Mõista B.Y B.Y kasuks alates 16.11.2025 kuni S.A täisealiseks saamiseni elatis 126,53 eurot.
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
7.Toimetada kohtuotsus kätte hagejale ja kostjate seaduslikule esindajale. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus kohtuotsusele edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630, 632). Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD
Hagiavaldus ja hageja seisukohad
1.Hageja (X) esitas 16.11.2025 hagi K.S, B.Y ja S.A (laste) vastu Tartu Maakohtu 02.07.2024 kohtumäärusega kinnitatud kompromissiga elatise vähendamiseks kokku kõigile lastele 300 euroni (dtl 2–3). Hageja põhjendab elatise vähendamise nõuet asjaoluga, et pärast varasema elatise määramist on oluliselt muutunud asjaolud. Esiteks on hagejal uus ülalpeetav. Teiseks on laste suhtluskord vanemate vahel täpsustatud ja kujunenud välja pärast Sotsiaalkindlustusamet riikliku perelepitusteenuse menetlust. Varasem elatis määrati ajal, mil nimetatud korda ei olnud. Seetõttu ei kajastanud varasem määrus laste tegelikku viibimist mõlema vanema juures ega hageja praegust ülalpidamiskoormust.
2.Senine kohtumiskord on näidanud, et laste regulaarne viibimine hageja juures toob kaasa märkimisväärseid kulutusi (dtl 21–22). Kolme lapse viibimine hageja juures kuni kaheksa ööpäeva kuus eeldab suuremat elamispinda ja sellest tulenevalt kõrgemaid elamiskulusid. Lisaks tuleb hagejal laste tema juures viibimise ajal tagada neile igapäevane toit, vajalikud riided vastavalt nende vajadustele, koolitarbed ning transport hageja elukohta ja tagasi. Pärast elatise tasumist jääb hageja igakuiseks sissetulekuks keskmiselt ligikaudu 1100 eurot, millest tuleb tagada enda ning kokku nelja ülalpeetava toimetulek, st hagejate tema juures viibimise ajal. Märkimisväärne osa sellest kulub eluasemele ja teistele vältimatutele püsikuludele. Seevastu kostjate ema sissetulekule lisanduvad lisaks töötasule suurperetoetus, töövõimetoetus ja hageja poolt makstav elatis. Kostjad esitasid elatisnõude enne seda, kui hagejal õnnestus algatada perelepitusmenetlus lastega suhtlemise ja vanemlike kohustuste täitmise korraldamiseks. Perelepituse käigus väljendas hageja soovi osaleda laste elus võrdselt ning veeta lastega ligikaudu 50% ajast, kuid kostjate ema sellise korraldusega ei nõustunud. Hageja nõustus lõpuks perelepitaja vahendusel kompromisslahendusega, kuna tal puudus sel ajal täielik ülevaade lastega seotud tegelikest kuludest, kohtumiskorra praktilisest mõjust ning laste vajadustest lisaks makstavale elatisele.
3.Perelepitaja juures sõlmitud kokkuleppe kohaselt viibivad lapsed hageja juures iga teise ja neljanda nädala reedest teisipäevani. Sellest tulenevalt viibivad lapsed hageja juures ligikaudu 105 ööpäeva aastas ehk keskmiselt 8,75 ööpäeva kuus. Lisaks laste igapäevastele vajadustele hageja juures on lapse samuti hagejale korduvalt väljendanud puudust teatud riietest, jalanõudest, koolitarvetest ja taskurahast, mistõttu on hageja neid vajadusi oma võimaluste piires täiendavalt katnud. Hageja ei taotlenud varem elatise ümberarvutamist, kuna lähtus eeldusest, et laste vajadused on kostjate ema juures piisavalt kaetud. Hageja eesmärk ei ole hoiduda kõrvale laste ülalpidamise kohustusest, vaid tagada kõigile oma lastele võrdsed ja piisavad elutingimused. Hageja soovib, et tema majanduslik olukord võimaldaks katta laste vajadusi nii elatise maksmise kui ka laste tema juures viibimise ajal.
4.Hageja on püüdnud vaidlust lahendada kohtuväliselt, algatades uue perelepitusmenetluse, kuid menetlus ei saanud sisuliselt alata, kuna kostjate emale ei sobinud ükski lepitaja pakutud kohtumisaeg ning kostjate ema soovis menetluse lõpetamist enne selle sisulist läbiviimist.
