1.Rahuldada C.P ja R.S 20.01.2026 elatise suuruse muutmise hagi S.Y vastu osaliselt.
2.Muuta Tartu Maakohtu 30.10.2025 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-25-13515 R.S B.C ja R.S kasuks väljamõistatud elatist selliselt, et B.C ei ole alates 20.01.2026 kohustatud C.P-le ja R.S-ile elatist maksma, elatis mõistetakse alates 20.01.2026 välja S.Y-lt järgmiselt:
2.1.Mõista S.Y-lt C.P kasuks alates 20.01.2026 kuni C.P täisealiseks saamiseni (02.12.2035) välja igakuine elatis 318 eurot 62 senti (baassumma (295 eurot 86 senti) + 62 eurot 72 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutusest alates lapsetoetuse suuruse muutusele järgnevast kuust.
2.2.Mõista S.Y-lt C.P kasuks alates 20.01.2026 kuni R.S täisealiseks saamiseni (17.06.2037) välja igakuine elatis 318 eurot 62 senti (baassumma (295 eurot 86 senti) + 62 eurot 72 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutusest alates lapsetoetuse suuruse muutusele järgnevast kuust.
3.Kohustada S.Y tasuma p-des 2.1 ja 2.2 nimetatud igakuine elatis B.C arvelduskontole nr EE092200221061674429, märkides makse selgitusse lapse nime ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Elatist tasutakse iga kuu esimesel kuupäeval vastava kalendrikuu eest ette.
4.Jätta menetluskulud S.Y kanda Hüvitavad menetluskulud puuduvad.
5.Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.C.P (hageja I) ja R.S (hageja II) esitasid 20.01.2026 hagiavalduse S.Y vastu elatise suuruse muutmiseks perekonnaseaduse (PKS) § 101 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 mõttes. Hagejate 20.01.2026 hagiavalduse kohaselt elavad hagejad alates 19.12.2025 hagejate seadusliku esindaja juures, kostja hagejate ülalpidamisse ei panusta. Hagejad paluvad kohtul kostjalt välja mõista miinimumelatis edasiulatuvalt ja tagasiulatuvalt alates 19.12.2025.
1.1.Kohtute Infosüsteemi andmetel on hagejate seaduslikult esindajalt kostjate kasuks varasemas kohtuasjas välja mõistetud elatis. Tartu Maakohtu 30.10.2025 tagaseljaotsuse järgi tsiviilasjas nr 2-25-13515 kohustus hagejate seaduslik esindaja tasuma mõlema hageja kasuks igakuist elatist seadusejärgses miinimummääras ja tagasiulatuvalt perioodil 01.06.202518.08.2025 eest ühekordse summana 778,68 eurot.
1.2.Tsiviilasjas nr 2-25-13515 esitatud hagi kohaselt ei pea hagejate isa suulistest kokkulepetest kinni ega maksa elatist nii nagu lubas. Kuna hagejate ema sissetulek on hetkel ainult 160 eurot, kuid lastele on vaja asju osta, siis ei saa hagejate ema üksinda hakkama. Hagejad nõuavad elatist alates 01.06.2025 seadusjärgses miinimummääras muutuvas suuruses.
2.Tartu Maakohus võttis 13.03.2026 määrusega käesolevas kohtuasjas elatise muutmise hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja 21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus selgitas kostjale hagi menetlusse võtmise määruses, et kui kostja tähtaegselt hagile ei vasta võib kohus TsMS § 393 lg 2 ja § 407 lg 1 järgi rahuldada hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses ning sellisel juhul loetakse, et kostja on hagejate esitatud faktilised väited omaks võtnud.
3.Kostja sai Kohtute Infosüsteemi andmetel hagimaterjalid kätte kättetoimetamisportaali KÄPO vahendusel 13.03.2026 kell 14.06 ja hagi menetlusse võtmise määruse avaliku etoimiku vahendusel 15.03.2026 kell 09.27. Hagile vastamise tähtpäev saabus 06.04.2026. Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud.
4.Kohus määras asja arutamiseks 27.05.2026 kohtuistungi. Kostja sai Kohtute Infosüsteemi andmetel kohtukutse kätte kättetoimetamisportaali (KÄPO) kaudu 13.05.2026 kell 09.04. Kostja saatis kohtule 14.05.2026 järgmise kirja: „Mul tuli teade, et pean 27.05.2026 olema kohtus, aga ma elan XXX seega ei saa osaleda algselt pidi see otsus ära teha mu selja taga et alimentid peale panna mulle miks on nüüd nii et ikkagi pean kohale tulema?“ (dtl 14). Kohus vastas kostjale 18.05.2026 (dtl 15) ja selgitas, et kuna kostja kohtule vastust ei esitanud, korraldab kohus asjaolude täpsustamiseks istungi. Kohus selgitas kostjale, et istungil on võimalik osaleda ka virtuaalselt ja palus kostjal sellisest soovist kohtule teavitada. Kostja kohtu kirjale ei vastanud.
