1.Rahuldada B.P hagi W.O vastu elatise suurendamiseks osaliselt.
2.Suurendada Tartu Maakohtu 22. aprilli 2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-20337 B.P kasuks välja mõistetud elatise suurust ning välja mõista Argo B.P W.O kasuks alates
22.detsembrist 2025 kuni B.P täisealiseks saamiseni igakuine elatis 250 eurot.
3.Väljamõistetud elatis tuleb tasuda iga kuu 10. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja F.H arveldusarvele selgitusega „elatis“. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja
lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 1-6, 73-79, 121-124, 193-195).
1.Kohtule esitatud hagiavalduses palub B.P (hageja) suurendada Tartu Maakohtu 22. aprilli 2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-20337 kokkulepitud elatist ja mõista välja W.O-lt (kostja) hageja kasuks igakuine elatis seadusjärgses määras s.o 301,74 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni korrigeerides elatise suurust kord aastas iga aasta
1.aprillil, lähtudes perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 3 sätestatust.
2.Tänaseks on kompromissi sõlmimisest, mil hageja oli 10-aastane, möödas üle 3,5 aasta ja hageja on nüüdseks 14-aastane ning ei ela suvekuudel isa juures. Alates 2023. oktoobrist ei ole hageja üldse nõustunud isa külastama ning elab aastaringselt üksnes emaga. Samuti on muutunud hageja igapäevased vajadused.
3.Hageja käib koolis, tegeleb erinevate huvitegevustega, osaleb koorilaulus, ronimistrennis, mängib malet, lisaks mängib hageja jätkuvalt tšellot, kuigi on muusikakooli lõpetanud, ning hageja ema ostis talle päris enda tšello. Suurenenud on transpordikulud, kuna oma autismispektri diagnoosist tulenevalt on ühistranspordi kasutamine hageja jaoks endiselt keeruline. Suurenenud on kulud ka koolitarvetele. Hageja õppis koduõppe ajal tasulises koolis, mil hageja ema tasus eratundide eest ja oli kohustatud ostma tavapärasest rohkem õppematerjale.
4.Hageja taotleb elatist seaduses sätestatud määras, mistõttu ei saa lapse puudetoetust arvesse võtta. Hagejale on määratud puudetoetus seoses tema ATH ja autismispektri diagnoosiga, mille puhul on üldteada, et need mõjutavad tema igapäevaelu.
5.Hageja kulutused ühes kuus keskmiselt kokku on 989,60 eurot (üür 231,6 eurot, kommunaalteenused 60 eurot, toit ja väljas söömine 318 eurot, sünnipäevad jm üritused 20 eurot, taskuraha 40 eurot, riided ja jalanõud 30 eurot, koolitarbed 25 eurot, ravimid ja vitamiinid 15 eurot, transport 30 eurot, huviharidus 200 eurot, kultuuriüritused, muuseumid jms 20 eurot).
6.Hagejale teadaolevalt on kostja ka FIE põhitegevusalaga „Kontsertide lavastamine ja esitamine, muusikaline loometegevus jms tegevus“. Lisaks nähtub kostja kontoväljavõttelt, et kostja on saanud Keila Linnavalitsuselt 29. detsembril 2025 puuetega inimeste erihoolekandeteenuse eest 500 eurot. Seega osutab kostja lisaks palgatööle ja põhitegevusalal ettevõtlusele veel ka erihoolekandeteenust.
7.Kompromissi sõlmimise ajal külastas hageja kostjat tihedamini kui praegu, mistõttu leppisid pooled kokku väiksemas elatises, kui pool hageja kuludest. Hageja ema ei takista hageja ja kostja suhtlust. Tegelikkuses on hageja ja kostja kokkusaamisi seni takistanud kostja ise, kuna
ei võimalda hagejal temaga kohtuda hageja soovitud viisil, ka kostja enda soov hagejaga suhelda on olnud minimaalne. Hageja ja kostja suhtlust korraldab erieestkostja, kuid ei kostja ega hageja erieestkostja ei tunne sellise suhtlemise vastu erilist huvi. KOSTJA VASTUS HAGILE (dtl 23-39, 107-108, 189-191).
