Osaühingu CHARLOT ja Aktsiaseltsi Parme Trans Group (endine ärinimi Aktsiaselts NBI LOGISTIC) hagi Aktsiaseltsi ALLANTE TRANSPORT vastu veolepingu täitmiseks ja asjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ning kostja vastuhagi õiguse tunnustamiseks teostada vedaja pandiõigust
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 7. juuni 2016. a määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta hagi tagamise määruse täitmisega seonduvate kulude osas
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aktsiaseltsi Parme Trans Group määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I (puudutatud isik I) Osaühing CHARLOT (registrikood 10081927), lepingulised esindajad vandeadvokaat Paul Keres ja advokaat Artur Sanglepp Hageja II (puudutatud isik II) Aktsiaselts Parme Trans Group (endine ärinimi Aktsiaselts NBI LOGISTIC, registrikood 10681805), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaak Oja Kostja (vastuhageja) Aktsiaselts ALLANTE TRANSPORT (registrikood 10392946), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu Avaldaja Aktsiaselts ALLANTE TRANSPORT
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 7. juuni 2016. a määrus lõppjärelduses muutmata arvestades määruse põhjendamisel ka ringkonnakohtu motiive.
2.Jätta Aktsiaseltsi Parme Trans Group määruskaebus rahuldamata.
3.
Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates (TsMS § 178 lg 2). Asjaolud ja menetluse käik
1.Osaühing CHARLOT ja Aktsiaselts Parme Trans Group (endine ärinimi Aktsiaselts NBI LOGISTIC) esitasid 25. augustil 2009. a Harju Maakohtule hagi Aktsiaseltsi ALLANTE TRANSPORT vastu veolepingu täitmiseks ja asjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Koos hagiga esitasid hagejad ka hagi tagamise taotluse, mille kohus rahuldas 28. augusti 2009. a määrusega, keelates kostjal tehingute ja toimingute tegemise hagi tagamise määruses märgitud kaubaga ning kohustas kostjat andma kaup kohtutäiturile hoiule.
2.Kohtutäitur E.Vilippus (kohtutäitur) algatas hagejate avalduse alusel täitemenetluse nr 022/2009/5947, mille raames koostati 23. septembril 2009. a vallasvara arestimise akt hagi tagamise määruses nimetatud kauba osas ning määrati kauba hoidjaks Abemi Laoteenused OÜ.
3.Harju Maakohus rahuldas 12. augusti 2011. a otsusega hagi ning jättis vastuhagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 3. juuni 2013. a otsusega maakohtu otsuse, jättis hagi rahuldamata ning rahuldas vastuhagi. Menetluskulud jäeti solidaarselt hagejate kanda. Riigikohus jättis 30. septembri 2013. a määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud hagejate kanda.
4.Kostja esitas 30. oktoobril 2013. a avalduse, millega palus määrata kindlaks menetluskulude rahalise suuruse käesolevas tsiviilasjas. 31. jaanuari 2014. a määrusega rahuldas kohus avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks riigilõivu ja lepingulise esindaja kulusid puudutavas osas osaliselt ning peatas menetluse kostja hagi tagamise määruse täitmisega seonduvate kulude hüvitamise nõude osas kuni tsiviilasjas nr 2-13-61693 tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. 5. märtsi 2015. a Tallinna Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-13-61693 on jõustunud 27. aprillil 2015. a.
5.15. märtsi 2016. a määrusega uuendas maakohus menetluse tsiviilasjas nr 2-09-42298 kostja hagi tagamise määruse täitmisega seonduvate kulude hüvitamise nõude osas.
