Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

MAAKOHTU LAHEND

ema arvelduskontole, märkides selgitusse lapse nime, sõna elatis ja tooma välja millise kuu eest elatist tasutakse. Elatist tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette. Maakohus tuvastas, et rahvastikuregistri andmetel põlvneb hageja kostjast ning on alaealine. Hageja saab täisealiseks XXXXX. Alaealise lapse abivajadust PKS § 97 p 2 järgi eeldatakse. Igakuine elatis ühele lapsele ei või PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Eelduslikult kulub lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kahekordne PKS § 101 alusel arvutatud summa ning selles ulatuses ei tule lapse vajaduste suurust tõendada (RKTKo 07.02.2018, 2-16-118651/31, p 14). Hageja on palunud kostjalt välja mõista igakuise elatise PKS §-s 101 sätestatud määras. Kehtiva õiguse järgi on hagejal eelduslikult õigus saada igakuist elatist 301 eurot 74 senti, millest PKS § 101 lg-te 3–5 kohaselt on 282 eurot 31 senti baassumma + 59 eurot 43 senti on 3% brutokuupalgast, millest on PKS § 101 lg 5 järgi maha arvatud 40 eurot, mis on pool lapsetoetusest PHS § 17 lg 3 mõttes. Kostja esitatud tõendid hageja ülalpidamiskulude kandmise kohta ei lükka ümber hageja väidet, et ülalpidamiskulud on vahetult kandnud hageja ema, kelle juures hageja peamiselt elab. Pooled ei vaielnud selle üle, et aasta enne hagi esitamist 18. maist 2024 kuni 18. maini 2025 tasus kostja hagejale vähemalt 268 eurot 48 senti. Kostja väitis, et on tagasiulatuvalt rohkem ülalpidamist andnud. Kostja avaldas soovi esitada kohtule täiendavaid tõendeid, kuid neid kohtule ei esitanud. Maakohus leidis, kostja esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks andnud hagejale PKS § 101 sätestatud määras ülalpidamist. Kostja on seega ülalpidamiskohustust rikkunud täites seda mittekohaselt. Riigikohus on selgitanud, et kohus peab PKS § 101 kohase miinimumelatise suuruse väljaarvutamisel vähendama elatist proportsionaalselt kohustatud vanema juures viibimise ajaga automaatselt, sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla PKS §-s 101 sätestatud määra (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160/42, p-d 14.6, 14.7). Kostja väitis hagi vastuses, et mõlemad vanemad on võtnud osa kasvatamisest ning enne hagi esitamist viibis laps kostja juures keskmiselt 14 päeva kuus. Kostja selgitas, et kostjal ja hageja emal oli alates 1. jaanuarist 2023 kokkulepe, et hagejal on vahelduv elukoht, ning leidis, et kuivõrd mõlemad vanemad on last ülal pidanud vahetult, ei ole PKS § 100 lg-te 2 ja 3 järgi kummalgi vanemal elatise tasumise kohustust. Riigikohus on selgitanud, et kui laps viibib vanemate kokkuleppe või kohtulahendi alusel olulise osa ajast kummagi vanema juures, st lapsel on vahelduv elukoht, peavad mõlemad vanemad last eelduslikult ülal ajal, mil laps elab kummagi vanema juures. Selliselt katavad vanemad lapse põhivajadused (RKTKo 12.05.2021, 2-18-6491/96, p 13.1). Poolte vahel ei ole kohtulahendiga kindlaks määratud suhtluskorda. Aeg, millal hageja võis olla kostja juures poole ajast oli enne 18. maid 2024 ja puudutab tagasiulatuva elatise nõuet. Kostja möönis, et pärast seda, kui hageja Eestisse oma ema juurde tuli, on suhtlus kostjaga toimunud ainult telefoni teel. Hageja tõi välja, et hageja viibimine kostja juures keskmiselt seitse päeva kuus ei ole tõenäoline ka tulevikus, sest kostja elukoht on Rootsis ning hageja käib Eestis koolis. Kuivõrd vanemad ei ole üksmeelel selle osas, palju aega hageja kostja juures on ning poolte vahel ei ole suhtluskorra kohtulahendit, ei ole PKS § 101 lg 6 kohaldamise eeldused täidetud. Kohus andis pooltele võimaluse esitada tõendeid pärast kohtuistungit kuni eelmenetluse lõppemiseni ning pikendas kostja taotlusel eelmenetluse lõppemise tähtaega, kuid kostja ei