5.Hageja esitas 10.12.2025 kostjate esindaja vastuväitele omapoolsed seisukoha. Kostjate mitmed vastuväited ei vasta tegelikkusele ja puuduvad tõendid (dtl 42–51). Hageja selgitas, et vanima lapse tema juurde tulemine ja lahkumine on praktikas sõltunud X nõusolekust ja ta ei ole kunagi takistanud lapse liikumist. Samuti on laps viibinud hageja juures ka väljaspool ametlikku suhtluskorda vastavalt enda soovile. Hageja on seni suhtunud sellesse paindlikult ega ole pidanud vajalikuks täpset päevade arvestust. Keskmise lapse puhul märkis hageja, et spordi- ja võistlusperioodidel ei viibi laps samuti X juures, vaid naaseb sageli otse tema juurde ning nende olukordade lahendamiseks on vanemate vahel olnud pidev suhtlus. Nende asjaolude tõendamiseks on esitatud lisad lasteaia-, kooli- ja huviringide üritustel osalemise kohta. Noorima lapse osas selgitas hageja, et pöördus Sotsiaalkindlustusameti poole sooviga läbida uus riiklik perelepitus, kuna vanemate vaheline suhtlus lapse kohtumiste küsimuses on olnud vastuoluline. Hageja sõnul on talle korduvalt öeldud, et laps ei soovi tema juurde tulla, kuid samal ajal on talle ette heidetud olukordi, kus ta on olnud valmis lapse soovidega arvestama.
6.Hageja ei nõustu väitega, et lapsed ei soovi tema juurde tulla. Tema sõnul on lapsed talle selgitanud, et üksikutel juhtudel on nende soovid seotud konkreetsete sündmuste, kokkulepete või tegevustega ema juures. Hageja rõhutab, et ta ei ole kunagi soovinud lapsi sundida enda juurde tulema ning peab oluliseks säilitada lastega hea ja usalduslik suhe sõltumata kohtumiste täpsest mahust. Samuti vaidleb hageja vastu väitele, et ta ei panusta laste vajadustesse. Hageja selgitab, et tema kodus on lastele olemas vajalikud riided, jalanõud, ujumisvahendid ja muud esemed ning sageli liiguvad laste asjad mõlema kodu vahel. Hügieenitarvete osas märgib hageja, et tema varasemad kommentaarid puudutasid üksnes vanima X individuaalseid eelistusi teatud toodete kasutamisel. Vajadusel on ta neid tooteid ka ise ostnud. Hageja peab ebaõigeks ka väidet, et ta ei osale lasteaia-, kooli- ja huviringide tegevustes. Ta kinnitab, et on osalenud mitmetel üritustel ja koosolekutel, millest osa on toimunud ka Xjuuresolekul. Oma osalemise tõendamiseks on hageja esitanud vastavad fotod, sõnumivahetused ja muud materjalid lisas. Hageja leiab, et kui talle võimaldataks suurem osalus laste igapäevaelus, väheneks ka ema koormus ning vaidlused elatise üle oleksid väiksemad. Hageja nõustub üksnes kostja väitega, et tema kodus puudub lastele eraldi kirjutuslaud. Samas selgitab ta, et õppetööks kasutatakse suurt söögilauda ning ruumilahendus on tingitud pere suurusest ja eluaseme võimalustest.