6.Kostja taotluse kohaselt tegi kohtutäitur 17. juunil 2015. a täiteasjas nr 022/2009/5947 täitekulu väljamõistmise otsuse, millega mõisteti kostjalt välja täitekulu 15 606,24 eurot vara hoiustamise kuludega seonduvalt. Kostja tasus 14. septembril 2015. a kohtutäiturile 15 606,24 eurot. Sisendkäibemaksu kohtutäituri otsuse alusel tasutud täitekulult ei ole kostjal võimalik maha arvata, kuna kohtutäitur ei väljasta kostjale täitekulu väljamõistmise otsuse alusel arvet. Eeltoodu tõttu taotleb kostja mõista hagejatelt solidaarselt välja kostja kasuks menetluskulud seonduvalt hagi tagamise korras kaupade hoiustamisega summas 15 606,24 eurot ja märkida, et menetluskulult tuleb tasuda menetluskulu suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses. Hagejate seisukoht
7.Hagejad leiavad, et kostja nõue ladustamiskulude hüvitamiseks on vähemalt osaliselt põhjendamatu. Abemi Laoteenused OÜ on lasknud oma hoiutasu nõudel olulises osas aeguda, mistõttu oleks kostja pidanud esitama Abemi Laoteenused OÜ hoiutasu nõudele aegumise vastuväite. Vastavalt 17. juuni 2015. a täitekulu väljamõistmise otsusele on Abemi Laoteenused OÜ-l alates 23. septembrist 2009. a kuni hagi tagamise määruse tühistamiseni 1. novembril 2013. a tekkinud kostja vastu hoiutasu nõue 15 606,24 eurot. TsÜS §-st 154 tulenevalt on Abemi Laoteenused OÜ hoiutasu
nõuded kostja vastu vähemalt osaliselt aegunud. Hagejad leiavad, et olukorras, kus Abemi Laoteenused OÜ ei vaidlustanud kohtulikult kohtutäituri tegevusetust hoiutasu sisse nõudmata jätmisel, on Abemi Laoteenused OÜ ise võtnud hoiutasu nõuete aegumise riski.
8.Kui kostja oleks esitanud enne 17. juuni 2015. a täitekulu väljamõistmise otsuse tegemist Abemi Laoteenused OÜ hoiutasu nõuetele aegumise vastuväite, ei oleks kohtutäitur tohtinud kostjalt välja mõista kogu 15 606,24 euro suurust hoiutasu. Kostja oleks saanud aegumise vastuväite esitada ka 17. juuni 2015. a täitekulu väljamõistmise otsusele esitatavas kaebuses, kuid kostja ei ole seda otsust vaidlustanud.
9.Kostja on jätnud Abemi Laoteenused OÜ-le esitamata hoiutasu nõude aegumise vastuväite perioodil 23. september 2009. a kuni 31. detsember 2011. a sissenõutavaks muutunud hoiutasu osas. Seega ei ole hagejad kohustatud kostjale hüvitama vähemalt 830 x 10,40 eurot = 8632 eurot hoiutasu. Kõige enam saab hagejatelt kostja kasuks seega välja mõista ladustamiskulusid 15 606,24 eurot – 8632 eurot = 6974,24 eurot. Maakohtu määrus
10.Maakohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks hagi tagamise määruse täitmisega seonduvate kulude osas, mõistis hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja menetluskulud seonduvalt hagi tagamise korras kaupade hoiustamisega summas 15 606,24 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivise menetluskuludelt lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
11.Hoiutasu nõude aegumise küsimuses nõustus kohus kostja seisukohaga, mille kohaselt on kohtutäituri 17. juuni 2015. a täitekulude väljamõistmise otsus täiteasjas nr 022/2009/5947 täitedokumendiks (TMS § 2 lg 1 p 16). Vastavalt TsÜS § 157 lg-le 1 on täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Kuivõrd kostja sai nimetatud otsuse kätte 25. juunil 2015. a, siis aegumistähtaeg lõpeb 25. juunil 2025. a.
12.Kohtu hinnangul ei ole täitekuluna kantud hagi tagamise määrusega seonduvad kauba hoiustamiskulud ülemääraselt suured. Määruskaebus
13.Hageja II esitas määruskaebuse, milles palus tühistada osaliselt maakohtu määrus ja muuta selle motiive, kohaldada aegumist hagejate vastuväidete alusel ning vähendada väljamõistetud täitekulu suurust vastavalt hagejate maakohtus esitatud vastuväidetele.
