Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046; asukoht Mustamäe tee 16, Kristiine linnaosa, Tallinn, 10617 Harju maakond), volitatud esindaja Anzhela Ternikova (e-post: xxx); Kostja: X (isikukood XXX; e-post: xxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt X ́lt hageja B2 Impact OÜ kasuks välja laenu põhiosa võlgnevus 1297,62 eurot.
3.Välja mõista kostjalt X ́lt hageja B2 Impact OÜ kasuks viivis võlgnevuselt 1297,62 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla (1297,62 eurot) tasumiseni.
Jätta rahuldamata hageja B2 Impact OÜ nõue mõista kostjalt X ́lt välja põhivõlg 2160,99 eurot, intress 577,55 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1 531,22 eurot, võla sissenõudmiskulu 35 eurot ja seadusjärgne viivis käesoleva resolutsiooni p-s 3 ületavas osas.
5.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud 23% ulatuses kostja ja 77% ulatuses hageja kanda.
2.Mõista kostjalt X ́lt hageja B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulud summas 141,15 eurot.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (141,15 eurot) tuleb kostjal X ́l tasuda hagejale B2 Impact OÜ ́le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-24-143054 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda riigilõivu Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust nr #73461242997 tulenev põhivõlgnevus 3 458,61 eurot, intress 577,55 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1 531,22 eurot, võla sissenõudmiskulu 35 ja edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 3 458,61 eurot alates 30.11.2024 kuni põhinõude rahuldamiseni.
2.Hagi kohaselt kostja ja ESTO AS sõlmisid 22.11.2022 krediidilepingu nr #73461242997, mille järgi on kostja kasutanud limiiti 4 000 eurot ning kogu krediidilepingu vältel krediidiandja kandis kostja kontole kokku 4 000 eurot. Krediidiliinilepingus on sätestatud, et tasumisele kuulub: 1/60 kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Lepinguga lepiti kokku aastases fikseeritud intressimääras 39,9% aastas. Krediidikontolepingu nr #73461242997 krediidi kulukuse määr on 48,63% aastas.
3.Kostja jäi võlgnevusse vähemalt kolme arvega: 01.09.2023 summas 372,94 eurot, 01.10.2023 summas 352,68 eurot, 01.11.2023 summas 533,19 eurot, 01.12.2023 summas 703,93 eurot. Vastavalt lepingu punktile II Põhitingimused klient peab maksma tagasi krediiti ja tasuma intressi ning tasusid igakuiselt. Krediidiandja saatis 30.11.2023 kostjale lepingu ülesütlemise teate. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse tasumiseks kuni 14.12.2023. Siiski kostja ei tasunud krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust ega võtnud krediidiandjaga ühendust olukorra reguleerimiseks, mistõttu loetakse leping ülesöelduks 15.12.2023.
4.Hageja 06.02.2026 menetlusdokumendi kohaselt põhiosa arvutus: 4000 (saadud laenusumma) - 1366,38 (kõik kostja tagasimaksed) = 2633,62 eurot. Hageja arvestab intressi lepingu
2-24-143054 sõlmimise järgnevast päevast s.o 23.11.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni 15.12.2023 VÕS §94 määras ja see on 123,23 eurot. Viivist tuleb ümberarvestuse alusel arvutada alates lepingu ülesütlemise järgnevast päevast, s.o alates 16.12.2023 kuni võlgnevuse kohase tasumiseni VÕS §113 määras (edasiulatuvalt). Hagejal on õigus sissenõudekuludele nõude osas, mis ületavad 1000 eurot, kuna poole leppisid sissenõudekuludes ka pärast lepingu ülesütlemist. Kohtu põhjendused
5.Kostja sai 06.10.2025 menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte 03.12.2025. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt TlnRngK nr 2-22-145432, p 23).
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja ja ESTO AS sõlmisid 22.11.2022 krediidilepingu nr #73461242997, mille järgi on kostja kasutanud krediidilimiiti (dtl 37-50). Lepingu tingimuste kohaselt tasumisele kuulus: 1/60 kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot (dtl 45). Laenuandja on lepingujärgse kohustuse täitnud ning laenu kostjale välja maksnud, s.o 16.12.2022 summas 1996 eurot, 09.01.2023 summas 2000 eurot (dtl 52-54). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.
7.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 krediidiasutuste eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30%. VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenude väljastamise ajal oli seega vastavalt 3 x 16,30%= 48,90%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 48,63% aastas, mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
8.VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
2-24-143054
9.Krediidiandja saatis 30.11.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ning andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 14.12.2023 (dtl 77-80). Krediidiandja luges lepingu ülesöelduks 15.12.2023 (dtl 81). Hageja esitas kohtule nõude omandamist kinnitava tõendi (dtl 102). Kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
10.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
11.Hageja esitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks kohtule kostja pangakonto väljavõtte analüüsi (dtl 59-65). Eelnimetatud tõendist nähtub kohtule, et kostja sissetuleku allikaks perioodil 2022 juuli – 2022 september oli sotsiaaltoetus (toimetulekutoetus, ajutise kaitse saajate üüritoetus, ajutise kaitse saanud isikute toetus, peretoetus), mis viitab selgelt toimetulekuraskustele. Laenuleping sõlmiti 22.11.2022 ning enne seda sai kostja töist tulu üksnes 2022 oktoobris summas 841,94 eurot (dtl 63) ja 2022 novembris summas 924,59 eurot (dtl 64). Arvestades toetuste liiki, saab järeldada, et tegemist oli sõjapõgenikuga, kellel puudus Eestis elamispind (kinnisvara). Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et krediidiandja oleks kogunud andmeid kostja ülalpeetavate arvu kohta, kulude kohta elamispinnale (pärast üüritoetuse tasumise lõppemist ehk alates 2022 oktoobrist), majapidamiskulude suuruse kohta (kommunaalkulud jmt); kulude kohta ülalpeetavatele – ning eelnevate andmete kogumise tulemusel jõudnud veendumusele, et kostja töine tulu (ligikaudu 880 eurot) võimaldab kostjal tasuda kõik olemasolevad kohustused (mille ulatuse kohta andmed puuduvad) ning võtta täiendava finantskohustuse krediidiandja ees. Üksnes asjaolust, et kostja sai kahel kuul töist tulu, ei saa järeldada kostja krediidivõimelisust. Kohus on seisukohal, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
12.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.
