Võlaõigus

2-24-11209 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks sellele kohtule, kes tagaseljaotsuse tegi, 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 415 lg 1). Kaja esitamisel peab kostja ära näitama asjaolud, mis takistasid tal hagile tähtaegselt vastamast, ning põhjendama, miks ei saanud neid asjaolusid kõrvaldada. Kajas tuleb esitada ka vastuväited hagi aluseks olevatele asjaoludele ning tõendid nende toetuseks (TsMS § 417 lg 1). Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kui menetlusosaline ei ole võimeline kaja esitamisega seotud riigilõivu tasuma või kandma muid menetluskulusid, võib ta esitada taotluse menetlusabi saamiseks (TsMS § 180 jj). Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kohustusest järgida seaduses sätestatud tähtaega. Tähtaja järgimiseks peab menetlusosaline tähtaja jooksul esitama ka kaja, mille esitamiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

KOHTU SELGITUSED

Hageja esitas hagi tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmiseks. Kohus on seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise formaalsed eeldused on täidetud, kuna hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud ning kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Samas võib kohus TsMS § 407 lg 1 järgi hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Seetõttu peab kohus ka tagaseljaotsuse tegemisel kontrollima nõude materiaalõiguslikku põhjendatust ega või rahuldada nõuet ulatuses, mida tavaotsusega õiguslikult ei rahuldataks. Tarbijakrediidivaidluses tuleb kohtul seda teha omal algatusel ka kostja passiivsuse korral. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata, kuid käesolevas asjas peab kohus tarbijakrediidisuhtest tuleneva nõude põhjendatust siiski lühidalt selgitama.

Menetluse käik: Hageja Bigbank AS esitas hagi kostja M. T. vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva rahalise nõude sissenõudmiseks. Poolte vahel on 13.04.2022 sõlmitud tarbijakrediidileping, mille alusel andis hageja kostjale krediiti. Kostja ei täitnud lepingujärgseid maksekohustusi, mistõttu ütles hageja lepingu üles. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale kätte e-toimiku kaudu 20.09.2024, e-posti teel 02.10.2024 ning kohtukordniku kaudu käsipostiga 29.10.2024. Kostja ei ole hagile vastanud ega menetluses osalenud.

Kohus on lahendi tegemisel kontrollinud:  Käesolevas asjas on vaidlus tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude üle. Hageja esitas hagis nõude 12 202,27 euro suuruse tagastamata krediidisumma, 563,74 euro suuruse intressi, 6,44 euro suuruse lepingutasu ja 599,45 euro suuruse viivise sissenõudmiseks ning edasise viivise väljamõistmiseks alates 24.07.2024.  Pärast kohtu määratud tähtaja andmist esitas hageja puuduste kõrvaldamise avalduse, milles märkis muu hulgas, et juhul, kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas, on nõue VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuse järgi 9 392,15 eurot. Hageja selgitas, et see summa saadakse väljastatud krediidisummast 15 000 eurot kostja tehtud tagasimaksete 5 607,85 euro mahaarvamisel.  Riigikohus on selgitanud, et tarbijakrediidi nõuete lahendamisel peab kohus omal algatusel kontrollima krediidi kulukuse määra ja vastutustundliku

2-24-11209



laenamise põhimõtte järgimist. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse laenulepingu intressimääraks seadusjärgne intressimäär ning tarbijalt ei saa nõuda erinevaid tasusid; samuti tuleb juba intressi või muude tühiste kokkulepete alusel tasutu lugeda laenusumma tagasimakseks. Seetõttu ei või kohus tagaseljaotsusega välja mõista nõuet suuremas ulatuses, kui hageja enda esitatud andmete alusel on õiguslikult kindel ja põhjendatud. Kohus arvestab hageja enda esitatud ümberarvestust. Arvestades tarbijakrediidiasjades kohtu omal algatusel kontrollimise kohustust, kostja juba tehtud tagasimakseid ning seda, et hageja on esitanud ümberarvestuse just nõude õiguslikult põhjendatud ulatuse kindlakstegemiseks, loeb kohus põhjendatuks mõista välja 9 392,15 eurot. Hageja algselt nõutud intressi, lepingutasu ja enne hagi esitamist arvestatud viivist kohus eraldi välja ei mõista, kuna hageja enda alternatiivses arvestuses need summad enam ei sisaldu. Kohus märgib, et ehkki hageja on välja toonud, et 23.07.2024.a. seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 599,45 eurot, nähtub hageja puuduste kõrvaldamise avalduselt, et hageja on viivise arvestanud algse nõude (12 202,27 eurot) pealt ning sissenõutavaks muutunud viivise osas ümberarvestust ei ole esitatud. Seega kohus ei saa viidatud summat välja mõista. Asja materjalidest nähtub, et krediidisumma kanti kostja arvelduskontole 14.04.2022, millest alates oli krediit kostjale kasutamiseks kättesaadav. Kuna kohus loeb tagastamata krediidisummaks 9 392,15 eurot, mõistab kohus alates 24.07.2024 välja ka viivise 12,90% aastas sellelt summalt kuni kohustuse täieliku täitmiseni.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks (TsMS § 174 lg 1) ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja vähendatud ulatuses põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 1 110 eurot. Hageja on taotlenud õigusabikulude hüvitamist summas 600 eurot. Kohus määrab hageja menetluskulud välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 174 lg 1 esimene lause), vähendades õigusabikulu (TsMS § 175 lg 1), arvestades asja lihtsust, kirjaliku menetluse iseloomu, esindaja poolt tehtud töö mahtu ja kulutatud aega ning kohtupraktikas samaliigilistes asjades kohaldatavat mõistlikku piirmäära. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikeks õigusabikuludeks 340 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 1 110 eurot, mis koosneb 770 euro suurusest riigilõivust ja 340 euro suurusest õigusabitasust. Menetluskulude hüvitamisele kuuluvalt summalt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.