3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4.Toimetada kohtuotsus kätte pooltele ning saata pärast jõustumist põlvnemissuhte kohta kande tegemiseks perekonnaseisuasutusele. Käesolev kohtuotsus ei muuda vanema hooldusõiguse kuuluvust ega ole hooldusõiguse andmetes muudatuste tegemise alus. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja
2-25-21373 kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD
1.N.G (hageja) esitas 09.12.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse Q.R-i (kostja) vastu isaduse tuvastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kestis N.G ja F.H suhe septembrist 2022 kuni novembrini 2022 ning Q.R eostati sellel ajavahemikul. Q.R sündis 23.07.2023 ja tema sünnitunnistusel isa andmeid ei ole. Hageja palub tuvastada, et kostja põlvneb temast. Hageja taotles DNA-ekspertiisi tegemist.
2.Kohus võttis 07.01.2026 hagi menetlusse ning edastas hagimaterjalid kostjale. Kostja hagile ei vastanud ning kohus määras asjas istungi 18.03.2026.
3.Kostja esitas 11.03.2026 kohtule riigi õigusabi saamise taotluse ning kohus tühistas seoses esitatud taotlusega määratud istungi. Riigi õigusabi taotluse kohaselt kasutas hageja kostja seadusliku esindaja suhtes füüsilist vägivalda ning kostja seaduslik esindaja kardab hagejat. Kostja seaduslik esindaja selgitas, et viimasel ajal on hageja teda pidevalt jälitanud, kirjutanud ja helistanud talle, samuti ähvardanud. Kostja seaduslik esindaja ei taha hagejaga üldse suhelda ega mingil viisil kontakti saada. Kohus jättis taotluse rahuldamata ning keeldus kostja esindajale riigipoolse õigusabi andmisest.
4.Kohus kohustas 12.03.2026 määrusega hagejat tasuma DNA-ekspertiisi kulude ettemaksu.
5.Kohtuistungil 02.04.2026 jäi hageja hagi juurde. Hageja selgitas, et tal on konflikt kostja seadusliku esindajaga ja hageja suhtes on kohaldatud lähenemiskeeld, kuid hageja sooviks oma last näha 3-4 korda nädalas. Kuna hageja ei ole isana märgitud, ei võimalda kostja esindaja last näha. Kohus selgitas hagejale põlvnemise tuvastamise tagajärgi.
6.Kohus kuulas istungil ära kostja seadusliku esindaja, kes selgitas, et hageja võib olla kostja isa. Kohus selgitas kostja esindajale põlvnemise tuvastamise tagajärgi. Kostja seaduslik esindaja leidis, et lapsel ei ole vaja sellist isa nagu hageja, kellel on mitu kriminaalkaristust ja hageja on ohtlik. Hagejal on lähenemiskeeld kostja esindaja suhtes, kuna hageja ähvardas tapmisega ja jälitas. Siiski oli kostja seaduslik esindaja nõus DNAekspertiisi määramisega.
7.Hageja tasus ekspertiisikulude ettemaksu ning kohus määras 09.04.2026 määrusega ekspertiisi. 29.05.2026 saadud ekspertiisiakti kohaselt on hageja kostja bioloogiliseks isaks tõenäosusega 99,99999999%.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud asja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et N.G hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 2 (4)
2-25-21373 lõikele 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas, sh poolte esitatud õiguslike väidetega.
10.Perekonnaseaduse (PKS) § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja lapse vastastikused õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Vastavalt PKS § 84 lg-le 1 on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus, 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus.
11.Kohus tuvastas, et kostja Q.R sündis 23.07.2023. Q.R-il ei ole rahvastikuregistris andmeid isa kohta.
12.Perekonnaseaduse (PKS) § 94 lg 1 kohaselt tuvastab kohus isaduse, kui PKS § 84 lg 1 p 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud. Lõike 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.
13.Ühtegi meest ei ole kostja isana rahvastikuregistrisse kantud. Poolte esitatud seisukohtadest selgub, et hageja ja kostja seadusliku esindaja vahel olid suhted ajal, mil kostja eostati. Kostja seaduslik esindaja pidas võimalikuks, et kostja bioloogiliseks isaks on hageja.
14.Kohus määras 09.04.2026 määrusega ekspertiisi bioloogilise suguluse hindamiseks. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI) esitas kohtule 29.05.2026 ekspertiisiakti nr XXX bioloogilise suguluse hindamise kohta. Ekspertiisiaktis tuvastas Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, et hageja saab olla kostja bioloogiline isa 99,99999999% tõenäosusega (dtl 56-58). Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja põlvnemine hagejast on tõendatud. Kohus rahuldab põlvnemise tuvastamise hagi ja tuvastab, et kostja põlvneb hagejast.
15.Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) §-de 2 ja 13 järgi kajastatakse põlvnemisega seotud perekonnaseisuandmed rahvastikuregistris. Jõustunud kohtuotsus on aluseks kandemuudatuste tegemiseks registriandmetes ning kostja sünniaktis. Kohus edastab lahendi pärast selle jõustumist vajalike kannete tegemiseks registripidajale.
16.Lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist (vt RKTK 11.06.2008, 3-2-1-36-08, p 12).
17.Kohus selgitab, et käesolev kohtuotsus ei muuda vanemate hooldusõiguse kuuluvust ega ole hooldusõiguse andmetes muudatuste tegemise alus. Hagejal ei teki käesoleva kohtulahendi alusel kostja hooldusõigust. Kohus leiab, et lapse heaolu tagamiseks on äärmiselt vajalik, et hooldusõiguse, suhtlusõiguse ja elatisega seotud küsimused arutaksid vanemad enne võimalikku ühise hooldusõiguse tekkimist läbi neutraalse kolmanda isiku vahendusel. Vaidluse korral jääb hagejale võimalus pöörduda kostja hooldusõiguse saamiseks kohtusse hooldusõiguse taastamise avaldusega PKS § 1231 lg 3 järgi, mis sätestab, et vanemal on õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et hooldusõigus kuuluks vanematele ühiselt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Lõike 1 1 kohaselt kannab põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Arvestades, et 3 (4)
2-25-21373 kostja on alaealine, jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
19.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Maksing kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.