7.Hageja lõplikes seisukohtades märgitakse, et vaatamata tema püüdlustele ei olnud kompromissi saavutamine võimalik. Hageja leidis, et asjaolu, et laste X võimaldab lastel kokkulepitud suhtlusajast varem lahkuda, kohtumistele mitte tulla või korraldab laste tegevusi viisil, mis ei arvesta kokkulepitud suhtluskorda, ei sõltu temast ning tema võimalused olukorda mõjutada on piiratud. Hageja avaldas lootust, et käesolevas asjas tehtav lahend aitab tagada talle määratud suhtlusaja tegeliku realiseerimise. Hageja märkis täiendavalt, et kui lähtuda seadusest ning arvestada laste viibimist tema juures keskmiselt kaheksa ööpäeva kuus, kujuneks elatise kogusummaks 369,25 eurot kuus, millest K.S kohta oleks elatis 131,20 eurot, B.Y kohta 111,52 eurot ning S.A kohta 126,53 eurot. Kostjate seadusliku esindaja vastused
8.Laste ema ei nõustu hagiga ja leiab, et puuduvad asjaolud, mis õigustaksid hetkel makstava elatise vähendamist (dtl 35–36). Laste X hinnangul ei vasta hagis esitatud väited laste tegelikule elukorraldusele ega hageja panusele laste ülalpidamisse ja kasvatamisse. Laste ema sõnul ei viibi lapsed X juures sellises ulatuses, nagu hageja väidab. Vanim X külastab X harva ning teeb seda üksnes enda soovist lähtuvalt. Noorem X viibib X juures üldjuhul reedest pühapäevani ning keskmine laps osaleb suure osa ajast treeningutel ja võistlustel, mistõttu tema viibimineX juures on piiratud. Laste eX on pidanud arvestust laste X juures viibimise kohta ning tema hinnangul ei vasta laste tegelik viibimine hageja poolt kirjeldatud mahule. Lisaks märgib laste X, et vanim ja noorim X ei soovi sageli X juurde minna ning vanima lapse suhtes on lastekaitse seisukoht, et laps võib X suhelda vastavalt oma soovile. Noorima lapse puhul on lastekaitse ja raviarsti soovitus olnud piirata tema viibimist X juures, kuna X ei ole järjepidevalt täitnud lapse raviskeemi.
9.Laste eX väitel ei osale hageja olulisel määral laste igapäevaste vajaduste katmises. Hageja ei ole lastele soetanud koolitarbeid ega loonud oma elukohta tingimusi, mis võimaldaksid lastel seal õppida. Lapsed võtavad X juurde kaasa oma riided ja vajalikud esemed ema kodust. Laste ema ostab regulaarselt lastele riideid, jalanõusid ja muid esmatarbekaupu ning säilitab selle kohta kuludokumendid. Tema sõnul võib hagejale jääda ekslik mulje, et lastele ei osteta uusi riideid, kuna laste Xon loobunud väiksemat last X juurde saatmast uute riietega, sest need ei ole sealt tagasi jõudnud.
10.Laste X kannab valdava osa laste ülalpidamisega seotud kuludest. Keskmise lapse treeningute, võistluste, sõitude ja taskurahaga seotud kulud ületavad mitmel kuul 100 eurot. Lisaks tasub laste X noorima lapse mänguteraapia eest, katab kooli- ja trennisõitude kulud, vanima lapse kooliga seotud väljaminekud ning tagab lastele igapäevase toidu, riided, jalatsid, hügieenitarbed, taskuraha ja muud vajalikud kulutused. Samuti tasub laste X eluaseme-, kommunaal-, side-, interneti-, televisiooni- ja lasteaiakulud. Laste X rõhutab, et laste tervise, hariduse ja arenguga seotud kohustused on jäänud peaaegu täielikult tema kanda. Tema korraldab laste arstivisiidid, teraapiad, kooli- ja lasteaia koosolekud, arenguvestlused ning viibib lastega haiguslehel ka siis, kui lapsed haigestuvad X juures
viibimise ajal. Laste X ei ole tema sõnul nimetatud tegevustes osalenud ning on põhjendanud oma mitteosalemist sellega, et tegemist ei ole tema suhtluskorra ajaga.
11.Perelepituse osas ei nõustu laste Xhageja väidetega, nagu oleks tema takistanud menetluse läbiviimist. Laste X selgitab, et teavitas aegsasti oma tervislikust seisundist, haiglaravil viibimisest, tööalastest kohustustest ja muudest asjaoludest, mis ei võimaldanud tal osaleda hageja pakutud ajal. Ta oli valmis osalema perelepituses hilisemal ajal ning võttis selleks ühendust ka perelepituskeskusega. Tema hinnangul ei vasta tõele väide, et ta oleks keeldunud perelepitusest või soovinud selle läbikukkumist.
12.Majandusliku olukorra osas märgib laste ema, et tema netosissetulek on ligikaudu 1095 eurot kuus. Tal on osaline töövõime ning väljakuulutatud eraisiku pankrot. Samuti vajab ta regulaarset ravi, mis toob kaasa täiendavaid kulutusi. Laste X leiab, et kuigi ta saab riiklikke toetusi, kasutatakse need laste vajaduste katmiseks ning need ei vähenda laste tegelikke ülalpidamiskulusid. Samuti ei nõustu ta väitega, et hageja majanduslik olukord oleks uue lapse sünni tõttu oluliselt halvenenud, kuna hageja leibkond saab samuti laste kasvatamisega seotud riiklikke toetusi.
