Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
9. juuni 2026, Tartu
Tsiviilasja number
2-26-429
Tsiviilasi
A.R hagi S.U vastu elatise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 14. aprilli 2026. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
S.U apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
2813 eurot 70 senti
Menetlusosalised
Apellant (kostja): S.U (isikukood XXX), lepinguline esindaja Harland Paas Vastustaja (hageja): A.R (isikukood XXX), seaduslik esindaja L.K , lepinguline esindaja advokaat Irina Gromtsev
PKS § 101 lg 6 kohaldamine ei eelda tegelikku ja püsivat olukorda, kus laps viibib regulaarselt märkimisväärse osa ajast ülalpidamiskohustusliku vanema juures. Seaduse selline tõlgendus, mis ei arvesta asjaolu, et lapse ja isa suhtlemist takistab teadlikult teine lapsevanem, kaitseb suhtlemist takistavat lapsevanemat. Õige oleks vastupidine tõlgendus. Juhul, kui kohus on tuvastanud lapse nimel elatist nõudva vanema poolse kohustatud vanema ja lapse suhtlemise tahtliku takistamise, siis tuleks lugeda elatise suuruse määramisel lapse teise vanema juures viibitud ajaks PKS § 101 lg 6 tähenduses vähemalt seitse päeva kuus. Olukorra muutumisel on lapsega elaval vanemal õigus elatise suurendamise nõudega kohtusse pöörduda.
toimunud maakohtu istungi seisuga enda sõnul näinud last sellel aastal ühel korral. Maakohtu menetluses on vanemate vahel suhtluskorra vaidlus, milles kohus jättis kostja esialgse õiguskaitse taotluse suhtlemise korraldamiseks rahuldamata. Sellises olukorras ei ole põhjendatud tuvastada kostja väidetavat asjaolu, et lapse ema takistab kostjal lapsega suhtlemist. Kui selline asjaolu tuvastataks, ei tingiks see siiski lahendi muutmist, sest elatis mõistetakse välja lapsele, mitte lapsevanemale ning elatise vähendamine ei ole karistus- ega mõjutusvahendiks lapsega suhtlemise takistamise eest. Ringkonnakohus selgitab, et kui lapsega suhtlemiseks on määratud suhtluskord, toimib elatise maksmine kostja apellatsioonkaebuses kirjeldatud viisil. Kui jõustunud lahendiga on suhtluskord kindlaks määratud ning elatist on sellest lähtuvalt vähendatud, siis peab kohustatud vanem maksma elatist vähendatud määras ka siis, kui lapse ja kohustatud vanema suhtluskorras kindlaksmääratud ulatuses suhtlemine on lapsega koos elava vanema tõttu takistatud. Arvestades, et 2026. a esimese kolme kuu jooksul kohus kostja lapsega vaid korra ning kostja ei ole toonud apellatsioonkaebuses välja asjaolusid, mis viitaksid lähiajal lapsega viibimise aja suurenemisele, ei saa lapse kostja juures viibimise aeg olla mõjuvaks põhjuseks ka elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.