esitanud kohtule enne otsuse kuupäeva määramist ühtegi tõendit, millest nähtuks, et hageja viibib kostja juures vähemalt seitse päeva kuus, mis annaks aluse PKS § 101 alusel arvutatud elatist vähendada. Pooltel on üks ühine laps. Laps võib PKS § 108 kohaselt nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni aasta enne elatishagi kohtule esitamist. Lapse elatisenõude puhul tuleb arvestada vanemate kokkuleppega ettenähtut PKS § 100 lg 3 teise lause järgi. Kui vanem on kuni kohtule lapse elatisenõude esitamiseni vanemate kokkulepet täitnud ja kokkuleppe järgi oli lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine tagatud, ei ole üldjuhul alust kokkulepet täitnud vanemalt lapse kasuks tagasiulatuvalt elatist välja mõista (RKTKo 26.06.2013, 3-2-1-78-13, p 13). Kostja väitis hagi vastuses, et mõlemad vanemad on võtnud osa kasvatamisest ning enne hagi esitamist viibis laps kostja juures keskmiselt 14 päeva kuus, kuid ei esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks vanemate vaheline kokkulepe hageja vahelduva olukoha kohta. Kuna kostja ei ole tõendanud, et vanemate vahel oleks olnud konkreetne kokkulepe, tuli kohtul hinnata, kui palju viibis hageja faktiliselt kostja juures vaidlusalusel perioodil. Pooled vaidlevad selle üle, kui palju aega on hageja veetnud 18. maist 2024 kuni 18. maini 2025 kostjaga. Hageja väitel on ta viibinud kostja juures kokku 22 päeva. Samuti on hageja toonud välja, et hageja on viibinud 2024. aastal 25 päeva kostjaga. Kostja arvestuse kohaselt on hageja viibinud kostja juures 2024. aastal 128 päeva ja 2025. aastal (15. septembri 2025 kohtuistungi aja seisuga) 70 päeva. Pooled kinnitasid kohtuistungil, et hageja on olnud 2025. aastal kostja juures vähemalt 56 päeva, kostja väitis, et hageja on viibinud tema juures 63 päeva. Kostja pidi TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama, et hageja oli kostjaga rohkem aega koos, kui hageja väidab, andis sel perioodil hagejale ülalpidamist vahetult ning seda tuleks tagasiulatuva elatise ulatuse juures arvestada. Kostja on tõenditena hagejaga koos viibimise aja kohta esitanud enda ema, N. P.S, maksekorraldused VIKING LINE ABP-le ja ESTRAVEL GROUP AS-ile. Kohtu hinnanul ei ole eelviidatud tõenditest võimalik teha järeldusi selles osas, kas hageja on viibinud kostjaga või kas kostja on hagejat ülal pidanud, kuivõrd maksekorraldustest ei nähtu täpsemalt, mille ja kelle jaoks on kulutusi tehtud. Hageja on esitanud tõenditena väljavõtted vanemate vahelistest sõnumivestlustest, millest nähtub, et vanemad on kooskõlastanud hageja välja toodud aegadel hageja üle andmist. Samuti on hageja esitanud väljavõtted vanemate vahelisest sõnumivestlustest, millest nähtub, et hageja viibis kostjaga lisaks 15. veebruarist kuni 19. veebruarini 2025 ja 17. aprillist 2025 kuni 5. aprillini 2024. Kostja on esitanud kostja tõendina VIKING LINE broneeringu kinnituse, mille kohaselt on N. P.S soetanud kolmele täiskasvanule ja ühele lapsele vanuses 6–11 aastat pileti Tallinnast Helsingisse 18. aprillil 2025 ning kahele täiskasvanule ja ühele lapsele vanuses 6–11 aastat pileti Helsingist Tallinnasse 25. aprillil 2025. Kohus leiab, et selle tõendi alusel saab lugeda tõendatuks, et hageja viibis kostjaga. Pooled ei ole rohkem tõendeid kohtule esitanud. Pooled kinnitasid kohtuistungil, et hageja on viibinud 2025. aastal kostja juures vähemalt 56 päeva. Kohtu hinnangul saab poolte seisukohtade, kohtuistungil omaks võetud faktide ja esitatud tõendite pinnalt tuvastada, et neist päevadest viibis hageja kostja juures 18. maist 2024 kuni 18. maini 2025 39 päeva ehk keskmiselt kolm päeva kuus. Kohus tuvastas, et hageja viibis kostja juures 18. maist kuni 31.detsembrini 2024 järgmistel aegadel: 5. juulist 7. juulini (3 päeva), 27. juulist 29. juulini (3 päeva), 16. augustist 18. augustini (3 päeva), 1. septembrist 4. septembrini (4 päeva), 19. oktoobrist 20. oktoobrini (2 päeva), 23. detsembrist 1. jaanuarini 2025 (10 päeva), 15. veebruarist 19. veebruarini 2025 (5 päeva) ja 17. aprillist 25. aprillini 2024 (9 päeva). Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et hageja oleks viibinud temaga ka lisaks teistel kuupäevadel.