5.Kohus korraldas asja arutamiseks 27.05.2026 kohtuistungi, kus osales hagejate seaduslik esindaja. Kostja ei ilmunud istungile. Kohus helistas kohtusaalist kostja rahvastikuregistri järgsele telefoninumbril XXX . Kostja selgitas, et ei ilmu mitte kuhugi, tehku kohus tagaseljaotsus ära ja katkestas kõne. Tagasi helistades vastas meesterahvas nimega J. J., kes palus kohtul kostja rahule jätta, kohtu selgituste peale teavitas, et teda ei huvita.
5.1.Kohus selgitas hagejate seaduslikule esindajale, et kui kostja istungile kohale ei ilmu, siis TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Hagejate esindaja selgitas, et sooviks, et asi lõppeks, arutamise edasi lükkamist ei soovi. Kohus selgitas, et lahendab asja sisuliselt kostja osavõtuta TsMS § 414 järgi.
5.2.Kohus täpsustas istungil asjaolusid ja hagejate nõuet. Hagejate seaduslik esindaja selgitas, et tasus temalt tsiviilasjas 2-25- 13515 välja mõistetud elatist kuni 2025 novembrini iga kuu. Ei tea, kas võlgnevus jäi üles, maksin vabatahtlikult, täitemenetlusse asi ei läinud. Alates 2026 jaanuarist ma maksnud ei ole, täituri juurde pole laste ema pöördunud. Alates 19.12.2025 elavad lapsed minuga, kannan kõik nende kulud ise, ema ei ole midagi maksnud, võttis isegi laste riided ära, pidin kõik uued ostma. Lapsed ei ole tema juures, sinna ei saa neid lasta, J. J. lubas lapsed ära tappa. Laste ema elas oma ema juures ja tahtis lapsed jätta oma emale, et tema ema neid kasvataks. Tema emale see ei sobinud ja lastekaitsele ka mitte. Kui laste ema sai teada, et lapsed minuga on, siis ta hakkas ähvardama advokaadiga. Teisi kohtumenetlusi pole, soovin teha ka hooldusõiguse endale saamise avaldust. Suhtlesin Jõgeva lastekaitsega, nemad ei lubanud lastel enam elada laste emaema juures, seal on niigi palju lapsi. Võtsin lapsed enda juurde. Laste ema aadressi ei tea, elab minu teada XXX, nad kolivad tihti.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus võib TsMS § 414 lg 1 järgi lahendada asja sisuliselt, kui üks pool kohtuistungilt puudub, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus leiab, et asja sisuliselt lahendamise eeldused on täidetud ning välistavad asjaolud puuduvad. Kohus kutsus kostja kohutistungile õigel aja, kostja on kohtukutse kätte saanud, talle on selgitatud kohtuistungilt puudumise tagajärgi ning ei ole rikutud muid olulisi nõudeid TsMS § 410 lg 2 p-de 1 ja 2 mõttes kohaselt.
6.1.Kohus toimetas kostjale kohtukutse Kohtute Infosüsteemi andmetel kätte kättetoimetamisportaali (KÄPO) kaudu 13.05.2026 kl 09.04. Kuivõrd kohtuistung oli määratud toimuma 27.05.2026, jäi kohtukutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele
vähemalt kümme päeva TsMS § 343 lg 2 kohaselt. Kohtukutse sisu vastas TsMS § 344 nõuetele ning kohus selgitas kohtukutses kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärgi, sealjuures võimalust, et kohus lahendab TsMS § 414 järgi asja sisuliselt kostja osavõtuta (dtl 11).
6.2.Kohus märgib, et asjaolu, et kostja oli kohtuistungist teadlik ega soovinud sellest osa võtta nähtub ka kohtule 14.05.2026 saadetud kirjast: „Mul tuli teade, et pean 27.05.2026 olema kohtus, aga ma elan XXX seega ei saa osaleda algselt pidi see otsus ära teha mu selja taga et alimentid peale panna mulle miks on nüüd nii et ikkagi pean kohale tulema?“ (dtl 14). Kohus vastas kostjale 18.05.2026 (dtl 15) ja selgitas, et kuna kostja kohtule vastust ei esitanud, korraldab kohus asjaolude täpsustamiseks istungi. Kohus selgitas kostjale, et istungil on võimalik osaleda ka virtuaalselt ja palus kostjal sellisest soovist kohtule teavitada. Kostja kohtu kirjale ei vastanud ega teavitanud kohut TsMS § 410 lg 2 p 2 mõttes mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks. Kohus leiab, et hagejate elatise muutmise hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhjendab enda seisukohti alljärgnevalt.
