Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Maili Tartu
Istungisekretär
Getter Piiroja
Kohtuotsuse avalikult teatavaks 14. oktoober 2016.a., kell 16.00. Pärnu Kohtumaja Rüütli tn 19 kantselei tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-14-52554
Tsiviilasi
Ü. V. hagi S. L. vastu 626.85 €€ nõudmiseks.
Tsiviilasja hind
626.85 €
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Ü. V. (isikukood xxxxxxxxxxx), elukoht xxxx xxxx, xxxxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx, tel: xxxxxxxx, e-post: xxx. Hageja lepinguline esindaja Kaspar Vahtre (V&V Õigusbüroo), isikukood: xxxxxxxxxxx, tel: 555 67 946, e-post: [email protected]. Hageja lepinguline esindaja Gert Võsa (V&V Õigusbüroo), isikukood: xxxxxxxxxxx, e-post: [email protected]. Kostja: S. L. (isikukood xxxxxxxxxxx), elukoht xxxxxxxx xxx, xxxxx.
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
15. september 2016.a., Pärnu
Menetluskulude jaotus
Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2 (11)
(ilmselt viga liitmisel 644.48 + 23.09 = 667.57, õige arvestus). Nõue esitati kokku summas 1853.16 €. Kohus võttis hagi 11.08.2014.a. määrusega menetlusse kokku summas 1853.16 €. 04.10.2014.a esitas hageja kohtule seisukoha, milles loobub osaliselt esitatud nõudest. Hageja esitas vähendatud nõude summas 613 eurot ja 36 senti koos viivistega 22 eurot ja 75 senti kogusummana 636 eurot ja 11 senti üüritasu, kommunaalmaksete ja energia eest, millest on maha arvestatud tagatisraha ja remondifond. Pärnu Maakohus 18.11.2014.a. määrusega võttis vastu Ü. V. hagist osalise loobumise ning lõpetas menetluse Ü. V. hagis S. L. vastu üüritasu, kommunaalmaksete ja energia võlgnevuse nõudes summas 31.12 eurot ning sellelt nõudelt viivise nõudes summas 22.36 €. Kogunõue 1820.89 € (636.11 €, sealhulgas viivis 22.75 € perioodil 04.04.-26.05.2014.a., tl 88, 1 kd,+ 256.31 € + 928.46 €). 19.05.2015.a hageja esitas nõude täpsustamise avalduse. Hageja palub kostjalt välja mõista üüritasu, kommunaalmaksete ja energia võlgnevus 608 eurot ja 83 senti ja tekitatud kahju (saamata jäänud tulu 248.42 eurot ja varale tekitatud kahju 928.47 eurot) hüvitis 1176 eurot ja 89 senti, kogusummas 1785 eurot ja 72 senti. Hageja on 19.05.2015.a täpsustuses vähendanud osaliselt esitatud nõuet. Vähendatud on üüritasu, kommunaalmaksete ja energia võlgnevust summas 4.53 eurot (613.36 – 608.83) ning tekitatud kahju summat 7.89 eurot (256.31-248.42).
