N.E hagi R.A vastu elatise nõudes N.E hagi U.S vastu tagasiulatuva elatise nõudes
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
Hagis R.A vastu 3894 eurot, hagis U.S vastu 3465 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 30. septembri 2025 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
R.A ja N.E apellatsioonkaebused
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Apellant I (kostja I) R.A (ik XXX) Apellant II / vastustaja I (hageja) N.E (ik XXX), kohtu määratud esindaja vandeadvokaat Li Uiga (kuni
5.maini 2026) Vastustaja II (kostja II) U.S (ik XXX)
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu N.E loobumine apellatsioonkaebusest osas, milles N.E taotles U.S-ilt tagasiulatuvalt välja mõistetud elatise suuruse muutmist, ja lõpetada selles osas menetlus.
2.Võtta asja juurde U.S 15. detsembril 2025 esitatud Sotsiaalkindlustusameti teade.
3.Tühistada Tartu Maakohtu 30. septembri 2025 otsus osas, millega maakohus mõistis R.A-lt 22. juunist 2024 kuni 8. augustini 2025 välja elatise 4486,23 eurot ületavas summas, määras, et N.E-le vajalikud huvitegevuse kulud kannavad R.A ja U.S võrdselt lisaks igakuisele elatisele, määras igakuise elatisemakse kuupäevaks iga kuu 1. kuupäeva ning tasaarvestas R.A-lt ja U.S-ilt N.E kasuks välja mõistetud elatise.
4.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista R.A-lt N.E kasuks aja eest 22. juunist 2024 kuni 30. septembrini 2025 välja elatis 4486,23 eurot ning määrata, et igakuine elatis tuleb R.A-l maksta iga kuu eest sama kuu 5. kuupäevaks U.S pangakontole.
2.Mõista R.A-lt välja elatis N.E kasuks aja eest 22. juunist 2024 kuni 30. septembrini 2025 kokku 4486,23 eurot.
3.Mõista R.A-lt välja elatis N.E kasuks alates 1. oktoobrist 2025 kuni N.E täisealiseks saamiseni (s.o. kuni XXXXX) muutuvas suuruses, mis otsuse tegemise ajal on 301,74 eurot kuus (282,31 eurot (baassumma alates 1. aprillist 2025) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (1/2 perehüvitiste seaduse § 17 lg-s 3 märgitud lapsetoetusest)).
4.Elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lgtele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitise seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
5.R.A-lt välja mõistetud elatis tuleb maksta iga kuu eest sama kuu 5. kuupäevaks U.S pangakontole nr EE411010010099933016.
6.N.E hagi U.S vastu rahuldada osaliselt.
7.Mõista U.S-ilt välja elatis N.E kasuks aja eest 25. septembrist 2023 kuni 21. juunini 2024 kokku 1931,11 eurot.
8.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole.“
7.Jätta N.E-le riigi õigusabi korras määratud esindaja määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud riigi kanda ja ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.N.E (hageja, laps) esitas 22. juulil 2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse R.A (kostja I, ema) vastu elatise nõudes. Kostja I esitas makseettepanekule vastuväite. 14. augusti 2024. a määrusega lõpetas kohus seoses vastuväitega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
Hageja esitas 16. septembril 2024 hagi, milles palub kostjalt I alates 22. juunist 2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni välja mõista igakuine elatis 432,76 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 200 (5% kostja I brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest). Hageja on kostja I ja U.S ühine laps, kes elab alates 22. juunist 2024 koos isaga Eestis. Kostja I elab Norras ega osale vahetult hageja ülalpidamises. Elatis tuleb välja mõista miinimummäärast suuremas summas, sest ema sissetulek on oluliselt suurem kui lapse isa sissetulek. Isa on tegelenud lapse kasvatamisega 2018. a suvest kuni 2023. a septembrini, selle aja vältel ema lapsele ülalpidamist ei andnud. Lapse kodune elamiskulu on keskmiselt 374,28 eurot kuus, pikapäevarühma kulu on 20–22 eurot kuus, telefonikulu 18 eurot kuus, ratsutamistrenn 60 eurot kuus, lisaks on lapse isa teinud kulutusi seoses lapse ettevalmistusega kooliks 2024. a juulis 840,58 eurot ja 2024. a augustis 154,61 eurot ning tasunud lastelaagrite eest 350 eurot. Isa maksab eluasemelaenu 340,30 eurot kuus. Lapse isa on pidanud ka kandma kulutusi seoses lapse reisimisega Eesti ja Norra vahel. Lapse isale kuulub 1⁄2-suurune mõtteline osa korteriomandist Tartus ja korteriomand X, ATV, sõiduk BMW ja mootorratas Kawasaki, tema sissetulek on töötasu 1411,38 eurot kuus ja üüritulu 250 eurot kuus. Lapsetoetus hageja eest laekub isale. Ema sissetulek on hageja teada 4000 eurot (bruto) kuus. Ema andmed enda sissetuleku kohta ei saa olla õiged, sest ta märgib oma kuludeks väidetavast sissetulekust suurema summa. Kuna hageja elab isaga alates 22. juunist 2024, palub ta elatise välja mõista alates sellest ajast.
