nende Hageja: X (isikukood XXX; aadress xxx) Hageja seaduslik esindaja: C (isikukood XXX; aadress xxx; e-post: xxx) Kostja: Y (isikukood XXX; aadress xxx; e-post xxx).
Asja läbivaatamine
17.04.2026 eelistung, edasi kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt Y välja hageja X kasuks igakuine elatis 129,38 eurot alates 18.01.2026 kuni hageja X täisealiseks saamiseni.
3.Määrata, et Y kohustub tasuma punktis 2 nimetatud elatise järgneva kalendrikuu eest ette hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks C arvelduskontole nr XXXXXXX selgitusega „X Elatis“, näidates makse selgituses ära ka kalendrikuu nimetuse ja aastaarvu, mille eest elatist makstakse.
4.Jätta rahuldamata hageja X tagasiulatuva elatise nõue perioodi 01.03.2025 – 17.01.2026 eest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-26-101166 Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Hageja on hageja seadusliku esindaja ja kostja ühine alaealine laps. Alates 06.03.2024 on Xi elukorraldus järgmine: koolipäevadel elab ta Tallinnas emapoolse vanaema Q juures ning nädalavahetustel ja koolivaheaegadel ema juures xxxs. Lapse igapäevased kulud (toit, eluasemekulud, transport, riided, kooliga seotud kulud jms) katab sisuliselt ema ning osaliselt vanaema, kellele ema kannab iga kuu 200 eurot lapse ülalpidamiskulude katteks (maksekorralduste väljavõtted lisatud). Y ei ole osalenud Xi (v.a. telefoniarved) ülalpidamises alates 01.02.2025. Hageja emale laekub lapsetoetus kokku 4 lapse pealt 360 eurot, millele lisandub lasterikka pere toetus 450 eurot.
2.Hageja igakuised keskmised kulud kokku 395 eurot: - eluasemekulud 50 eurot; - kulutused toidule 80 eurot; - kulutused transpordile 22 eurot; - kulutused tervishoiule: 40 eurot; - kulutused seoses lapse tervislike erivajadustega: 53 eurot; - kulutused hügieenitarvetele: 20 eurot; - kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks: 20 eurot; - kulutused riietele ja jalanõudele: 50 eurot; - kulutused lapse huviharidusele ja muudele huvialadele: 20 eurot; - kulutused vabale ajale, k.a kultuuriüritused ja taskuraha: 40 eurot.
3.Hageja palus mõista kostjalt välja hageja kasuks elatise 140,50 alates 18.01.2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Lisaks palus hageja välja mõista tagasiulatuva elatise samas määras alates 01.03.2025 kuni hagi esitamiseni. Hageja palub väljamõistetud elatise kanda
10.kuupäevaks C arvelduskontole nr XXXXXXX selgitusega „Elatis“.
4.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. X ei ole juba ligikaudu kaks aastat käinud psühholoogi juures ega kasuta antidepressante. Ta on vaimselt terve ja tugev ning saab igapäevaeluga hästi hakkama. Koolis on ta väga edukas – hinded on korras ning ta on valitud õpilasesinduse presidendiks. Suurperetoetus on määratud hageja esindajale Sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel. X nooremad õed A ja B viibivad kooliajal täielikult hageja seadusliku esindaja juures (v.a. kolm nädalavahetust) ning koolivaheajad on võrdselt mõlema vanema vahel jaotatud. x elab kooliperioodil Tallinnas vanaema juures, kuna see tagab talle sobiva kooliskäimise korralduse.
2(7)
2-26-101166
5.Mis puudutab Yi väidet tema töötu oleku kohta, siis ei ole selge, miks tema tööde tõttu peavad nooremad lapsed A ja B viibima pidevalt teiste hoole all, samal ajal kui ta ise töötab.
6.Kostja pangaväljavõtetest on näha, et tal on igapäevased ja pidevad kulud – eluasemelaen, toit, transport ja muud tavapärased elamiskulud. See näitab, et ta elab tavapärast elu ja teeb regulaarselt kulutusi. Samas ei ole pangakontodel näha sellises mahus ametlikke sissetulekuid, mis neid kulusid täielikult selgitaksid. Lisaks on tal ettevõte, mille majandusaasta aruandest nähtub, et ettevõttel on olnud müügitulu ja kasum. See tähendab, et tegemist ei ole lihtsalt passiivse või mitteaktiivse ettevõttega, vaid seal toimub reaalselt tegevus. Samas on aruandes tööjõukulu väga väike, mis ei ole eluliselt usutav, kui inimene samal ajal igapäevaselt töötab ja elab. Hageja hinnangul näitab see, et kostja tegelik majanduslik olukord on parem kui ametlikult näidatud sissetulekute põhjal võiks arvata. Leian, et vähemalt 140 euro suurune igakuine elatis on talle jõukohane.
