2-24-140990 B2 Impact OÜ hagi XX tarbijakrediidilepingust tuleneva väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5446,38 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja B2 Impact OÜ (endine nimi OK Incure OÜ, registrikood 11542046), lepinguline esindaja ZZ
vastu võlgnevuse
Kostja XX (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi XX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud hageja B2 Impact OÜ kanda.
3.Saata kohtuotsus menetlusosalistele.
4.Toimetada kostjale XX-ile TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel käesolev kohtuotsus kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
2-24-140990 sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue Hageja nõue tuleneb Esto AS ja kostja vahel 16.10.2023 sõlmitud krediidilepingust nr x, millega krediidiandja võimaldas kostjale kasutada krediidilimiiti summas 4000 eurot, intressimääraga 40,70% aastas krediidisummalt aastas, krediidikulukuse esialgse määraga 49,22% aastas, krediidi kogukuluga 5380,71 eurot. Kostja on perioodil 16.10.202316.12.2023 saanud kokku krediiti summas 4130 eurot. Kostja oli kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 1046,08 eurot, millest põhiosa katteks arvestati 418,30 eurot, intressi katteks 607,88 eurot ja kiire väljamakse tasu katteks 19,90 eurot. Kostja ei täitnud korrektselt lepingust tulenevat kohustust laenu tagasi maksmiseks ning jäi viivitusse vähemalt kolme üksteisele järgneva minimaalse tagasimaksega, s.o maksetähtajaga 15.05.2024 (188,50 eurot), 15.06.2024 (190,91 eurot) ja 15.07.2024 (180,71 eurot). Krediidiandja saatis kostjale 30.07.2024 täiendava tähtaja andmisega lepingu ülesütlemise hoiatuse. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud ega krediidiandjaga kokkuleppeks võlgnevuse tasumiseks ühendust ei võtnud, ütles krediidiandja 14.08.2024 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Kostjat teavitati 02.09.2024 teatega, et tema ja Esto AS vahel sõlmitud lepingust tulenevad nõuded on loovutatud hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista krediidilepingust x tulenev põhivõlgnevus 3711,70 eurot, intress 567,25 eurot, viivis 718,58 eurot ja võla sissenõudmiskulud summas 35 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda, hageja on esitanud hagis esialgse arvestuse õigusabikulude osas summas 615 eurot (s.o hageja tasutud riigilõiv 595 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse tasu 20 eurot). Alternatiivselt, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis arvestab hageja VÕS § 403 4 lg 7 alusel kostja võlgnevuseks 3083,92 eurot, s.o väljastatud krediit 4130 eurot, millest maha arvestatud kõik laekumised 1046,08 eurot. Kostja seisukoht Kostjale on hagimaterjalid ja 23.04.2025 menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 25.06.2025 TsMS § 317 lg 1 ja § 317 lg 3 alusel avalikult, määruse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu määratud tähtajaks kostja hagile vastust ei ole esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb jätta TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes rahuldamata.
2.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab
2-24-140990 ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
3.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
3.1.Esto AS ja kostja vahel oli sõlmitud 16.10.2023 krediidileping liigiga „krediidiliin“, mille alusel on kostja saanud oma kasutusse krediidilimiiti summas 4000 eurot /dtl 49-50/. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga, mis võimaldas tagasimakstud krediiti taas kasutusse võtta. Lepingu kohaselt oli intressi määr 40,70% aastas ja krediidi kulukuse määr 49,22% aastas. Kostja võttis laenuandja poolt võimaldatud krediidilimiidi summa kasutusse. Hagiavalduse kohaselt on laenuandja kostjale kokku väljastanud krediiti kogu summas 4130 eurot, kostja on laenuandjale tagasimakseid teinud kokku summas 1046,08 eurot /dtl 31, 6061/.
3.2.Käesolevas tsiviilasjas ei ole pooltel vaidlust asjaolu üle, et kostja kui füüsiline isik võttis krediiti väljaspool majandustegevust. Seega on vaidlusalune leping tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.
4.VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
4.1.Kostja oli viivituses 15.05.2024, 15.06.2024 ja 15.07.2024 osamaksetega, millest tulenevalt saatis krediidiandja kostjale 30.07.2024 hoiatuse, millega andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 13.08.2024 ning märkis, et täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja krediidilepingu üles /dtl 31, 68/. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles Esto AS lepingu 14.08.2024 üles /dtl 71/.
5.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
5.1.Esto AS selgitas nõude loovutamisest kostjale 14.08.2024 lepingu ülesütlemise teates /dtl 71/. Nõude loovutamisest teatati kostjale 02.09.2024 nõudekirjaga /dtl 72/. Kostja ei ole nõude loovutamise osas vastuväiteid esitanud. Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.
6.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) §-des 402-421.
2-24-140990 Riigikohus on 24.11.2023 määruses tsiviilasjas 2-21-13098 (p-s 13) selgitanud, et kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 406 2 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPRFinance s. r. o. vs. GK, p 46).