8.Kostja ei ole nõus elatise suurendamisega ning leiab, et hageja ema kahjustab jätkuvalt kostja ja hageja suhet, kuna ei täida ühtegi määrusega kehtestatud suhtluskorda, mistõttu on hageja emal piiratud hooldusõigust hageja ja kostja suhtlemise korraldamisel. Seega ei ole seaduslikku alust suurendada elatist seetõttu, et lapsega elav vanem takistab suhtlust, kuigi elatist maksev vanem soovib lapsega suhelda. Samuti tuleb arvestada ka hageja ja kostja suhtluskorra päevi, mis on suhtluskorra määrustes välja toodud.
9.Kostja sissetulek katab vaevu hageja praeguse elatise, kostja enda kulud ja kostja kahe temaga koos elava lapse kulud. Hageja ema ülalpidamisel on 2 alaealist last, kuid kostja ülalpidamisel on 3 alaealist last, mistõttu võimaldab hageja ema sissetulek anda hagejale ülalpidamist proportsionaalselt suuremal määral, kui kostja anda saab.
10.Kostjale teadaolevalt on hageja kulud võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga seoses koju jäämisega ja õppe- ning huvitegevuste lõpetamisega vähenenud kokku 307 euro võrra kuus (kulud transpordile, riietele, huviringidele, toidule) ning elatise suurendamise nõue on põhjendamatu, kuna hageja vajadused on väiksemad, kui kompromisskokkuleppe sõlmimisel 2022. aasta aprillis.
11.Elatise suurendamata jätmine on põhjendatud ka seetõttu, et hageja ema takistab hagejal saamast lasterikka pere toetuse hagejale kuuluvat osa. PKS § 102 lõike 2 alusel miinimummäärast väiksema elatise säilitamisel ei saa kõrvale jätta makstavat puudetoetust, mida on kasutatud hageja igapäevavajaduste katmiseks.
12.Kostja sissetulek oli 2025. aastal kokku keskmiselt 1154 eurot kuus, kostja tasub igakuiselt korteri liisingumakseid, kokku on kostja igakuised kulud ligikaudu 543,44 eurot. Kostjal on 2023. aastal ostetud 2007. aasta Toyota Avensis, mille hinnanguline maksumus on 1200 eurot. Kostja ei saa autot müüa, kuna kostjal on vaja sageli käia erivajadusega lapsega erinevate arstide juures ja erinevates teraapiates.
13.Sõjaväeorkester, kus kostja osalise koormusega töötab, maksab töötasu, millele lisanduvad lisatasud tellitud kontsertidelt. Kuivõrd rohkem kontserte tellitakse üksikutel perioodidel ning antud juhul on kostjale koos palgaga makstud jõuludega seotud üritustel esinemise tasu, ei ole kostja püsiv sissetulek 1228,30 eurot kuus. Kostja ei saa enam korteriühistu juhatuse liikme tasu.
14.Kostjal on 5-aastane tütar, kellel on haruldase geenihaiguse tõttu erivajadused, mis vajavad sagedasi teraapiaid ja ka meditsiinilist sekkumist. Kostja ei saa maksta hagejale suuremat elatist kahjustamata enda ja kahe noorema lapse heaolu. Kostjaga koos elavate laste, Henri kulud on keskmiselt 606,77 eurot ja Hanna kulud 518,04 eurot kuus. Kokkuleppel abikaasaga tasub kostja temaga koos elavate laste kuludest mõnevõrra väiksema osa, kui 50%.
KOHTU PÕHJENDUSED
15.PKS § 96 ja § 97 punkti 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist, mida on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
16.PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse
kasvatamises. PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa.
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt võib pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda kumbki pool uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist lahendis, kui- oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 497 kohaselt kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.