7.Enne 01.03.2025 või alates 01.03-st kuni käesoleva ajani hageja kostja poole elatise maksmise palvega pole pöördunud. Kokkulepet ei olnud, hageja seaduslik esindaja on kogu aeg ka Wi eest oma tädile kandnud 200 eurot + veel juurde, mida Wil on vaja. Mõlemad vanemad lapsed elavad kooli pärast hageja ema lähisugulaste juures kooli perioodil. W käib xxxs, ta on 18 aastane. X teine laps, tema eest makstakse 80 eurot lapsetoetust.
KOSTJA VASTUS
8.Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja kannab igakuiselt omalt poolt 100EUR hageja vanaema Q kontole ja ema C kannab lisaks riigi poolt saadud toetustele 200EUR (mis on ette nähtud X kulude katteks) omalt poolt juurde veel 100EUR.
9.Kostja kannab igakuiselt kõigi nelja lapse telefonikulud, samuti interneti ja teleteenuste kulu. Vastavalt võimalustele on ka X arvele kandnud raha (kuna kostja kannan kõik Wiga seotud kulud, eeldab, et ema kannab X elamiskulud). On muretsenud kõigile lastele ajakohased nutitelefonid, Wile ja Xle kooliarvutid (X elas, siis juba Tallinnas vanaema juures). Lisaks laste loomade eest hoolitsemine ja toitmine (X kass Elsa, Wi geko ja 2 koera). Riigi poolt määratud lastetoetus ning suurperetoetus laekub ema (C) arvele ja mina ei näe sellest midagi. See raha, mis ema X eest vanaema kontole kannab, on laste- ja suurperetoetus, mille riik maksab talle.
10.Praegusel hetkel on kostja töötu ja elab säästudest ning juhutöödest, kuna pidi tegema valiku, kas teha oma tööd (mis 99% on nädalavahetustel) või olla koos oma lastega. Kostja on püüdnud püsivat ja tasuvat töökohta leida, kuid seni ei ole õnnestunud.
11.X ei ela ema juures. Väide, et X viibib nädalavahetustel ja koolivaheaegadel ema juures ei vasta samuti tõele. Laps elab vanaema juures.
12.C võiks samuti panustada X tarbeks (mitte ainult riigi poolt saadud toetuste piires). Tagasiulatuva summa suhtes - kuni 06.03.2024 elas X kostja juures, C ei panustanud X jaoks. Tagasiulatuv nõue tuleb üllatusena, võib majanduslikult koormata. Kostja kandis kõik Wi kulud ja C kandis X kulud. Otsest kokkulepet meil ei olnud, kuid selline oli elukorraldus.
13.LHV pangakontol hoiab kostja raha maja pangalaenu maksmiseks ja ehk säilitamiseks. SEB kontol on vahendid arvete maksmiseks ja igapäevasteks kuludeks. 3(7)
2-26-101166
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.
15.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad; hageja elab koos ema ja emapoolse vanaemaga; hageja eest tasutakse lapsetoetust lapse emale, lisaks laekub emale ka lasterikka pere toetus; hageja igakuised kulud on keskmiselt 395 eurot; kostja ei ole nõudeperioodil hagejale elatist rahas tasunud.
16.Hageja palus mõista kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise 140,50 eurot alates 18.01.2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Lisaks palus hageja välja mõista tagasiulatuva elatise samas määras alates 01.03.2025 kuni hagi esitamiseni.
17.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et: (i) tal puudub majanduslik võimekus elatise tasumiseks; (ii) ta on ülalpidamiskohustust täitnud, erinevalt hageja seaduslikust esindajast; (iii) tagasiulatuv nõue on ebamõistlikult koormav ja üllatuslik.
18.Kohus leiab, et kostjal on piisav majanduslik võimekus hagejale nõutavas ulatuses elatist tasuda. Kohus on palunud kostjal esitada täielik ülevaade oma majanduslikust seisukorrast. Kostja on andmed esile toonud (dtl 333-379 – kontode väljavõtted ning kostjale kuuluva ettevõtte majandusaasta aruanne; dtl 380-382 – ülevaade majanduslikust seisukorras). Andmetest nähtub, et kostja pangakontodel on aruande esitamise seisuga rahalisi vahendeid kokku ca 13 300 eurot (4770 + 8577), lisaks kuulub kostjale 2 sõiduautot ning mootorratas. Registrist nähtuvalt kuulub kostjale veel mopeed (reg nr XXX) ning omavalmistatud haagis (reg nr XXX). Kostja ainus finantskohustus on kodulaen igakuise maksega 270,22 eurot (leping kestab veel ca 5 aastat). Kostja on 4(7)
2-26-101166 märkinud, et aeg-ajalt tegeleb baarmeni tööga ning teeb lisaks juhutöid, millelt laekuv sissetulek ühes kuus on 300-1000 eurot kuus. Kostja suhtes ei ole käimasolevaid täitemenetlusi. Seega on kostjal piisavalt vara, mille arvelt hageja nõutavat elatist tasuda.