2.Kostja I vaidleb hagile osaliselt vastu. Nõutava elatise summa on liiga suur, see ületab elatise miinimummäära, justkui peaks ema kandma üksi kõik lapse elamiskulud. Kui lapse kulud on keskmiselt 374,28 eurot kuus ja sellest lahutada lapsetoetus, on kummagi vanema panuseks 147,14 eurot. Selle on ema nõus maksma, tingimusel et isa tasub elatise tagantjärgi aja eest, mil laps elas koos emaga Norras, ja poole selle aja eest saadud lapsetoetusest. Kostjal I vara puudub, hageja andmed tema sissetuleku kohta ei ole õiged, kostja I töötasu on 2176 eurot. Baassummale ei ole õige lisada 5% kostja I sissetulekust.
3.Hageja esitas 25. septembril 2024 hagi U.S (kostja II, isa) vastu tagasiulatuva elatise nõudes, mille maakohus liitis 12. novembril 2024 ühte menetlusse lapse hagiga ema vastu. Laps elas emaga 4. septembrist 2023 kuni 21. juunini 2024 Norras, isa sel ajal lapsele elatist ei maksnud. Laps nõuab tagasiulatuvalt selle aja eest elatise välja mõistmist ja palub välja mõista 333,10 eurot kuus, kokku 3247,70 eurot. Elatis tuleb välja mõista miinimummäärast suuremas summas, sest elamiskulud Norras on kõrgemad kui Eestis. Hageja kulud olid 666,20 eurot kuus. Isa sissetulek on suurem kui miinimumpalk, lisaks saab ta üüritulu ja elab koos elukaaslasega. Tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei ole isale liigselt koormav, sest ta on 2023–2024 soetanud kaks kinnisasja, auto ja mootorratta. Isa sai Eestis hageja eest lapsetoetust, mida ta emale ei edastanud. Enne emalt elatise välja mõistmist peab isa tasuma võlgnevuse. Ei ole õige, et alates 2018. aastast pidas last üksi ülal isa. Ema kolis Norrasse alles 2022. a juunis, kuni selle ajani kandsid vanemad kulusid võrdselt.
4.Kostja II vaidleb hagile vastu. Hageja elas küll 4. septembrist 2023 kuni 21. juunini 2024 koos emaga Norras ja ema pidas teda üksi ülal, kuid enne seda pidas last üksi rohkem kui viis aastat ülal isa. Ema käitumine on pahatahtlik, kui ta nõuab elatist tagasiulatuvalt olukorras, kus ta ise on jätnud oma ülalpidamiskohustuse lapse ees olulisel määral täitmata. Lapse Norras oleku ajal ema isalt elatise maksmist ei nõudnud. Vanemate kohustusi on võimalik teatud määral tasakaalustada, kui lapse ülalpidamine jätta 4. septembrist 2023 kuni 21. juunini 2024 täielikult ema kanda.
Alternatiivselt palub isa tagasiulatuvat elatist oluliselt vähendada. Isa ei pea maksma kinni hageja ema elukohavalikust tulenevaid kulusid ja kõrgemat elatustaset Norras. Norra eluasemekulud tuleb jagada neljaga, sest emaga elasid koos ka teine laps ja lapse vanaema. Eestis isale makstud lapsetoetust ei ole emal alust nõuda, selle võib isalt nõuda tagasi riik.
