Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
9. juuni 2026, Tartu
Tsiviilasja number
2-26-429
Tsiviilasi
A.R hagi S.U vastu elatise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 14. aprilli 2026. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
S.U apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
2813 eurot 70 senti
Menetlusosalised
Apellant (kostja): S.U (isikukood XXX), lepinguline esindaja Harland Paas Vastustaja (hageja): A.R (isikukood XXX), seaduslik esindaja L.K , lepinguline esindaja advokaat Irina Gromtsev
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlusse võtmast S.U apellatsioonkaebust Viru Maakohtu 14. aprilli 2024. a otsuse peale ja tagastada apellatsioonkaebus S.U-le.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus S.U kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.A.R (hageja) esitas 7. jaanuaril 2026 hagi S.U (kostja) vastu elatise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt nõudis L.K (lapse ema) hageja seadusliku esindajana lapse nimel kostjalt elatise väljamõistmist miinimummääras. Kostja ei ole elanud alates 23. detsembrist 2024 lapsega koos ning ei ole panustanud lapse ülalpidamisse alates 1. jaanuarist 2025. Kostja ei ole lapse ülalpidamiseks raha vabatahtlikult maksnud. Vanemate ja lapse suhtluskorda ei ole kindlaks määratud ning seetõttu ei ole alust elatise vähendamiseks.
2.Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja oli nõus maksma elatist 200 eurot kuus. Kostja on alates 2026. a jaanuarist täitnud elatise maksmise kohustust vabatahtlikult, tasudes lapse emale 200 eurot. Lapse ema takistab hageja ja kostja kohtumisi. Kostja esitas avalduse lapsega suhtluskorra kindlaksmääramiseks tsiviilasjas nr 2-26-804. Muudel alustel peale suhtluskorra vaidluse kostja elatise nõudele vastu ei vaidle.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 14. aprilli 2026. a otsusega hagi ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kostja selgitas istungil, et ta soovib lapsega suhelda, kuid lapse ema ei võimalda kohtumisi. Isa on käesoleval aastal lapsega kohtunud ühel korral. Vanemad on pöördunud perelepitaja poole ning sõlminud kokkuleppe lapse suhtlemise korraldamiseks, kuid ema ei ole kokkulepet täitnud. Hageja ema selgitas istungil, et pooled on kokku leppinud, et laps kohtub isaga pühapäeviti. Laps ja isa on kohtunud kaks korda ning suhtlus on toimunud ka telefoni teel. Perelepitaja hinnangul võib kohtumiste sagedus suureneda, kui isa käitub lapse suhtes järjepidevalt ja lapse huve arvestavalt. Suhtlus peab lähtuma eelkõige lapse soovist. Maakohus leidis, et PKS § 101 lg 6 alusel elatise vähendamine eeldab tegelikku ja püsivat olukorda, kus laps viibib regulaarselt märkimisväärse osa ajast ülalpidamiskohustusliku vanema juures. Pelgalt võimalus või kavatsus lapsega rohkem aega veeta ei anna alust elatise vähendamiseks. Kuna puudub kindel ja toimiv suhtluskord, mille kohaselt laps viibiks regulaarselt isa juures vähemalt seitse ööpäeva kuus, ei ole PKS § 101 lg 6 kohaldamine põhjendatud. Olukorra muutumisel ning suhtluskorra kindlaksmääramisel on kostjal võimalik pöörduda kohtusse elatise vähendamiseks.
MENETLUSOSALISE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega mõista hagejalt välja elatis 200 eurot kuus. Apellatsioonimenetluse menetluskulu palub kostja jätta poolte endi kanda . Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus hinnanud ebaõigesti vaidluse asjaolusid ja ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust (PS § 101 lg 6). Lapse ema on alates 2024. a detsembrist takistanud isa ja tütre kokkusaamist ja suhtlemist. Maakohus oleks pidanud elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama asjaoludega, mis on seotud lapse põlvnemise tuvastamisega ja lapse ema takistuste tegemisega lapse ja isa suhtlemisele. Lapse põlvnemine tuvastati lapse isa hagi alusel, millele lapse ema esitas apellatsioonkaebuse. Lapse ema tegi kostjale ettepaneku põlvnemise tuvastamise nõudest loobumiseks, millele vastukaaluks lubas elatise nõuet mitte esitada. Seega ei vaja lapse ema kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmist materiaalsetel kaalutlustel.