6.1.Seega kontrollib kohus esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas, kuna VÕS § 406 2 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
6.2.Kostjaga sõlmitud lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 49,22% aastas /dtl 29/. Kostja sai 16.10.2023 sõlmitud lepingu alusel võlausaldaja poolt krediidi kasutamiseks intressimääraga 40,70% aastas /dtl 29, 49/. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et laen võetakse kasutusele fikseeritud intressiga ning makstakse tagasi 12 kuu jooksul graafikujärgsete tagasimaksetena. Viivisemäär on krediidilepingule kohalduv intressimäär. Nimetatud tingimustel on märgitud krediidi kogukuluks 5380,71 eurot. Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on hageja poolt välja toodud andmete (antav krediit, kuumaksete arv ja aastaintress) alusel krediidi kulukuse määr 49,22%. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määr alates 01.07.2023 on 16,72% ning selle kolmekordne määr 50,16%. Seega krediidi kulukuse määr on lubatud piirmääras nii kohtu arvestuse kui hageja poolt toodud andmete järgi ja leping ei ole VÕS § 4062 lõike 1 alusel tühine.
7.Teiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, milline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.
7.1.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
2-24-140990 Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks.
7.2.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses seega hagejal. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega. Lisaks on hageja esitanud põhinõude alternatiivse arvestuse, juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Eelnevast tulenevalt ei koostanud kohus hagejale uuesti kohtunõuet, võimaldamaks veelkord vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist selgitada.
7.3.Kohtu hinnangul ei ole kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenuandmise põhimõtte järgimist tõendatud. Hageja selgitas hagis, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kogus krediidiandja teavet kliendi kohta erinevatest allikatest, kostja esitatud tulu andmetest ning kontrollis kostja sissetulekut Eesti Maksu- ja Tolliametist, olemasolevaid kohustusi, olemasolevat krediidiajalugu teostades päringu Krediidinfo ja Krediidiregistri andmebaasides /dtl 24-28/. Kohtule ei ole ka esitatud kostja taotlust, millest nähtuvad kostja esitatud andmed ja asjaolusid ega tõendeid, et krediidiandja oleks kostja
2-24-140990 tegelike sissetulekute, kohustuste ja väljaminekute kontrollimiseks kostja arvelduskonto väljavõtet kontrollinud. Kohtupraktikas on peetud krediidi taotleja arvelduskonto väljavõtte kontrollimist oluliseks allikaks, kust nähtuvad taotleja tegelikud sissetulekud, kohustused ja väljaminekud. Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ei ole veenvalt põhistatud ja tõendatud. Kohus asub eeltoodust tulenevalt seisukohale, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
8.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
8.1.Hageja on esitanud nõude tuginedes Esto AS ja kostja vahel 16.10.2023 sõlmitud krediidilepingule. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et krediidiandja määras laenu tagasimaksed tulenevalt vastutustundliku laenuandmise põhimõtte rikkumisest uuesti ning tegi need kostjale teatavaks. Hageja taotleb hagis juhul, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 3082,92 eurot (väljastatud krediit 4130 eurot, millest maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 1046,08 eurot). Hageja on arvestanud, et lepingu tingimuste kohaselt tuli laen võrdsetes osades 12 tagasimaksena tagastada /dtl 28/. Tegemist on vastuolulise väitega, kuivõrd lepingust nähtub, et krediidiliin on tähtajatu ning tagasimaksete minimaalset suurust arvestades lähtutakse 60 osamaksest, millele hageja hagis hiljem ka ise viitab /dtl 30, 49, 51/.
8.2.Arvestades, et kostja võttis 16.10.2023 kogu krediidi 4000 eurot kasutusse, tuleb tagasimaksete uuesti määramisel lähtuda lepingust, mille kohaselt tagasimaksete arv on 60 /dtl 49/. Seega kuumakse põhiosa osas on 66,67 eurot (4000/60). Hageja on hagis esitanud ümberarvestuse põhimõttel, et kõik kostja maksed arvestab põhiosa katteks. Eelneva järgi ei olnud kostja lepingu ülesütlemise ajal 14.08.2024 (sh esimene arve tähtaeg oli 15.11.2023) võlgnevuses (66,67*9), kuna osamakseid oleks pidanud olema tasutud summas 600,03 eurot 15.07.2024 k.a, kostja on tasunud suuremas osas makseid. Kui arvestada VÕS § 4034 lg 7 järgi põhiosamaksetele juurde seadusjärgse intressi, mis Eesti Panga andmetel oli 16.10.2023 kuni 31.12.2023 määras 4% aastas, 01.01.2024 kuni 30.06.2024 4,5% aastas ja 01.07.2024 kuni 14.08.2024 4,25% aastas, siis arvestades need põhisummalt 4000 eurot, oleks kokku 137,22 eurot. Eeltoodud intresside kogusumma liitmisel põhiosa ümberarvestatud graafiku maksetele, pidi kostjal olema enne ülesütlemist tasutud 737,25 eurot (600,03+137,22). Seega ka juhul, kui arvestada põhinõudele lisaks seadusjärgne intress, lepingu tingimustel ümber arvestades ning, et kostja on krediidiandjale tasunud summa 1046,08 eurot, siis ei olnud kostja lepingu ülesütlemisel kohustuste täitmisega võlgnevuses (veelgi enam vähemalt kolme osamaksega).
Kohus jätab eelnevast tulenevalt hagi rahuldamata, kuna hageja esitatud nõue ei ole
2-24-140990 muutunud taotletavas osas sissenõutavaks, leping ei ole kehtivalt 14.08.2024 üles öeldud. Põhivõlgnevuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb rahuldamata jätta ka kõrvalnõuded.
Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja ei ole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse kättetoimetamine kostjale
10.TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.
11.Kuna käesolevas tsiviilasjas 09.06.2025 määruses nimetatud asjaolud kostja elu- ja viibimiskoha osas ei ole kohtule teadaolevalt muutunud, kostja elukoht või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada ning kostja pole siiani ka ise kohtu poole pöördunud, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.