MAAKOHTU LAHEND
5.Tartu Maakohus rahuldas 30. septembri 2025 otsusega hageja hagi kostja I vastu osaliselt ja kostja II vastu osaliselt, mõistis kostjalt I välja elatise aja eest 22. juunist 2024 kuni 8. augustini 2025 kokku 5310,63 eurot ja alates 1. oktoobrist 2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni PKS § 101 lg-tes 3 ja 4 sätestatud määras, määras, et hageja huvitegevuse kulud kannavad kostjad võrdselt lisaks elatisele, mõistis kostjalt II välja elatise aja eest 25. septembrist 2023 kuni 21. juunini 2024 kokku 1931,11 eurot ja tasaarvestas kostjalt I ja kostjalt II välja mõistetud elatised. Menetluskulud jättis maakohus poolte kanda. Maakohus tuvastas, et hageja on kostja I ja kostja II laps, kes elas 4. septembrist 2023 kuni
21.juunini 2024 emaga Norras ja elab alates 22. juunist 2025 isaga Eestis. Hageja esitas 22. juulil 2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt I elatise väljamõistmiseks alates 22. juunist 2024 ja 25. septembril 2024 hagiavalduse kostjalt II elatise väljamõistmiseks aja eest 4. septembrist 2023 kuni 21. juunini 2024. Kuna PKS § 108 järgi võib ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt nõuda kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, saab hageja kostjalt II nõuda elatist tagasiulatuvalt alates 25. septembrist 2023. Kostja I vastu esitatud nõude kohta leidis maakohus, et miinimumelatise ulatuses ei pea hageja oma kulusid tõendama. Miinimumelatise puhul on hobide kuluks arvestatud 5,6% elatisest, kuid hageja tegelikud kulud ujumisele, ratsutamisele ja lastelaagritele on suuremad, keskmiselt 108 eurot kuus. Kostja I oli nõus katma sellest poole ehk 54 eurot kuus. Miinimumelatis alates 22. juunist 2024 kuni 30. septembrini 2025 on 4486,23 eurot, millele lisandub pool hobide kulust 824,40 eurot, kokku 5310,63 eurot. Alates 1. oktoobrist 2025 tuleb elatis kostjalt I välja mõista miinimumsummas, millele lisandub hobide kulu pooles ulatuses vastavalt kostja II esitatavatele kuludokumentidele. Kostja II vastu on esitatud ainult tagasiulatuva elatise nõue. Hageja kulud kuus on olnud 666,20 eurot, millest pool on 333,10 eurot, sh oleks septembris 2023 tulnud elatist maksta kuue päeva eest. Hageja on samal ajal saanud Norras perehüvitist, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 kohaselt võetakse teises riigis samaväärse hüvitisena arvesse. 4. septembrist 2023 kuni 21. juunini 2024 sai kostja I hageja eest Norras lapsetoetusi kokku 574,67 eurot (111,98+219,52+243,17), mis tuleb kummagi vanema ülalpidamiskohustusest maha arvata ning kostjalt II seega hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis 1931,11 eurot. Kuna kostjalt I hageja kasuks välja mõistetud summa tuleb tasuda kostja II kontole ja kostjalt II välja mõistetud summa kostja I kontole, kohaldas maakohus VÕS § 197 lg-t 1 ja tasaarvestas kostjate kohustused kattuvas osas, mistõttu kostja II kohustuse saab lugeda täidetuks ja kostjalt I tuleb mõista välja 3379,52 eurot. Kuna hageja vanemad maksavad üksteisele lapse ülalpidamisnõuet, ei ole tegemist ülalpeetava ja ülalpidaja vastastikuste nõuetega, mida ei saa VÕS § 200 lg 1 p 1 järgi tasaarvestada.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Kostja I esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 30. septembri 2025 otsuse osalist tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega mõistetakse kostjalt I hageja kasuks alates 22. juunist 2024 välja elatis 147,14 eurot kuus, loetakse hobikulu 22. juunist
2024 kuni 30. septembrini 2025 elatise sisse, mõistetakse hobikuluna alates 1. oktoobrist 2025 välja 30 eurot kuus, arvutatakse tagasiulatuv elatis uuesti, muudetakse tasaarvestust, määratakse elatisemakse kuupäevaks iga kuu 5. kuupäev ning jäetakse menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kostjal I piisavalt raha, et maksta maakohtu otsusega välja mõistetud elatist 3379,52 eurot, see ületab tema kuupalga. Maakohus jättis kostjalt II välja mõistetud elatisele lisamata 3% Eesti keskmisest brutokuupalgast, kostjalt I välja mõistetud elatisele see lisati. Vanemaid tuleks kohelda ühtemoodi. Tuleb täpsustada, et kostja I maksab hagejale elatist vaid sel ajal, mil hageja on kostja II juures Eestis. Ei