13.Laste ema hinnangul ei ole hageja tõendanud, et laste vajadused oleksid vähenenud või et esineksid muud sellised olulised asjaolud, mis õigustaksid elatise vähendamist. Vastupidi, laste vajadused ja nendega seotud kulud on ajas kasvanud ning suurem osa laste ülalpidamise, kasvatamise ja hooldamisega seotud kohustustest lasub jätkuvalt laste Xl. Seetõttu leiab laste X, et hageja hagi tuleb jätta rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt esitatud olulisi tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, põhjendades seda alljärgnevalt.
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
16.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt nt RKTKo nr 3-2-1-165-13, p 12; RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 18). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 13; RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 18). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 19). PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 295,86 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist
ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
17.On tuvastatav ja poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas; - Tartu Maakohus kinnitas 02.07.2024 tsiviilasjas nr 2-24-115181 pooltevahelise kompromissi, millest tulenevalt tuleb hagejal igale kostjale tasuda kuus 150 eurot. - hageja ja kostjate seadusliku esindaja vahel on 13.09.2025 sõlmitud Sotsiaalkindlustusameti kinnitusega vanemluskokkulepe (dtl 7–10); - kostjate eest makstavad riiklikud toetused laekuvad kostjate seaduslikule esindajale.
18.TsMS § 459 lg 1 kohaselt on pärast otsuse jõustumist poolel õigus nõuda perioodiliste maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, ning hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas ei olnud elatis määratud kohtuotsusega, vaid Tartu Maakohtu 02.07.2024 määrusega kinnitatud kompromissiga. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 459 lg-d 1 ja 2 kehtivad ka määruse kohta, millega kohus kinnitas kompromissi ja lõpetas menetluse (RKTKo 3-2-1-33-11, p 26). Seetõttu on hagejal õigus nõuda ka kompromissiga kindlaksmääratud elatise muutmist, kui pärast kompromissi kinnitamist on oluliselt muutunud elatise suurust mõjutavad asjaolud. Üldjuhul peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (RKTKo nr 3-2-1-124-15, p 11).
19.Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on pärast kompromissi kinnitamist muutunud elatise suuruse määramisel tähtsust omavad asjaolud, eelkõige laste X juures viibimise aeg ja hageja ülalpidamiskohustuse suurenemine seoses uue lapse sünniga.
20.Käesolevas asjas tuleb elatise suuruse määramisel arvestada ka ülalviidatud PKS § 101 lg-ga 6. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 101 lg 6 kohaldamine on kohtule kohustuslik ning kohus peab seda normi kohaldama sõltumata poolte väidetest või taotlustest, kui menetluses on tuvastatud, et laps viibib kohustatud vanema juures keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus (RKTKo nr 2-23-8691, p 13; RKTKo nr 2-17-6713, p 34; RKTKo nr 2-19-19160, p 14.6). Riigikohus on selgitanud, et kui lapse viibimine lahuselava vanema juures jääb suhtluskorras ettenähtust väiksemaks lahuselavast vanemast sõltumatutel põhjustel, tuleb PKS § 101 lg 6 kohaldamisel lähtuda kohtulahendis või kokkuleppes ettenähtud suhtluskorrast. Samuti tuleb kindlaksmääratud suhtluskorrast lähtuda juhul, kui tegeliku elukorralduse ja suhtluskorra vahel esinevad üksnes ebaolulised kõrvalekalded (RKTKo nr 2-23-8691, p 13.2).