19.Samuti on tõendamata kostja väide, mille kohaselt on ta hageja ülalpidamiskohustust täitnud. Maksed, mis on tehtud hagejale endale, ei ole käsitatavad elatise tasumisena, kuna vanemate vahel puudus vastav kokkulepe ning eelduslikult hoolitseb alaealise lapse ülalpidamise tagamise eest lapsevanem, mistõttu loetakse ka elatise tasumise kohustus täidetuks elatise rahas tasumisel teisele lapsevanemale. Selle kohta kostja väiteid ja tõendeid esitanud ei ole. Asjakohatud on kostja viited varasemale elukorraldusele, kus hageja elas kostja juures ning tänane hageja seaduslik esindaja kostjale sel ajal elatist ei tasunud. Kui kostja on seisukohal, et elatise tasumise kohustus sel ajal oli, tulnuks hageja nõue maksma panna ning esitada kohtule vastav hagi. Seda kostja teinud ei ole. Lapse vajadus saada ülalpidamist on ajas jätkuv, mistõttu varasemad suhted ei välista lapse õigust saada ülalpidamist lähtuvalt praegusest elukorraldusest. Samuti ei välista väidetav varasem kohustuse rikkumine kostja kohustust hageja ülalpidamises osaleda. Liiati ei ole võimalik väidetavat nõuet tasaarvestada (vt VÕS § 200 lg 1 p 1 – ülalpidamisnõude tasaarvestamise keeld).
20.Hageja igakuised kulud on 395 eurot – seda kostja ei ole vaidlustanud. Kuivõrd elatis on mõeldud lapse kulude katteks, lapse kulusid saab katta ka riiklike toetuste arvelt ja mõlemad vanemad peavad last ülal pidama võrdses ulatuses (st kumbki peab katma 50% lapse kuludest), saab kostjalt väljamõistetava elatise suuruseks olla 129,38 eurot kuus (hageja kulud 395 eurot – hageja eest tasutav lapsetoetus 80 eurot – hageja osa lasterikka pere toetusest 56,25 eurot = 258,75 eurot; seega ühe vanema kohustus on 258,75 / 2 = 129,38). Hageja on nõuet esitades arvestanud algselt vaid lapsetoetusega, kuid mitte lasterikka pere toetusega (PKS § 101 lg 5).
21.Hageja on kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitanud 18.01.2026. TsMS § 486 lg 2 sätestab, et hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Seega saab hageja nõuda edasiulatuvat elatist alates 18.01.2026. Ülejäänud osas (s.o varasema perioodi eest) on tegemist tagasiulatuva nõudega, mille kohus lahendab allpool.
22.Kõigele eeltoodule tuginedes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise 129,38 eurot kuus alates 18.01.2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
23.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise perioodi 01.03.2025 – 17.01.2026 eest kindlaksmääratud summana. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi 5(7)
2-26-101166 enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise. Kostja on leidnud, et tagasiulatuv nõue on talle majanduslikult koormav. Kohus on ülal leidnud, et kostja majanduslik seisukord on kohtu poolt välja selgitatud ulatuses elatise tasumiseks piisav. Hageja on kinnitanud, et ei ole kostja poole elatisnõudega tagasiulatuva nõude perioodil pöördunud. Kohus leiab, et tagasiulatuv nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole kostjat elatise saamise soovist teavitanud, mistõttu tagasiulatuv nõue on kostja jaoks üllatuslik. Vanematel on teisigi alaealisi lapsi ning nende ülalpidamine oli vaidlusalusel perioodil vaikimisi korraldatud. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et kostja poolse rikkumise tõttu oleks ta vältimatud vajadused nimetatud perioodil täitmata jäänud. Kuivõrd hageja ei pannud viidatud perioodil oma õigusi maksma, ei ole seda ka tagantjärele põhjendatud teha. Seega leiab kohus, et tagasiulatuv elatise nõue ei kuulu rahuldamisele.
24.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt taotlusele.
25.Kohus selgitab hageja seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
26.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
28.Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. 6(7)
2-26-101166
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.