saa eeldada, et hageja elab Eestis kuni täisealiseks saamiseni. Kostja II tegi hageja huvitegevust puudutavad otsused ilma kostjaga I läbi rääkimata. Need kulud peavad jääma elatise sisse, kulud on ülehinnatud. RAKE uuringu järgi on hobitegevuse kulu 5,6% miinimumelatisest, maakohus mõistis välja 19% ega hinnanud, kas see on vanemate sissetulekuid arvestades proportsionaalne. Kostja I ei ole nõus hobikulude maksmisega tagantjärgi ega ole selleks ka suuteline. Kostja I kohtuistungil väljendatud valmisolek maksta miinimumelatist ja osaleda huvitegevuse kulude katmises ei kujuta endast siduvat tahteavaldust ega loobumist seadusest tulenevast õigusest vaidlustada elatise suurust. Tsiviilkohtumenetluses ei saa menetlusosalise kompromissivalmidust ega ajutist seisukohta käsitada tõendina tema tegeliku ja püsiva maksevõime kohta. Maakohus hindas kostja I sissetulekut põhjendamatult suureks ja jättis hindamata kostja II majandusliku olukorra. Kostja I sissetulek Norras ei võimalda tal maksta miinimumist suuremat elatist. Kostja II majanduslik olukord on oluliselt parem kui kostjal I, ta saab üüritulu ja elab koos elukaaslasega, kellega jagab eluasemekulusid. Kõiki kostja II pangakontolt nähtuvaid kulusid ei saa lugeda hageja ülalpidamiskuludeks. Kostja I ülalpidamisel on ka teine alaealine laps, kes nüüd jääb vähem kindlustatuks kui hageja, sest teise lapse isa talle elatist ei maksa. Võlgnevusega tegeleb kohtutäitur. Maakohus ei arvestanud teise lapse olemasoluga ega sellega, et kostja I katab miinimumelatise ka lapse teise vanema eest. Kostja I palgapäev on iga kuu 5. kuupäev, mida kostja I soovib ka elatise maksmise tähtpäevaks. Kostjalt II väljamõistetavast elatisest ei ole õige arvata maha kostjale I Norras makstud üksikvanematoetust. Toetuse maksmine on tingitud kostja I perekonnaseisust, toetusi maksti kahe lapse peale perepõhise hüvitisena. Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse seaduse järgi arvesse vaid lapsetoetust ja pooles ulatuses lasterikka pere toetust, mitte üksikvanema toetust. Maakohus kohaldas tasaarvestust valedel materiaalõiguslikel alustel.
7.Hageja vaidleb kostja I apellatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Maakohus mõistis elatise välja miinimumsummas. 25. juuli 2025 kohtuistungil oli kostja I nõus maksma poole hageja hobide kuludest ja elatise vastavalt elatisekalkulaatorile. Seega on kostja I ise kinnitanud, et on võimeline maksma miinimumelatist. See, et kostja I menetluse ajal oma kohustust ei täitnud, ei ole alus elatise vähendamiseks. Hobitegevus on lapse arengu seisukohalt vajalik. Maakohus mõistis kulu välja vastavalt kostja II esitatud tõenditele. Edasise osas esitab kostja II kord poole aasta jooksul andmed ja vanemad jagavad kulu pooleks, ei ole õige siduda seda mingi summaga.
Jääb arusaamatuks, mida peab kostja I silmas tagasiulatuva elatise all. Maakohus mõistis elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Pole selge, kuidas tuleks kostja I meelest arvestada Norra toetusi. Samuti ei ole võimalik aru saada, mida tuleks kostja I arvates muuta tasaarvestuses. Hageja leiab, et tasaarvestust ei ole võimalik üldse teha, sest võlasuhte pooled ei kattu.
8.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 30. septembri 2025 otsuse osalist tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt I hageja kasuks aja eest 22. juunist 2024 kuni 30. septembrini 2025 välja elatis 5310,63 eurot ja tühistada elatisenõuete tasaarvestus ning jätta hageja menetluskulud riigi kanda. Maakohus on otsuse resolutsiooni p-s 2 eksinud elatise väljamõistmise ajaga. 5310,63 eurot tuleks kostjalt I välja mõista aja eest 22. juunist 2024 kuni 30. septembrini 2025, mitte kuni 8. augustini 2025. Hageja arvates ei ole õige ka vaidlustatud otsuse resolutsiooni p 9, millega maakohus tasaarvestas kostjalt I välja mõistetud elatise ja kostjalt II välja mõistetud elatise kattuvas ulatuses. Kuna hageja vanemad peavad mõlemad maksma hagejale elatist, on tegemist ülalpeetava ja ülalpidaja vastastikuste nõuetega, mida ei saa tasaarvestada. Mõlema nõude võlausaldajaks on hageja, vanematel ei ole tema vastu rahalist nõuet. VÕS § 200 lg 1 p 1 ka keelab ülalpidamisnõude tasaarvestamise.