Riigikohus on selgitanud, et ka ajavahemikul aasta enne hagi esitamist saab määrata ülalpidamiskohustuse ulatuse laste toonaste vajaduste järgi PKS § 99 mõttes, arvestades mh vanemate majanduslikku seisundit PKS § 102 ja § 105 lg 3 tähenduses. Tagasiulatuva elatise nõudmisel tuleb vältida kohustatud vanema äärmiselt raskesse olukorda asetamist (RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082/74, p 13). Hageja ema neto sissetulek oli 823 eurot 90 senti ja kaks ülalpeetavat, kostja väitis, et teeb juhutöid, tal on kolm ülalpeetavat ning lubas enda sissetulekut kohtule täpsustada. Kostja avaldas soovi tõendeid esitada, kuid kohtule selle kohta ühtegi tõendit ei esitanud, kostja elab Rootsis. Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et hagejal oleks ka tagasiulatuva elatise perioodil olnud vahelduv elukoht vanemate juures, mis oleks elatise tasumise kohustuse PKS § 100 lg 2 järgi välistanud. Kostja ei tõendanud, et esineksid asjaolud, nagu tema raske majanduslik seisund, mis annaks aluse tagasiulatuvat elatist PKS § 108 mõttes vähendada. Kostjal oli seega kohustus tasuda hagejale elatist PKS § 101 sätestatud ulatuses, välja arvatud nende 39 päeva eest perioodil 18. maist 2024 kuni 18. maini 2025, kui hageja viibis kostjaga ning kostja andis hagejale ülalpidamist vahetult. Maakohus mõistis kostjalt välja tagasiulatuva elatisena 18. maist 2024 kuni 31. märtsini 2025 kokku 3044 eurot 26 senti. Igakuine elatis tol perioodil oli 287 eurot 72 senti = 272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% brutokuupalgast) – 40 eurot (pool lapsetoetusest ehk 80/2). Elatis on arvutatud kümne kuu ja 18 päeva eest 3044 eurot 26 senti = 10 × 287,72 + (287,72 ÷ 31 × 18) eurot. Aluseks on baassumma, keskmine brutopalk ja lapsetoetus sel perioodil PKS § 101 lg-te 3–5 ja PHS § 17 lg 6 mõttes. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatisena 1. aprillist 2025 kuni

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Leping võib olla sõlmitud ka konkludentsete tahteavalduste kaudu. Poolte käitumine kinnitab kokkuleppe olemasolu: 2023. aastal viibis laps üksnes isa juures, hageja ema ei nõudnud elatist; 2024. aastal pidi laps elama vaheldumisi mõlema vanema juures ning laps viibis isa juures 128 päeva, hageja ema ei nõudnud elatist; 2025. aastal viibis laps isa juures 92 päeva. Tagasiulatuv elatisenõue on vastuolus poolte vahel sõlmitud kokkuleppega. Kuna 2023. aastal viibis laps isa juures, täitis isa vastavalt kokkuleppele ka ema ülalpidamiskohustust. Sellest tulenevalt oli isa kokkuleppe alusel vabastatud elatise tasumisest 2024. aastal. Lisaks, isegi kui kokkulepet mitte arvestada, viibis laps 2024. aastal isa juures 128 päeva (keskmiselt ca 10 päeva kuus). Kuna isa ei pidanud kokkuleppe kohaselt 2024. aastal elatist maksma, kuid tegelikult osales lapse ülalpidamises 128 päeva ulatuses, tuleb see täitmine kokkuleppe alusel arvestada järgmisesse perioodi. Lisaks viibis laps 2025. aastal isa juures 92 päeva. Seega kokku 220 päeva. Arvestades, et aasta keskmine päevade arv on 365 ning pool sellest on 182,5 päeva, ületas isa poolt täidetud ülalpidamiskohustus selle määra 37,5 päeva võrra (220182,5=37,5 päeva). Sellest tulenevalt täitis isa 2025. aasta ülalpidamiskohustuse täies ulatuses ja ülejääk (37,5 päeva) kandub edasi 2026. aastasse. Seetõttu ei ole põhjendatud elatise nõue ka ajavahemiku 1. jaanuarist kuni 28. veebruarini 2026.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.