7.Kohus tuvastab, et Tartu Maakohtu 30.10.2025 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-25-13515 mõisteti hagejate isalt B.C-lt kummagi hageja kasuks välja nii edasiulatuv kui ka tagasiulatuv elatis. Kohus mõistis hageja I kasuks välja tagasiulatuva elatise 778 eurot 68 senti perioodil 01.06.2025–18.08.2025 ning edasiulatuva elatise perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud muutuvas suuruses, mis oli kohtuotsuse tegemise aja seisuga 301 eurot 74 senti. Kohus mõistis hageja II kasuks välja tagasiulatuva elatise 661 eurot 88 senti perioodil 01.06.2025–18.08.2025 ning edasiulatuva elatise perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud muutuvas suuruses, mis oli kohtuotsuse tegemise aja seisuga 301 eurot 74 senti.
7.1.Kohus võib TsMS § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, muuta poole hagi alusel maksete suurust ja tähtaegu, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ning hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kohus leiab, et praeguses kohtuasja on nimetatud eeldused täidetud.
7.2.Hagejad on hagivalduses välja toonud, et nad elasid varasema kohtuotsuse tegemise ajal koos kostjaga, kuid nad elavad alates 19.12.2025 koos enda isaga ning kostja hagejate ülalpidamisse ei panusta. Hagejate isa selgitas ka kohtuasja arutamiseks korraldatud kohtuistungil, et alates 19.12.2025 elavad lapsed minuga, kannan kõik nende kulud ise, ema ei ole midagi maksnud, võttis isegi laste riided ära, pidin kõik uued ostma. Lapsed tema juures ei ole, sinna ei saa neid lasta, Jargo Jõesaar lubas lapsed ära tappa. Laste ema elas oma ema juures ja tahtis lapsed jätta oma emale, et tema ema neid kasvataks. Tema emale see ei sobinud ja lastekaitsele ka mitte. Kui laste ema sai teada, et lapsed minuga on, siis ta hakkas ähvardama advokaadiga. Teisi kohtumenetlusi pole, soovin teha ka hooldusõiguse endale saamise avaldust. Suhtlesin Jõgeva lastekaitsega, nemad ei lubanud lastel enam elada laste emaema juures, seal on niigi palju lapsi. Võtsin lapsed enda juurde (dtl 17–18). Kuivõrd kostja ei ole neile asjaoludele vastuväiteid esitanud, saab lugeda, et ta on need asjaolud omaks võtnud.
7.3.Kohus leiab, et kuivõrd hagejad ei ela enam alates 19.12.2026 mitte kostja juures vaid elavad enda isa juures, on TsMS § 459 lg 1 p 1 mõttes muutunud maksete suuruse ja nende aluseks olevad asjaolud. Kohtu hinnangul on hagejad tõendanud, et oluliselt on muutunud elatise maksmiseks kohustatud isik. Kohus leiab, et põhjendatud on kostjalt kummagi hageja kasuks aga endiselt välja mõista elatis PKS § 101 alusel arvutatud suuruses, selles ulatuses ei pea hagejad enda vajaduste suurust tõendama. Hagejad ei ole kohtu hinnangul toonud välja, et nende vajadused ületaksid elatise minimaalset määra ega ka selle kohta tõendeid esitanud.
Kohus tuvastab, et hagejate vajadused on seega kaetud, kui kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis PKS § 101 alusel arvutatud määras.
7.4.Kohus rahuldab hagi osaliselt ning muudab varasema kohtuotsusega välja mõistetud elatist maksma kohustatud isikut ja sellega ka hagejate isa elatise suurust alates hagi esitamisest 20.01.2026 kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni. Kohus ei muuda elatise suurust alates 19.12.2025, sest TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib kohus kohtuotsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Riigikohus on korduvalt selgitanud nii varasema kui ka kehtiva perekonnaseaduse kontekstis, et elatise suurust saab muuta üksnes alates hagi esitamisest edasiulatuvalt (RKTKo 17.01.2018, 2-16-135/95, p 12.2.4; RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-17716, p 14; RKTKo 26.11.2014, 3-2-1-120-14, p 13)
8.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda. Hagejatel ei olnud menetluses lepingulist esindajat ning menetlus on riigilõivuvaba. Seega ei ole hagejatel tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Kohus märgib seda arvestades, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.