30.oktoobril 2025 esitatud apellatsioonkaebuses taotles hageja ka kostjalt II välja mõistetud elatise suurendamist 2995,07 euroni, kuid 5. detsembril 2025 loobus selles osas apellatsioonkaebusest. Hageja märgib täiendavalt, et 4. septembrist 2023 kuni 21. juunini 2024 oli hageja kostja I täielikul ülalpidamisel ja tema vajadused on olnud kaetud. Olukorras, kus üks vanem on täitnud ka teise vanema ülalpidamiskohustust, peaks olema tegemist vanematevahelise regressinõudega.
9.Kostja I ei vastanud hageja apellatsioonkaebusele osas, mis puudutab elatise väljamõistmise kuupäeva, kuid leidis, et tasaarvestus tuleb teha ümber, sest kostjalt II väljamõistetav summa peab olema suurem.
10.Kostja II hageja apellatsioonkaebusele sisulisi vastuväiteid ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis 22. juunist 2024 kuni 8. augustini 2025 kostjalt I välja elatise 4486,23 eurot ületavas summas, määras, et hagejale vajalikud huvitegevuse kulud kannavad vanemad võrdselt lisaks igakuisele elatisele, määras igakuise elatisemakse kuupäevaks iga kuu 1. kuupäeva ning tasaarvestas vanematelt lapse kasuks välja mõistetud summad. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt I hageja kasuks aja eest 22. juunist 2024 kuni 30. septembrini 2025 välja elatise 4486,23 eurot, määrab igakuise elatisemakse tähtpäevaks iga kuu 5. kuupäeva ning jätab menetluskulud ringkonnakohtus poolte kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus esitab TsMS § 654 lg 22 järgi otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
12.Ringkonnakohus võtab vastu hageja loobumise apellatsioonkaebusest osas, mis puudutab kostjalt II välja mõistetud elatise suurust. TsMS § 644 lg 1 sätestab, et apellant võib apellatsioonkaebusest kirjaliku menetluse puhul loobuda kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni. Hageja loobus
apellatsioonkaebusest osaliselt enne, kui ringkonnakohus määras pooltele TsMS § 647 lg 1 teises lauses sätestatud tähtaja. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole loobumine ilmses vastuolus alaealise hageja huvidega, kuivõrd hageja ei loobu igakuise elatise nõudest, vaid loobub elatise suuruse vaidlustamisest, mis mõisteti tema kasuks tagasiulatuvalt välja aja eest, mil teine vanem on talle ülalpidamist andnud. Apellatsioonkaebusest loobumise korral loetakse, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud, ta ei saa esitada enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta ja kannab apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud (TsMS § 644 lg 3). Apellatsioonkaebusest loobumine toob selles osas ehk kostja II vastu esitatud nõude osas kaasa maakohtu otsuse jõustumise (TsMS § 456 lg 2 p 2). Kuna hagejat esindab apellatsioonimenetluses advokaat, ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks enne loobumise vastu võtmist hagejale või tema esindajale eelnevalt apellatsioonimenetluse lõpetamise tagajärgi selgitada. Toimiku andmetel ei ole kostjal II seoses apellatsioonkaebuse menetlemisega hüvitatavaid kulusid tekkinud.
13.Ringkonnakohus võtab asja juurde kostja II 15. detsembril 2025 esitatud Sotsiaalkindlustusameti teate (dtl 406–407).
14.Hageja määratud esindaja saatis 20. mail 2026 ringkonnakohtule kohtule teate, et tema tegevus advokatuuris on lõppenud. Kuivõrd hageja nimel on seisukohad esitatud ja sisuliselt on hageja apellatsioonkaebusest osalise loobumisega langenud ära huvide konflikti olukord, ei määra ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlusel hagejale uut esindajat.
15.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus mõistis kostjalt I hageja kasuks elatise ekslikult välja 22. juunist 2024 kuni 8. augustini 2025. Õige on mõista elatis välja kuni 30. septembrini 2025. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt arvutas maakohus ühekordse elatise summa välja kuni
30.septembrini 2025 (otsuse lk 9). Otsuse põhjendused ja resolutsioon on seega omavahel vastuolus. 8. august oli kuupäev, mil maakohus esialgu pidi tegema lõpplahendi. Tegemist on ilmse veaga. Igakuise elatise mõistis maakohus välja alates 1. oktoobrist 2025. Maakohtu otsuse resolutsiooni järgi jääks aeg 9. augustist 30. septembrini elatisega katmata.