1785,72 Riiglõiv
1960,72
November Detsember Jaanuar Veebruar KOKKU Märts KÜ kommunaalarved 77,02 92,03 148,3 132,62 449,97 98,42 Elektriarved 28,63
46,12 62,23 189,98 Üüritasu
255,65 294,71 344,42 344,85 1239,95
06.11.13 07.12.13 16.01.13 07.02.14 Üürnikult saadud summad
155,65 294,71 449,22 344,85 789,95 7. november tagatisraha üürileandjale
639,95 Haldus ja remondifondi arvestus sh haldustasu 11,66 11,66 11,66 11,66 46,64 11,66 sh remondifond 7,78 7,78 7,78 7,78 31,12 7,78
608,83 Punkt 2. Lepingu ülesütlemise etteteatamise kohustuse mittetäitmise tõttu tekitatud kahju arvestuses lähtutakse ühe kuu üüritasust ja kõrvalkuludest. Vastavalt üürilepingule on üüritasu 150 eur kuus. Kommunaalkulude tasu märtsikuus 98,42 eur. ((106,31-0,11 (viivis) 7,78(remondifond)=98,42). Kokku saamata jäänud tulu 248,42 eur. 16.06.2015.a. avalduses esitas hageja nõude vähendamise selgituse ja loobutud on menetluses olevast üüritasu, kommunaalmaksete ja energia võla nõudest summas 4.53 eurot 3 (11)
ning osaliselt tekitatud kahju nõudest summas 7.89 eurot, kokku 12.42 € ning esitatud menetluses olevast viivise nõudest summas 22.75 eurot perioodil alates 04.04.2014.a. kuni 26.05.2014.a. Pärnu Maakohtu 25. juuni 2015.a. määrusega on keeldutud menetlusse võtmast viivise nõuet alates 27.05.2014.a. 25. juuni 2015.a. määrus (tl 14, 2 kd) loobutud nõude osas seisukoha andmiseks ja loobutud osas menetluskulude hagejalt väljamõistmise taotlemiseks, on kostjale kätte toimetatud 02.07.2015.a. (tl 23 2 kd). 26.11.2015.a. on hageja esitanud hagi täpsustuse ja muudatuse, mille kohaselt vähendatakse ja muudetakse hagi ja hagi vähendatud osas võetakse hagi tagasi. Viivise osas on hagist loobutud ja selles osas seisukohta ei ole muudetud. Viivise nõuet ei ole esitatud. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks tasumata üüri ja kommunaalteenuste eest kokku 821.97 eurot. Pärnu Maakohus 28.01.2016.a. määrusega võttis vastu Ü. V. hagist osalise loobumise ning lõpetas menetluse Ü. V. hagis S. L. vastu viivise nõudes summas 22.75 €. Pärnu Maakohus 28.01.2016.a. määrusega andis kostjale, S. L.le, tähtaja hagi tagasi võetud osas menetluskulude nimekirja ja menetluskulusid tõendavate dokumentide esitamiseks 7 päeva alates käesoleva määruse kättetoimetamisest ning hageja 26.11.2015.a. hagiavalduse täpsustuse ja hagi muutmise avaldustele vastamiseks 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Pärnu Maakohtu 28.01.2016.a. määrus ja menetlusdokumendid on kostjale isikliku allkirja vastu kätte toimetatud 07.04.2016.a. Kostja kohtule kohtu poolt antud tähtajaks ei ole vastanud. 26.11.2015.a. on hageja esitatud hagi täpsustuse ja muudatuse, mille kohaselt vähendatakse ja muudetakse hagi ja hagi vähendatud osas võetakse hagi tagasi. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks tasumata üüri ja kommunaalteenuste eest kokku 821.97 eurot. Avalduse kohaselt hagi osaline tagasivõtmine on summas 1063.93 €. Arvestus on tehtud kogu nõude kohta. Pärnu Maakohtu 18.11.2014.a. määrusega on vastu võetud Ü. V. hagist osalise loobumise ning lõpetatud menetlus Ü. V. hagis S. L. vastu üüritasu, kommunaalmaksete ja energia võlgnevuse nõudes summas 31.12 eurot. Nimetatud summa tuleb 1063.93 € maha arvata ja vähendatud nõude osaks jääb 1032.81 €. Nõue 18.11.2014.a. seisuga s.o. enne vähendamist, oli 1798.13 € (ilma viiviseta). Kohus 12.05.2016.a. määrusega jättis läbi vaatamata Ü. V. hagi S. L. vastu 1032.81 € nõudmiseks ning menetluskulud hageja, Ü. V., kanda. Kostjal, S. L.l, menetluskulude rahalist nõuet ei ole. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks tasumata üüri ja kommunaalteenuste eest kokku 821.97 eurot. Kohus andis 28.01.2016.a. määrusega TsMS § 199 lg 1 p 6 alusel kostjale tähtaja hageja 26.11.2015.a. avaldustele vastamiseks 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Pärnu Maakohtu 28.01.2016.a. määrus ja menetlusdokumendid on kostjale isikliku allkirja vastu kätte toimetatud 07.04.2016.a. Kostja kohtule kohtu poolt antud tähtajaks ei ole vastanud. Kohus võttis 12.05.2016.a. määrusega menetlusse hageja 26.11.2015.a. muudetud hagiavalduse 821.97 € nõudmiseks ning teatas menetlusse võtmisest menetlusosalistele ning toimetas asja menetlusse võtmise määruse ning 26.11.2015.a. hagi muudatusavalduse kostjale kätte. Kostjale on viimati märgitu kätte toimetatud isikliku allkirja vastu 16.05.2016.a. Kostja ei ole 26.11.2015.a. muudetud hagiavaldusele kirjalikult vastanud (tähtaeg 14 päeva).