PKS § 101 lg 6 kohaldamine ei eelda tegelikku ja püsivat olukorda, kus laps viibib regulaarselt märkimisväärse osa ajast ülalpidamiskohustusliku vanema juures. Seaduse selline tõlgendus, mis ei arvesta asjaolu, et lapse ja isa suhtlemist takistab teadlikult teine lapsevanem, kaitseb suhtlemist takistavat lapsevanemat. Õige oleks vastupidine tõlgendus. Juhul, kui kohus on tuvastanud lapse nimel elatist nõudva vanema poolse kohustatud vanema ja lapse suhtlemise tahtliku takistamise, siis tuleks lugeda elatise suuruse määramisel lapse teise vanema juures viibitud ajaks PKS § 101 lg 6 tähenduses vähemalt seitse päeva kuus. Olukorra muutumisel on lapsega elaval vanemal õigus elatise suurendamise nõudega kohtusse pöörduda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning kaebus tuleb kostjale tagastada. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12; RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835/64, p 10.1). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saa kaebust ilmselt rahuldada ning apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud ühtegi väidet, mis annaks alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohtu resolutsioon on selge ja täidetav ning vastab nõuetele (TsMS § 442 lg 5).
6.Kostja hinnangul tuleb maakohtu otsus tühistada, sest lapse ema on takistanud kostjal lapsega suhelda. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (PKS § 101 lg 6). PKS § 101 lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes. (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160/42, p 14.7). Kuna elatis on mõeldud esmajoones lapse jooksvate vajaduste katmiseks, tuleb kohtutel PKS § 101 lg 6 järgi elatise vähendamisel hinnata, kui palju veedab laps kohustatud vanemaga koos aega elatise kohta tehtava lahendi eeldatava jõustumise ajal ja ettenähtavas tulevikus (RKTKo 29.10.2025, 2-21-16454/58, p 15). PKS § 101 lg 6 eesmärgist ja sõnastusest ning eeltoodud Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt ei saa ringkonnakohtu hinnangul kostja esitatud etteheide olla apellatsioonkaebuse rahuldamise alus. Kuna elatise eesmärk on lapse jooksvate vajaduste katmine ning elatis mõistetakse välja lapse huvides, ei saa elatise suurust arvutada selle järgi, kui palju elatise maksmiseks kohustatud vanem soovib väidetavalt lapsega suhelda. Kostja oli 6. aprillil 2026
toimunud maakohtu istungi seisuga enda sõnul näinud last sellel aastal ühel korral. Maakohtu menetluses on vanemate vahel suhtluskorra vaidlus, milles kohus jättis kostja esialgse õiguskaitse taotluse suhtlemise korraldamiseks rahuldamata. Sellises olukorras ei ole põhjendatud tuvastada kostja väidetavat asjaolu, et lapse ema takistab kostjal lapsega suhtlemist. Kui selline asjaolu tuvastataks, ei tingiks see siiski lahendi muutmist, sest elatis mõistetakse välja lapsele, mitte lapsevanemale ning elatise vähendamine ei ole karistus- ega mõjutusvahendiks lapsega suhtlemise takistamise eest. Ringkonnakohus selgitab, et kui lapsega suhtlemiseks on määratud suhtluskord, toimib elatise maksmine kostja apellatsioonkaebuses kirjeldatud viisil. Kui jõustunud lahendiga on suhtluskord kindlaks määratud ning elatist on sellest lähtuvalt vähendatud, siis peab kohustatud vanem maksma elatist vähendatud määras ka siis, kui lapse ja kohustatud vanema suhtluskorras kindlaksmääratud ulatuses suhtlemine on lapsega koos elava vanema tõttu takistatud. Arvestades, et 2026. a esimese kolme kuu jooksul kohus kostja lapsega vaid korra ning kostja ei ole toonud apellatsioonkaebuses välja asjaolusid, mis viitaksid lähiajal lapsega viibimise aja suurenemisele, ei saa lapse kostja juures viibimise aeg olla mõjuvaks põhjuseks ka elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes.
7.Kostja heidab maakohtule ette ka seda, et maakohus ei arvestanud elatise suuruse kindlaksmääramisel asjaoludega, mis on seotud lapse põlvnemise tuvastamisega. Kostja tõi faktiliste väidetena välja, et lapse põlvnemine kostjast tuvastati kostja hagi alusel. Lapse ema tegi kostjale ettepaneku põlvnemise tuvastamise nõudest loobumiseks, mille eest lubas elatise nõuet mitte esitada. Seega tegelikult ei vaja hageja kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmist materiaalsetel põhjustel. Nimetatud faktilised väited ja kostja järeldus ei saa olla miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmise aluseks. Maakohus ei mõistnud elatist välja enne põlvnemise tuvastamist. Miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmise aluseks ei ole vaid lapsega kooselava vanema materiaalne võimekus last ka iseseisvalt ülal pidada.
8.Eeltoodule tuginedes keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kuivõrd apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei ole võimalik apellatsioonkaebust rahuldada.
9.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuivõrd ringkonnakohus ei ole edastanud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses menetluskulusid tekkida. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 II lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
10.Käesolev määrus on edasikaevatav Riigikohtule (TsMS § 638 lg 9).
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.