16.Kostja I taotleb temalt elatise väljamõistmist alla miinimummäära. Kostja I on nõus maksma elatist 147,14 eurot ja hobikulude katteks 30 eurot, kokku 177,14 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust elatise vähendamiseks alla miinimummäära.
16.1.Ringkonnakohus selgitab, et kostja I viidatud PKS § 102 lg 1 on üldnorm, mille alusel arvestatakse inimese võimet kedagi ülal pidada. Sama paragrahvi lg 2 reguleerib erinormina vanema kohustust pidada ülal oma alaealist last. Selleks peab vanem hankima vähemalt miinimumelatise maksmiseks vajaliku sissetuleku. Seadus näeb seega ette, et alaealise lapse ülalpidamiseks tuleb rohkem pingutada kui täisealise sugulase või abikaasa ülalpidamiseks.
16.2.PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja I kirjutab ka ise, et miinimumelatis on alampiir, millest allapoole minek on lubatav vaid erandlikel, selgelt põhjendatud juhtudel (dtl 432). Kostja I väitel on tal teine alaealine laps, kes hagejale miinimumelatise maksmisel jääks vähem kindlustatuks kui hageja. Maakohus elatise vähendamist otsuses ei kaalunud, kuigi kostja I nimetas teist last 25. juuli 2025 kohtuistungil. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on kostjal I alaealine laps A.A., kes sündis XXXXX.
Kostja I on oma sissetulekuks ise nimetanud töötasu 2176 eurot ning kuludena 1633,90 eurot kuus (üür 770 eurot, telefonikulu 128 eurot, toidukulu 665,90 eurot, transpordikulu 70 eurot, dtl 183). Kuna kostja I sõnul elab teine laps temaga koos, sisaldavad kostja I nimetatud kulud järelikult ka teise lapse kulusid. Kostja I enda nimetatud sissetuleku ja kulude vahe on 542,10 eurot, mis on suurem kui maakohtu välja mõistetud elatis. Kostjale I jääb miinimummääras elatise väljamõistmisel seega enda ja teise lapse peale rohkem kui kahekordse miinimumelatise suurune summa. Lisaks on kostja I nimetanud, et sai Norras edukalt kahe lapse ülalpidamisega hakkama (dtl 297), mis Norra kõrgemat elatustaset arvestades peaks tähendama, et tema olukord on läinud majanduslikult lihtsamaks, kui üks laps elab Eestis. Juhul kui kostja I oleks olukorras, kus tema sissetulekust objektiivselt ei jätku miinimumelatise maksmiseks, peaks ta PKS 102 lg 2 teise lause kohaselt kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt, jagades need enda ja kahe lapse vahel. Seejuures eeldatakse, et lapse ülalpidamiseks on vajalik miinimumi ulatuses panus mõlemalt vanemalt, st kokku kahe vanema peale kahekordse miinimumelatise ulatuses. Selle eest, et kostja I teise lapse teine vanem ei maksa elatist, ei saa vastutada hageja ja tema elatist ei ole alust sel põhjusel vähendada.
16.3.Vastuseks kostja I etteheitele, et maakohus ei lisanud kostjalt II välja mõistetud elatisele 3% keskmisest brutokuupalgast ega kohelnud vanemad võrdselt, selgitab ringkonnakohus, et maakohus ei mõistnud kostjalt II elatist välja elatiskalkulaatori alusel, vaid vastavalt hageja tegelikele kuludele, mis olid suuremad kui PKS §-s 101 alusel arvutatav kahekordne miinimumelatis. Hageja eest saadud lapsetoetus vähendab nii Eesti kui ka Norra toetuste puhul mõlema vanema ülalpidamiskohustust vastavalt toetuse suurusele.
16.4.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et PKS § 102 lg 1 ei kehti üheski kostja I tsiteeritud sõnastuses ning tema viidatud kahel Riigikohtu lahendil puudub seos ülalpidamisnõudega (dtl 395, 396, 432, 433). Menetlusosalisel ei ole TsMS § 200 lg 2 kohaselt lubatud kohut eksitusse viia, seda ka juhul kui ta kasutab dokumendi koostamisel juturoboti abi.
