Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) Hageja esindaja: Sigrid Rahkema (e-post xxx) Kostja: X (isikukood XXX, elukoht xxx, hagimaterjalid isiklikult kätte toimetatud 17.03.2026)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Xilt tagastamata laenusumma 7 008,30 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.
3.Välja mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõudelt (s.o 7 008,30 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.10.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ nõue Xilt intressivõlgnevuse väljamõistmiseks.
5.Jätta menetluskulud 9,25% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ ja 90,75% ulatuses Xi kanda.
6.Välja mõista Xilt menetluskulu 853,05 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Xil tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
8.Väljamõistetud menetluskulud tuleb Xil tasuda Julianus Inkasso arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 713048511.
OÜ
9.Tunnistada Harju Maakohtu 09.06.2026 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-25-17861 tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohtuotsuse põhjendused
1.Kohtuotsus on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 alusel koostatud ilma kirjeldava osata.
2.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
3.Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et:
3.1.Inbank AS ja kostja sõlmisid 06.10.2019 laenulepingu nr L89003026099, mille alusel sai kostja laenu 8 271 eurot, intressiga 17,90% aastas. Kostja kohustus maksma lepingu sõlmimisel lepingutasu 165,42 eurot ja igakuist haldustasu 2,50 eurot kuus. Kostja sai krediidisumma 8 105,58 eurot oma kasutusse 07.10.2019 väljamaksega, mille kohta hageja esitas maksekorralduse. Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 21,40% aastas. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel perioodi 15.11.2019 – 15.04.2025 jooksul.
3.2.Inbank AS ja kostja sõlmisid 16.02.2020 lepingu nr L89003026099 põhitingimuste muutmise kokkuleppe, kuna kostja taotles täismaksepuhkust. Alates 16.02.2020 kannab algne leping numbrit L89003396868. Krediidiandja võimaldas kostjale maksepuhkust alates 16.02.2020 kuni 15.02.2020. Kostja kohustus laenu tagastama perioodi 15.05.2020 – 15.11.2025 jooksul. Teised lepingu põhitingimused jäid samaks. Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 20,27% aastas.
3.3.Inbank AS ja kostja sõlmisid 16.05.2020 teise lepingu põhitingimuste muutmise kokkuleppe, kuna kostja taotles põhiosa maksepuhkust. Alates 16.05.2020 kannab leping numbrit L89003662369. Krediidiandja võimaldas kostjale maksepuhkust alates 16.05.2020 kuni 15.09.2020. Kostja kohustus laenu tagastama perioodi 15.06.2020 – 15.02.2026 jooksul ning tasuma lepingu sõlmimisel lepingutasu 25 eurot. Teised lepingu põhitingimused jäid samaks. Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 20,49% aastas.
3.4.AS Inbank Finance loovutas lepingust nr L89003662369 tulenevad nõuded kostja vastu hagejale 26.11.2020.
4.Kohus kontrollis, et lepingus märgitud krediidikulukuse määrad vastavad tegelikkusele ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.
5.Hageja esitas oma nõuded VÕS § 4034 lg 7 järgi ümberarvestatud kujul, mööndes, et kuna lepingu sõlmimisel läbiviidud krediidianalüüsi käigus lähtus krediidiandja ainult kostja laenutaotluses esitatud andmetest ning kontoväljavõtet ei analüüsinud, siis Riigikohtu praktikast tulenevalt ei ole krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Hageja selgitas, et ümberarvestuse korral ei olnud lepingu ülesütlemine kehtiv. Hageja on arvestanud nõude ümber selliselt, et kõik kostja tagasimaksed kokku 1 097,28 eurot (607,35+203,85+286,08) on arvestatud põhikohustuse katteks ning intressi on arvestatud
seadusjärgses määras (ümberarvestus dtl 41-42).
6.Kohus ei nõustu hagejaga, et praegusel juhul on ümberarvestuse korral hagejal võimalik nõuda ka intressi. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Õiguskirjanduses selgitatu kohaselt tuleb krediidiandjal tagasimaksed uuesti määrata lepingu sõlmimise aja seisuga (VÕS II komm (2019), § 4034, p 3.3.a.aa, lk 617), st lepingule kohaldub intressimäär lepingu sõlmimise aja seisuga. Viimase põhitingimuste muutmise kokkuleppe sõlmise ajal, s.o 16.05.2020 oli VÕS § 94-järgne intressimäär 0%, mis nähtub ka hageja esitatud ümberarvestusest (dtl 41).
7.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kuna leping lõppes ümberarvestuse kohaselt tähtaja saabumisega 15.09.2025, on kostja õigus krediidi kasutamiseks lõppenud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 7 008,30 eurot (so saadud laenusumma 8 105,58 eurot - kõik tagasimaksed 1 097,28 eurot) VÕS § 108 lg 1 alusel. Kuna VÕS § 94järgne intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, jääb nõue intressi välja mõistmiseks täies ulatuses rahuldamata.
8.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus ei nõustu hagejaga, et hagejal on õigus nõuda seoses lepinguga nr L89003662369 viivist lepingujärgses intressimääras 17,90% aastas tulenevalt VÕS § 113 lg 1 III lausest. Kui lepingujärgne intressimäära kokkulepe on tühine, ei ole sellest võimalik lähtuda ka viivisearvestuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt 7 008,30 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.10.2025 kuni põhikohustuse täitmiseni. Menetluskulud
9.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas hagi hinnaga 8 506,46 eurot. Kuna kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hagihinnale 7 719,64 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 9,25% ja kostja kanda 90,75% menetluskuludest.
10.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 665 eurot ja kulu lepingulisele esindajale 338 eurot. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hageja tasunud riigilõivu 700 eurot.
11.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
12.Hageja väljatoodu kohaselt oli õigusteenuse tunnihind 169 eurot ning hagejal kulus täiendavate alusdokumentidega tutvumiseks ja nende analüüsimiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks, lisade kogumiseks ja komplekteerimiseks, dokumentide esitamiseks kohtule kokku kaks tundi.
13.Kohus leiab, et märgitud ajakulu on põhjendatud, kuid keskmise võrreldava õigusteenuse
hind (mitteadvokaadist esindaja, nõuded tarbijakrediidilepingust) ei ületa 120 eurot tunnis. Põhjendatud kulu lepingulisele esindajale on kohtu hinnangul 240 eurot (2 x 120). Hageja menetluskulu koos riigilõivuga on kokku 940 eurot.
14.Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud ning menetluses sisuliselt ei osalenud, mistõttu ei saanud tal ka kulusid tekkida. Kohus asub seisukohale, et kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
15.Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 853,05 eurot (940 x 90,75%).
16.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
17.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.