lepingu punktile 1.4 kohustus üürnik tasuma üüri 150 eurot kuus. Samuti tasus üürnik tagatisraha summas 150 eurot. Üüritasu ei sisaldanud tasu elektri ja kõrvalkulude (küte, vesi) eest. Vastavalt lepingu punktile 1.5 üürnik tasub kõrvalkuludena lisaks elektri ja vee eest esitatud näitude alusel. Lisaks eeltoodule üürnik tasub lepingu punktile 1.5.3 eluruumi kohta käiva kommunaal- ning haldus- ja hooldusteenuse järgmisel kuul koos üüritasuga üürileandjale. Kostja kohustus iga kuu 7. kuupäevaks tasuma üüri sularahas ettemaksuna, samaks kuupäevaks pidi kostja tasuma igakuiselt ka eelmise kuu kõrvalkulude eest. Kostja täitis oma kohustusi mittenõuetekohaselt – jättes tasumata jaanuari, veebruari ja märtsi üüritasu summas 450 eurot ja detsembri, jaanuari, veebruari ja märtsi kommunaalmaksed summas 480,96 eurot. Samuti jättis kostja tasumata üüritasu ning kommunaaltasud novembris ja detsembris, kuid kuna kostja tasus jaanuaris 2014, hagejale 350 eurot, siis Hageja arvestas sellest need summad tasutuks. Hageja peab siinkohal vajalikuks märkida, et kuigi kõikidele arvetele on märgitud perioodiks kuu, siis tegelikult tarbiti esitatava kuu teenuseid eelmisel kuul. St kui arvele on kirjutatud perioodiks detsember 2013, siis tegelikkuses on tegemist novembrikuus tekkinud kuludega. Võlaõigusseaduse § 271 sätestab üüri maksmise kohustuse. Võlaõigusseaduse § 292 lg 1 sätestab kõrvalkulude (kommunaalmaksete) tasumise kohustuse. Üürnik eiras eelnimetatud seadusesätteid.
arve kokku 93,32 148,45 132,88 106,31
mahaarvatavad kulud 34,36 34,59 33,33 33,18
elekter 15,12
46,12 62,23
74,08 166,86 145,67 135,36 5 (11)
Seega on kostjal tasumata elektri- ja kommunaalkulude eest hagejale 521,97 eurot. Hageja nõue kokku koos üüritasuga on 821.97 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks tasumata üüri ja kommunaalteenuste eest kokku 821.97 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtuistungil hageja palus kostjalt välja mõista summa 626.85 eurot. Nõude vähenenud osast hageja loobus.
maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses. Üürilepingu p 1.7.1. ja p 1.7.3. tulenevalt pooled on kokku leppinud, et tagatisrahast 150.- eur arvestatakse maha pärast lepingu lõppemist üürilepingust täitmata jäänud kohustuste summa. (tl 5, 1 kd). Seega vaidlust ei ole poolete vahel selles, et tagatisraha tagab üürileandja üürilepingust tulenevaid nõudeid. Hageja on teinud tasaarvestuse tagatisega üüri nõude osas summas 150.- euri. Kostjal on võlg hageja ees üüri eest alates 07.11.2013.a. kuni märts 2014.a. ja kommunaalteenuste eest perioodil 07.11.2013.a. kuni 28.02.2014.a. alljärgneva arvestuse järgi järgmises ulatuses. Üürilepingu p-s 1.4.2. on pooled kokku leppinud, et üürnik tasub kõrvalkulud vastavalt näitudele ja vastava teenuste osutaja poolt esitatud arvele (kommunaal, haldus- ja hooldusteenuse arve (p 1.5.3)) üürileandjale. Kommunaalkulud: November 2013.a.– arve 30.11.2013.a. summas 47.17 eurot (toimiku leht nr. 10, köide I). Kommunaalkulu 07.11.2013.a. – 30.11.2013.a. arvestus: 58.96/30=1.96*24p=47.17 eurot. Detsember 2013.a.– arve 31.12.2013.a. summas 148.45 € (sealhulgas 40 eurot ukse käepideme remont) – 34.90 eurot = 113.55 eurot (toimiku leht nr. 11, köide I). Jaanuar 2014.a.– arve 31.01.2014.a. summas 132.88 € – 33.33 €= 99.55 eurot (toimiku leht nr. 12, köide I). Veebruar 2014.a.– arve 28.02.2014.a. 106.31 € – 33.18 € = 73.13 eurot (toimiku leht nr. 26, köide I). Kostjale on esitatud korteriühistu arve 31.12.2013.a. (tl 11, 1 kd), mis sisaldab nõuet tasuda 40.- eurot maksetähtajaga 31.01.2014.a. Välisukse käepideme remondi kohta on esitatud Exelion Plus OÜ hinnapakkumine 08.01.2014.a. (komplekt ja paigaldus) summas 40.- eur ning arve 13.01.2014.a. summas 40.- eur. (tl 24, 25, 1 kd). Hinnapakkumisel on märgitud eraldi allkirjadega selgitus lõhkumise asjaolude kohta selliselt, et korter x külaliste vahel toimus kaklus ja politsei käis kohal. Kostja oma 28.08.2014.a. vastuses kohtule on kinnitanud käepideme lõhkumise fakti kui sellist (tl 63 p, 1 kd). VÕS § 276 lg 1 kohaselt üürileandja on kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal; lg 2 kohaselt üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti; lg 3 kohaselt elu- või äriruumi üürnik peab arvestama majaelanike ja naabrite huvidega. Viimati märgitud üürnikupoolne kohus kajastub ka üürilepingu p-s 2.3. Üürilepingu p 10.2 kohaselt pooled on kokku leppinud, et üürnik vastutab üürieseme kahjustamise eest, kui ta ei tõenda, et kahjustamine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta eluruumi kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. VÕS § 334 lg 2 kohaselt üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kostja on rikkunud VÕS § 276 lg 2 sätestatud kohustust. Üürnik ei ole tõendanud, et käepideme lõhkumine ei tulenenud tema või temaga seotud isikute käitumisest. VÕS § 127 kohaselt (1) Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult 7 (11)
lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. (2) Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. (3) Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. (4) Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 kohaselt (1) Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. (2) Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. (3) Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Seega kostja peab kandma ukse käepideme lõhkumisega tekitatud kahju summas 40.- euri. Kommunaalkulud koos tekitatud kahjuga kokku: 333.40 eurot seisuga 28.02.2014.a. Kulu elektriteenusele. November 2013.a. – arve 30.11.2013.a. summas 12.10 eurot (toimiku leht nr. 13, köide I). Elektrikulu 07.11.2013.a. – 30.11.2013.a., arve summas 15.12 eurot – arvestus: 15.12/30=0.50*24p=12.10 eurot. Detsember 2013.a.– arve 31.12.2013.a. summas 53 eurot (toimiku leht nr. 15, köide I). Jaanuar 2014.a.– arve 31.01.2014.a. summas 46.12 eurot (toimiku leht nr. 17, köide I). Veebruar 2014.a.– arve 28.02.2014.a. summas 62.23 eurot toimiku leht nr. 19, köide I). Kulu elektriteenusele kokku: 173.45 eurot seisuga 28.02.2014.a. Kommunaal- ja elektrikulu ning tekitatud kahju kokku on 506.85 eurot. Üüri nõue. 2013.a. detsember, 2014.a. jaanuar, veebruar, märts – 4*150 = kokku 600 eurot. Üür novembris 2013.a. 150/30=5*24p=120 eurot. Perioodil 07.11.2013.a. – 31.03.2014.a. maksmisele kuulunud üür 720 eurot. Kommunaal- ja elektrikulu ning tekitatud kahju kokku 506.85 eur + üür 720 eur = 1226.85 eurot. Kostja maksis üürilepingu sõlmimisel tagatisraha 150 eurot, üüriraha 100 eurot ning lepingu kestel lepingu täitmiseks 350 eurot s.o. kokku 600 eurot. Seega kostja poolt on kohustus täitmata 626.85 € ulatuses, millises summas tuleb hagi rahuldada ja 626.85 € kuulub kostjalt väljamõistmisele.
L. vastu 1 032.81 euro nõudmiseks. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda, kusjuures kostjal menetluskulude rahalist nõuet ei olnud. Hageja nõue kommunaal- ja elektrikulu ning tekitatud kahju osas oli 26.11.2015.a. avalduses kokku 521.97 €. 15. septembri 2016.a. kohtuistungil hageja jäi nõude juurde summas 506.85 €. Hageja loobus 15.09.2016.a. kohtuistungil nõude vähenenud osast. Hageja on kogu menetluse kestel arvestanud ja arvesse (maha arvanud) võtnud kostja poolt tasutud summasid üürilepingu perioodi ulatuses, mistõttu muus osas on tegemist võla vähenemisega arvestuslikult. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kuivõrd hageja on hagist osaliselt loobunud, siis seetõttu kohus võtab hagist osalise loobumise vastu, sest see ei riku avalikku huvi ning lõpetab asjas menetluse hageja poolt märgitud ulatuses. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja vastuväiteid hagist loobumisele ei ole esitanud ja menetluskulude rahalist nõuet hageja ei ole esitanud. Seega menetluskulud tuleb jätta hagist loobutud osas hageja enda kanda. Kostjal menetluskulude rahalist nõuet hagist loobutud osas ei ole. Hageja on menetluse käigus hagist osaliselt loobunud ja hagi osaliselt tagasi võtnud, mistõttu hageja nõue kostja vastu on jäänud 15. septembri 2016.a. kohtuistungil 626.85 €. Kohus on hagist loobutud osas ja hagi osaliselt tagasi võetud osas menetluskulud jätnud hageja enda kanda. Kostjal menetluskulude rahalist nõuet hagist loobutud osas ja hagi osaliselt tagasi võetud osas ei ole. Seega hageja on hagist loobutud või hagi osaliselt tagasi võetud summas 1226.31 €.
3) 20.09.2016.a esitatud avalduse kohaselt hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust ja peamiselt järgnevatest V&K Konsultatsioonid OÜ poolt teostatud õigusabitoimingutest (toiming – kulunud aeg – maksumus):
10 (11)
12.11.2015.a osales hageja esindaja kohtuistungil, mis kestis 54 minutit. Seega kulu märgitud ulatuses õigusabile kohtuistungil osalemiseks on põhjendatud ja vajalik.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.