17.Kostja I leiab, et maakohus mõistis temalt põhjendamatult välja lisaks miinimumelatisele hageja hobikulud. Ringkonnakohus nõustub sellega. Ringkonnakohus leiab, et kostja I ei ole väljendanud selget nõusolekut maksta hageja hobide eest lisaks miinimumelatisele. Maakohtu 25. juuli 2025 istungi salvestiselt ei ole võimalik üheselt tuvastada, millist summat oli kostja I nõus maksma, kuid ta ütles, et hobide kulu peaks olema miinimumelatise sees ja täiendava summa maksmine sõltub sellest, kui suure elatise kohus välja mõistab (dtl 355). Üldjuhul eeldatakse, et PKS § 101 järgi arvutatud elatis katab ära lapse vajadused. Sellest suuremas summas võib kohus PKS § 102 lg 3 järgi elatise välja mõista lisaks PKS §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Miinimumelatisest suuremaid vajadusi peab laps tõendama. Ühe kuu eest mõistis maakohus elatise välja ka tagasiulatuvalt PKS § 108 alusel, mille puhul tuleb erisätete puudumise tõttu lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (RKTKo 27. oktoober 2021 nr 2-19-18082, p 13). Maakohus leidis, et miinimumelatisest suurema summa puhul tuleb tõendada kulud vaid miinimumi ületavas osas. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Tuvastamaks, et PKS § 101 alusel arvutatud elatisest ei piisa lapse kõigi vajaduste rahuldamiseks, tuleb tõendada lapse kõik vajadused ja kulud. Lisaks ei arvestanud maakohus, et osa hobikulust on ka miinimumelatise sees.
Hageja esitatud arvestuste ja tõendite kohaselt on tema kulud toidule, kommunaalteenustele, elektrile ja internetile 374,28 eurot, koolitoidule 20–22 eurot, telefonile 18 eurot (dtl 50), hobidele 100 eurot (dtl 246, 253), kokku kuni 514,28 eurot kuus. Lisaks esitas hageja tõendid 259,20 euro eest talveriiete ostmise kohta (dtl 251–252) ning 250 euro ja 320 euro maksmise kohta lastelaagri eest (dtl 307, 308). Eluasemelaenu kulu 340,20 eurot (dtl 247–250) saab pidada hageja kuluks osaliselt, sest eluase ei kuulu talle ja ta ei ole laenulepingu pool. Riigikohus on leidnud, et vanem ei pea elatist makstes maksma kinni teise vanema kulutusi eluaseme soetamiseks, aga sellist kulu saab elatise suuruse määramisel lapse kasutuseelisena siiski arvesse võtta. Näiteks saab kohus hinnata, kas olukorras, kus vanem ei suuda tasuda laenumakseid, oleks mõistlik soetada väiksem eluruum, minna üürikorterisse vm viisil eluaseme kasutamine ümber korraldada (RKTKo 16. oktoober 2013 nr 3-2-1-69-13, p 16, 19– 20). Praegusel juhul leiab ringkonnakohus, et olukorras, kus eluruumis elab toimiku andmetel kolm inimest, isal on ka teine kinnisasi ja eluruum asub X, ei saa hageja kasutuseelis olla üle 100 euro. Hageja tõendatud kulu oleks seega kokku maksimaalselt 660 eurot kuus. Hageja esitatud tõendite pinnalt leiab ringkonnakohus, et PKS § 101 alusel arvutatud elatisest piisab hageja kõigi vajaduste rahuldamiseks, arvestades, et kumbki vanem peab katma hageja vajadustest pool ning 80 eurot kuus katab lapsetoetus. Eelnevast tulenevalt tuleb vähendada kostjalt I hageja kasuks aja eest 22. juunist 2024 kuni
30.septembrini 2025 välja mõistetud elatist täiendavate hobikulude ehk 824,40 euro võrra ning mõista selle aja eest välja 4486,23 eurot (5310,63 – 824,40), samuti tühistada kostja I kohustus tasuda lisaks PKS § 101 alusel arvutatud elatisele hageja huvitegevuse eest. Ringkonnakohus juhib ka tähelepanu, et maakohtu otsuse resolutsiooni p 5 ei ole sellisel kujul sundtäidetav. Lisaks, kui vanematel on ühine hooldusõigus, tuleb neil suuremad lapsele tehtavad kulud otsustada ühiselt, vastasel korral ei saa teisel vanemal tekkida kuludest osa hüvitamise kohustust.