18.Pooled on eri meelt, kas pärast Tartu Maakohtu 22. aprilli 2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-2120337 kokkulepitust on oluliselt muutunud elatise suurust mõjutavad asjaolud. Vaidlust ei ole selles, et hageja elab emaga ja kostja on vastavalt kohtumäärusele (dtl 7-8) maksnud hagejale igakuiselt elatist 200 eurot iga aasta septembri, oktoobri, novembri, detsembri, jaanuari, veebruari, märtsi, aprilli ja mai kuu eest alates 01.04.2022.
19.Hageja leiab, et seoses sellega, et hageja on nüüdseks 14-aastane, siis on muutunud ka tema igapäeva vajadused ning palub elatist suurendada alates 22.12.2025, so. hagi esitamisest 301,74 euroni kuus. Kostja vastuväidete kohaselt ei võimalda tema sissetulek hagejale makstavat elatist suurendada.
20.Kohtupraktikas on järjekindlalt asutud seisukohale, et kui vanemalt nõutakse elatist PKS §-s 101 sätestatud alusel, ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt näiteks Riigikohtu 13. juuni 2025 otsus tsiviilasjas nr 2-23-8691, p 20.1). Seega ei pea hageja oma vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulusid tõendama ning kohus ei pea neid kulusid antud juhul ka tuvastama.
21.Kohtule esitatud kostja konto väljavõttest perioodil 22.12.2025-27.04.2026 (dtl 114) nähtuvalt kostja töötasu perioodil 30.12.2025-31.03.2026 oli 830,73 - 1228,30 eurot kuus. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on lisaks hagejale kostjal veel kaks alaealist last (2016 ja 2021 sündinud), kellest üks on erivajadusega (dtl 117-119) ning kahe lapse kuludena kokku on kostja näidanud 1124,81 eurot (dtl 115).
22.PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summast. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
23.Riigikohus on leidnud, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada, et kohustatud isiku teised ülalpeetavad lapsed ei osutuks vähem kindlustatuks, st lapsi tuleb kohelda võrdselt (nt Riigikohtu 28. märtsi 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-07 p 12; 19. juuni 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-07 p 12).
24.Elatise kokkuleppe sõlmimise eelduseks tsiviilasjas nr 2-21-20337 oli, et hageja viibib suhtlemisekorra järgi kostja juures suvekuudel. Kuigi käesolevaks on selgunud, et hageja ei ole kostja juures viibinud ning kostja ei ole seoses sellega kulusid hageja osas suvekuudel kandnud, leiab kohus, et kostja sissetulekut arvestades on kostja võimalused seadusega
ettenähtud määras elatise maksmiseks piiratud, kuna tema ülalpidamiskohustus ei laiene üksnes hagejale, vaid ülalpidamiskohustus jaguneb kõigi kolme lapse vahel.
25.Samas on kohus seisukohal, et olenemata sellest, kelle käitumisest tingituna ei ole suudetud suhtlemise korra kohtumäärust täita, tuleb antud asjas lähtuda tegelikust olukorrast, sest elatis on mõeldud lapse igapäevaste jooksvate kulutuste katmiseks, mitte vanema isiklikuks kasutamiseks.
26.Praegusel juhul ei ole kohus tuvastanud ega kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostjal oleks piisavalt vara, mille arvel saaks ta hageja ülalpidamiskohustust täita suuremas ulatuses ilma teiste laste heaolu ja toimetulekut kahjustamata. Arvestades kostja sissetulekut ja asjaolu, et kostja oli nõus kohtuistungil suurendama hagejale makstavat elatist teatavas ulatuses, siis leiab kohus, et põhjendatud on elatise suurendamine 50 euro võrra. Sellises suuruses elatise suurendamine ei ole kostja jaoks ülemäära koormav. Eeltoodud põhjendustel kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kohus suurendab Tartu Maakohtu 22. aprilli 2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-20337 B.P kasuks välja mõistetud elatise suurust ning mõistab välja Argo B.P W.O kasuks elatise alates 22. detsembrist 2025 kuni B.P täisealiseks saamiseni igakuuliselt 250 eurot.
27.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.