 lg 2 omavahelisest vastuolust tulenevale eksimusele, arvestades ka Tallinna Vangla suutmatust kinnipeetavate kahju hüvitamise taotlusi tähtaegselt lahendada), on kohtul vajaduse korral võimalik HKMS § 71 lg 1 alusel ennistada kohtusse pöördumise tähtaeg (nt lahend nr 3-3-1-18-16, p 13; Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2016 määrus nr 3-151452).
16.Kuivõrd AE on kohtumenetluses jäänud seisukohale, et tema kaebus on tähtaegne ning ta ei ole pidanud vajalikuks taotleda kaebetähtaja ennistamist, vaatamata sellele, et Tallinna Halduskohus 08.01.2016 kohtunõudega (tl 127-128) talle vastava võimaluse andis, siis ei ole halduskohtul olnud võimalik sellist taotlust ka lahendada. Halduskohus on õigesti märkinud, et HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 ei anna kohtule õigust menetleda mittetähtaegset kaebust.
17.Eelneva põhjal jääb AE määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.01.2016 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Oliver Kask
Villem Lapimaa
Virgo Saarmets
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.