21.Kohus loeb tuvastatuks, et lastega suhtlemise kord on vanemluskokkuleppega kindlaks määratud ning selle kohaselt peaksid lapsed isa juures viibima iga teise ja neljanda nädala reedest teisipäevani. Kohus lähtub vastavast suhtluskorrast, mille eesmärk on sarnaselt kohtu määratud suhtluskorraga tagada mõlema vanema osalemine laste kasvatamises, hoidmises ja ülalpidamises ning võimaldada lastel säilitada lähedane suhe mõlema vanemaga. Seega peaksid lapsed viibima hageja juures kokku ligikaudu 105 ööpäeva aastas ehk keskmiselt 8,75 ööpäeva kuus. Nimetatud viibimisaeg jääb PKS § 101 lg 6 kohaldamiseks seaduses sätestatud vahemikku, s.o seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Kohtul puudub võimalus laste tegelikke viibimispäevi tagantjärele kontrollida, vastavaid tõendeid ei ole esitada. Samas tulebki kohtul lähtuda poolte vahel kokku lepitud ja kinnitatud suhtluskorrast. Pole tõendatud, et laste tegelik viibimine isa juures sellest oluliselt erineks. Kohus möönab, et laste igapäevane elu ei pruugi alati kulgeda kokkulepitud suhtluskorraga täielikus kooskõlas ning paratamatult võib esineda üksikuid muudatusi ja kõrvalekaldeid, kuid elatise suuruse määramisel tuleb sellest siiski lähtuda, kui puudub usaldusväärne kokkulepe teistsuguselt reguleeritud viibimisaja kohta. Käesolevas asjas ei ole ka tuvastatud, et suhtluskorra mittetäitmine oleks olnud tingitud hageja soovimatusest lastega suhelda või muudest temast tulenevatest asjaoludest. Vastupidi, toimikust nähtub, et hageja on soovinud lastega suhtlemist jätkata ja osalenud suhtluskorra kujundamises.
Eeltooduga arvestades tuleb PKS § 101 lg 6 alusel vähendada elatise summat proportsionaalselt laste ja hageja koos veedetava ajaga.
22.Kohus ei pea siiski põhjendatuks elatise vähendamist hageja taotletud ulatuses kokku lastele 300 eurot kuus. Hageja esitas viimases menetlusdokumendis elatiskalkulaatori arvutused, mille kohaselt kujuneb elatise suuruseks K.S kasuks 131,20 eurot kuus, B.Y kasuks 111,52 eurot kuus ning S.A kasuks 126,53 eurot kuus. Kohus kontrollis nimetatud arvutusi ning leiab, et need vastavad PKS § 101 regulatsioonile ja käesolevas asjas tuvastatud asjaoludele. Seetõttu tuleb hagi rahuldada osaliselt ning vähendada varasema kohtulahendiga väljamõistetud elatist iga lapse kasuks nimetatud summadeni.
23.Kohus ei leia, et käesoleval juhul annaks hageja XXX. aastal sündinud neljas laps aluse elatise täiendavaks vähendamiseks. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud määra mh juhul, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja palgateatistest on tuvastatav, et 2025. aasta juunis, juulis ja oktoobris peeti tema töötasust kinni elatis 450 eurot kuus (dtl 11–14). Seejuures laekus hagejale pärast kinnipidamisi vastavalt 1362,26 eurot, 1178,17 eurot ja 908,79 eurot. Käesoleva otsusega vähendatakse hageja elatiskohustust kokku 369,25 euroni kuus. Seega väheneb hageja igakuine ülalpidamiskohustus senisega võrreldes ligikaudu 80 euro võrra. Pole tuvastatav, et pärast PKS § 101 lg 6 alusel elatise vähendamist oleks hageja neljas laps varaliselt vähem kindlustatud kui kostjad või et hageja majanduslik olukord ei võimaldaks tal täita ülalpidamiskohustust kõigi oma laste suhtes võrdselt.
24.TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib perioodilisi makseid käsitlevat kohtulahendit muuta üldjuhul alates hagi esitamisest. Kohus vähendab alates hagi esitamisest 16.11.2025 kostjalt K.S kasuks väljamõistetud elatise 150 eurolt 131,20 eurole kuus, B.Y kasuks väljamõistetud elatise 150 eurolt 111,52 eurole kuus ning S.A kasuks väljamõistetud elatise 150 eurolt 126,53 eurole kuus.
25.Samas ei tähenda elatise vähendamine alates hagi esitamisest seda, et kohustatud vanem võiks varem tasutud või menetluse ajal enam makstud elatise arvelt jätta tulevasi elatisemakseid tegemata. Riigikohus on selgitanud, et kui vanem on tasunud elatist rohkem, kui hiljem kohtuotsusega põhjendatuks peetakse, ei saa seda käsitada tulevaste perioodide elatise ettemaksena ega tulevaste elatisekohustustega tasaarvestada, kuna VÕS § 200 lg 1 p 1 keelab ülalpidamisnõude tasaarvestamise (RKTKo nr 2-17-6713, p-d 23–25). Võimalik enammakse võib anda aluse eraldiseisvaks tagasinõudeks, kuid see ei mõjuta lapse õigust saada elatist igakuiselt.
26.TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.