13.Hageja 06.02.2026 ümberarvestuse kohaselt sai kostja laenu 4000 eurot ja tegi tagasimakseid kogusummas 1366,38 eurot, mistõttu põhivõlgnevus on 2633,62 eurot. Kohtule esitatud maksekorraldustest nähtub, et kostja sai laenu kogusummas 3996 eurot (dtl 52-54). Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav
2-24-143054 tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2). Seega tuleb kohtul kindlaks teha, kas laenu põhiosa võlgnevus on käesoleva otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud. Hageja ei ole kohtule nõuetekohast ümberarvestust esitanud. Kohus võtab aluseks laenulepingu tingimused, nimelt krediidilepingu #73461242997 tingimuste kohaselt on kasutusse võetud krediidi tagasimaksete arv 60 ning minimaalne igakuine kasutusse võetud krediidi tagasimakse 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Igakuise tagasimakse tegemise päev on lepingu tingimuste kohaselt iga kuu 15. kuupäev (dtl 45).
14.Asja materjalide kohaselt tegi krediidiandja kostjale laenu väljamakse 16.12.2022 summas 1996 eurot ja 09.01.2023 summas 2000 eurot (dtl 52-54). Kui võtta aluseks lepingutingimuse, et krediit tuli tagastada 60 tagasimaksega, siis pidi kostja tasuma alates 15.02.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni (15.12.2023 seisuga) 732,60 eurot (3996 : 60 tagasimakset x 11 kuud). Hageja 06.02.2026 menetlusdokumendi kohaselt tegi kostja tagasimakseid kogusummas 1366,38 eurot. Kostja tagasimaksed kuni 17.09.2023 (mida arvestati põhiosa ja intressi katteks) nähtuvad ka hagiavalduse p-dest 17 ja 20. Seega tegi kostja 15.12.2023 kuupäevaks tagasimakseid oluliselt suuremas ulatuses kui 732,60 eurot. Seega polnud lepingu ülesütlemise eeldused täidetud ning tarbijakrediidileping pole kehtivalt üles öeldud. Käesoleva otsuse tegemise seisuga pidi kostja tasuma põhiosa summas 3996 : 60 x 40 kuud = 2664 eurot. Kostja tegi lepingu täitmiseks tagasimakseid kogusummas 1366,38 eurot. Kohus arvestab kõik tagasimaksed laenu põhiosa katteks, mistõttu moodustab sissenõutavaks muutunud võlgnevus 1297,62 eurot (2664-1366,38) Kohus mõistab eelnimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja.
15.Hageja soovis saada seadusjärgse intressina 123,23 eurot perioodi 23.11.2022-15.12.2023 eest summalt 4000 eurot. Kohtu hinnangul on eelnimetatud arvestus ekslik. Esiteks ei saanud kostja krediiti 4000 eurot, vaid kohtule esitatud tõendite järgi 3996 eurot. Teiseks ei saanud kostja enda kasutusse kogu summat 23.11.2022 kuupäeval. Kolmandaks ei võtnud hageja intressi arvestamisel arvesse kostja tagasimakseid, mis summat, millelt intressi arvestatakse, mõjutab (st vähendab). Kuna hageja ei ole esitanud lepingust tulenevaid nõudeid maksegraafikuna, ei ole kohtul võimalik hinnata seda, milline oleks ümberarvutuste kohane seadusjärgne intress. Kohus ei pea võimalikuks võtta aluseks põhinõude arvutamiseks eelnevalt võetud loogikat, kuivõrd sel juhul ei oleks arvesse võetud kostja reaalseid tagasimakseid ning intressi summa oleks ebaõige (suurem).
16.Rahuldamata jääb seadusjärgne viivisenõue alates lepingu ülesütlemise järgnevast päevast s,o alates 16.12.2023, kuivõrd kohus tuvastas eelnevalt, et kostjal ei olnud 16.12.2023 seisuga võlgnevust ning ülesütlemine oli alusetu. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt 1297,62 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
17.Kuivõrd tarbijakrediidileping ei olnud kehtivalt üles öeldud, siis on alusetu hageja võla sissenõudmiskulude nõue, mille aluseks on lepingu lõppemine (VÕS § 1132 lg 2). Menetluskulude jaotus
18.TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 595 eurot. TsMS § 4842 alusel on põhjendatud 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kuluna. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 615 eurot (595 + 20).
2-24-143054
19.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul hagi rahuldatakse ligikaudu 23% ulatuses. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 141,45 eurot (23% summalt 615 eurot) ning viivis menetluskuludelt (141,15 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
20.Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluses menetluskulusid kandnud, mistõttu puudub kohtul alus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
21.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.