18.Kostja I taotleb ka igakuise elatisemakse kuupäeva muutmist, sest tema palgapäev on iga kuu 5. kuupäev. Hageja ei ole sellele vastu vaielnud. Kuivõrd maksetähtpäeva edasilükkamine nelja päeva võrra ei kahjusta ringkonnakohtu hinnangul lapse huve, on põhjendatud rahuldada kostja I taotlus otsuse täitmise korra muutmiseks ja määrata elatise maksetähtpäevaks iga kuu 5. kuupäev.
19.Ringkonnakohus selgitab, et elatis alaealisele lapsele mõistetakse välja kuni tema täisealiseks saamiseni, kuid see ei välista elatise suuruse muutmist, kui muutuvad selle väljamõistmise aluseks olnud asjaolud, näiteks kui laps kolib teise vanema juurde.
20.Täiendavalt selgitab ringkonnakohus seda, et tagasiulatuva elatise all mõistetakse PKS § 108 alusel nõutavat elatist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Maakohus ei mõistnud küll elatist välja alates hagi esitamisest, nagu hageja ekslikult märgib, vaid alates
22.juunist 2024 ehk alates ajast, mil laps elab isaga. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati
22.juulil 2024. Maakohus mõistis kostjalt I tagasiulatuvalt seega välja ühe kuu elatise. Hagejale ei saa ette heita nõude esitamisega viivitamist, ta esitas nõude kohe, kui selgus, et kostja I elatist ei maksa. Kostjalt II väljamõistetud elatis seevastu on tagasiulatuv elatis.
21.Kostja I vastuväited kostjalt II hageja kasuks välja mõistetud elatise kohta ei ole asjakohased olukorras, kus alates sellest, kui kohus hagejale esindaja määras, vanemad menetluses last enam ei esinda. Hageja loobus kostjalt II välja mõistetud elatise suuruse vaidlustamisest.
22.Kostja I hinnangul kohaldas maakohus tasaarvestust valedel materiaalõiguslikel alustel, hageja meelest tuleb tasaarvestus tühistada. Ringkonnakohus nõustub, et tasaarvestuseks ei ole õiguslikku alust ja maakohtu otsus tuleb selles osas tühistada.
VÕS § 197 lg 1 järgi on tasaarvestuseks vaja, et kaks isikut oleks kohustatud maksma teineteisele rahasumma. Sel juhul võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada. Maakohus mõistis nii kostjalt I kui ka kostjalt II välja hageja kasuks elatise. Hagejal on seega kaks nõuet, üks kostja I vastu ja teine kostja II vastu. Tegemist ei ole kahe võlasuhtega, mille pooled kattuks, mistõttu ei ole ka tasaarvestatavaid nõudeid. Võlausaldaja nõue ei saa väheneda põhjusel, et talle on võlgu kaks inimest. Võlasuhte pooled ei sõltu sellest, kuidas kohustus tuleb täita. See, et lapsele makstav elatis tasutakse teda kasvatava vanema kontole, kes lapsega seotud asju korraldab, et muuda vanemat võlausaldajaks. Sisuliselt on maakohus käsitlenud elatisenõudeid tagasiulatuvas osas kui vanemate nõudeid teise vanema eest kantud ülalpidamiskohustuse hüvitamiseks, nagu on hageja nõuet kostja II vastu vaadelnud ka hagejale määratud esindaja. Riigikohus on leidnud, et kui lapse vajadused on rahuldatud seeläbi, et üks vanematest on kulusid kandnud rohkem ja teine vähem, kui on talle langev osa PKS § 105 lg 3 mõttes, siis võib suuremas osas lapsele ülalpidamist andnud vanemal olla võlaõigusseaduse § 78 lg 4 alusel tagasinõudeõigus teise vanema vastu (RKTKo 12. mai 2021 nr 2-18-6491/96, p 14.2). Vanemate hüvitisnõudeid ei ole menetluses aga esitatud. Kostja II ei ole temalt hageja kasuks tagasiulatuva elatise väljamõistmist ka vaidlustanud, mistõttu ringkonnakohus ei hinda, kas see oli praegusel juhul põhjendatud. Küll aga on vanematel mõistlik arvestada seda, et kummalgi on kohustus tasuda hagejale elatis, kandes raha teise vanema kontole. Vanemad võivad omavahel kokku leppida, et ei pane hageja nõuet maksma selles osas, milles nad peaks vastastikku raha üle kandma, vaid nad loevad nõuded selles osas täidetuks. See on mõlema vanema ja selliselt ka lapse huvides.
23.TsMS § 164 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus menetluskulud poolte endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.