14.Määruskaebuse alusena esitab kaebaja uuesti aegumise vastuväite, kuna Abemi Laoteenused OÜ (laokulude tegelik kandja) nõue laokulude osas osaliselt aegus. Maakohus ei ole põhistanud, miks kohus kostjate vastuväidetega laokulude sissenõudmise aegumise fakti osas ei nõustunud. Kogu summas täitekulu tasumine avaldaja poolt täiteotsust vaidlustamata on sisuliselt hagejate huve kahjustav ja laokulude aegunud summa väljamõistmine hagejatelt solidaarselt pole õige ega seaduslik. Oli avaldaja valik, kui ta jättis täiteotsuse vaidlustamata ning nõustus tasuma kogu summa, tekitades sellega kaudselt kahju hagejatele. Menetluse edasine käik
15.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
16.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu põhjendused
17.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on lõppjärelduses seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata arvestades ka ringkonnakohtu määruses toodud põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659).
18.Hagi tagamise korras kolmandale isikule makstud kaupade hoiutasu on täitekulud TMS § 37 lg 1 mõttes, mille hüvitamise kohta kehtib erikord (vt Riigikohtu 19. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-12, p 14 ja 14. märtsi 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-176-11, p-d 15-17). Need kulud nõutakse võlgnikult sisse täitekulude otsuse alusel (TMS § 38 lg 2, kohtutäituri seaduse § 31 lg 1, § 38 lg-d 4 ja 5). Kuigi täitemenetluse raames tekkivale hoiusuhtele kohaldatakse hoidja vastutuse ning asja säilimise ja tagastamise kohustuse osas VÕS 45. ptk 1. jao sätteid, tuleb arvestada siiski sellega, et hoiusuhe tekib hoidja suhtes TMS § 72 ehk seaduse alusel. Seda ka juhul, kui võlgnik ja sissenõudja hoidja isikus TMS § 72 lg 2 järgi kokkuleppele jõuavad. Seetõttu tuleb kolleegiumi arvates kohaldada TMS § 72 järgi tekkivast hoiusuhtest tulenevatele nõuetele TsÜS § 149 järgi 10 aasta pikkust aegumistähtaega.
19.Seaduse alusel tekkiv hoiusuhe tähendab ühtlasi seda, et suhe kestab seni kuni kestab vajadus arestitud vara hoiuks. Kuna hoidjal täitemenetluse kestuse üle kontrolli ei ole, ei ole kolleegiumi arvates ka sel põhjusel mõistlik kohaldada hoidja nõudele tavapärast TsÜS § 146 lg-s sätestatud tehingust tuleneva nõude aegumistähtaega ega §-s 154 sätestatud korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumise tähtaega. Vastasel juhul ei ole täitemenetluses määratud hoidja kaitstud ohu eest, et menetluse venimise korral võivad hoiukulud jäävad aegumise tõttu mingis osas hoidjale hüvitamata. Samuti on täitemenetluses tekkiva hoiusuhte puhul mõistlik, kui hoidja saab esitada tasunõude tervikuna hoiusuhte lõppemisel ning täitemenetluse kestel ei pea tegema vahearveldusi jooksvalt esitatud arvete järgi ning kartma nende alusel sissenõutavaks muutuvate nõuete aegumist enne täitemenetluse lõppemist.
20.Hageja II poolt määruskaebuses esitatud aegumise vastuväide on ainetu ka põhjusel, et TMS § 72 alusel tekkiva hoiusuhte puhul on TMS § 72 lg 7 järgi hoiuleandjaks sissenõudja. Kuna hageja II on võlgnik ja ei ole seetõttu hoiusuhte pooleks, ei saa hageja hoiukuludele aegumise osas vastu vaielda. Liiatigi on praegusel juhul tegemist kohtumenetlusekulude kindlaksmääramisega, mitte enam täitekulude kindlaksmääramisega.
21.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.