hageja I nõue 2 589,48 eurot hageja II nõue 2 201,04 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: A. I. (isikukood XXX) Hageja II: A. I. (isikukood XXX) Hagejate seaduslik esindaja: O. Š. (e-post: XXX) Kostja: S. I. (isikukood XXX, e-post: XXX)
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista S. I.lt elatis perioodi 04.12.2024-30.04.2026 eest 3 012,54 eurot A. I. kasuks.
3.Välja mõista S. I.lt XXX sündinud alaealise lapse A. I. kasuks alates 01.05.2026 kuni tema täisealiseks saamiseni, so kuni XXX, igakuine elatis 318,62 eurot kuus (so indekseeritud baassumma 295,86 + 62,76 (viimane keskmine brutokuupalk 2 092 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest, alates lapsetoetuse suuruse muutumise kuust.
Välja mõista S. I.lt elatis perioodi 04.12.2024-30.04.2026 eest 2 228,16 eurot A. I. kasuks.
5.Välja mõista S. I.lt XXX sündinud alaealise lapse A. I. kasuks alates 01.05.2026 kuni tema täisealiseks saamiseni, so kuni XXX, igakuine elatis 270,83 eurot kuus (so indekseeritud baassumma 295,86 + 62,76 (viimane keskmine brutokuupalk 2 092 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) x 0,85 PKS § 101 lg 7), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda
1.aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest, alates lapsetoetuse suuruse muutumise kuust.
6.Käesoleva otsuse resolutsiooni p-des 3 ja 5 väljamõistetud igakuised elatisemaksed tuleb tasuda iga kuu eest ette hiljemalt vastava kuu 15. kuupäevaks O. Š. kontole nr XXX.
8.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate esitatud väited ja nõuded
1.Kostja on hagejate isa. Hagejad elavad oma emaga ning suhtlevad ja viibivad kostja juures harva. Hagejaga I on kostja kohtunud 1-2 korda kolme kuu jooksul paar tundi. Viimased kohtumised olid ühe korra 2025.a. jaanuaris ning ühe korra 2026.a. aprillis, ööbimisi alates hagi esitamisest olnud ei ole. Hagejaga II on kostja kohtunud 1-2 korda kuus paariks tunniks. Alates 04.12.2024 kuni 20.04.2026 on toimunud 3 ööbimist ühisreisil ajavahemikus 16.11 kuni 19.11.2025. Kostja ei anna hagejatele regulaarselt ja piisavalt ülalpidamist. Kostja makseid laste kontodele ei saa lugeda ülalpidamise andmiseks. Lapsed ei oska eelarvet planeerida ega tasu toidu, riietuse, üüri ega kommunaalkulude eest. Hageja I igakuised vajadused on kokku 685 eurot kuus (sh eluase 100 eurot, toit 150 eurot, transport 25 eurot, tervishoid 30 eurot, hügieenitarbed 30 eurot, kulud seoses kooliga 100 eurot, riided ja jalanõud 100 eurot, muud kulud (huviringid, spordiriided) 150 eurot). Hageja II igakuised vajadused on kokku 655 eurot kuus (sh eluase 100 eurot, toit 150 eurot, transport 25 eurot, tervishoid 50 eurot, hügieenitarbed 30 eurot, kulud seoses kooliga 100 eurot, riided ja jalanõud 100 eurot, muud kulud (huviringid, spordiriided, prillid) 100 eurot). Hagejad paluvad välja mõista kostjalt kummagi hageja kasuks alates 04.12.2024 kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni igakuine elatis PKS § 101-järgses muutuvas summas, mis hagi esitamise seisuga oli 287,72 eurot kuus hagejale I ja 244,56 eurot kuus hagejale II. Kostja seisukohad
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja soovib osaleda laste kasvatamises. Kostja on tasunud elatist vastavalt 17.12.2024 vanemate vahel sõlmitud kokkuleppele 410 eurot kuus, so kummalegi hagejale 205 eurot kuus. Kokkulepe on endiselt kehtiv ning kostjal puudus kohustus 410 eurost suurema igakuise elatise tasumiseks. Kostja on teinud makseid ka otse hagejate arvetele. Kostja on osalenud hagejate ülalpidamises ka vahetute kulutuste kandmise teel, tasudes sealhulgas lastega seotud igapäevaseid ja vaba aja kulutusi. Kostja on tasunud muu hulgas kinokülastuste, restoranikülastuste, laste sünnipäevade tähistamise, muude ühistegevuste, transpordikulude ja väiksemate igapäevaste ostudega seotud kulutusi ning andnud lastele vahetult sularaha. Kostja hinnangul on selliste vahetult kantud kulutuste keskmine suurus olnud ligikaudu 75 eurot kuus ühe lapse kohta. Lisaks võimaldas kostja hagejale II välisreisi Venemaale 18.11.2025 kuni 20.11.2025. Kostja hinnangul esineb käesolevas asjas mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks PKS § 101 järgi arvutatud summast väiksemas ulatuses. Mõjuv põhjus seisneb kostja töövõimetuses ja sellest tulenevas ajutises võimetuses sissetulekut teenida. Kostja töötab elektrikuna andmekeskustes ning
tema töö seisneb kaablite paigaldamises ja ühendamises. Tegemist on füüsiliselt raske tööga, mis eeldab kätelt ja õlgadelt suurt koormustaluvust, sealhulgas käe tõstmist, raskete esemete kandmist, asjade staatilist hoidmist ja korduvaid füüsilisi liigutusi. 2025. aasta lõpus algasid kostja käe- ja õlavalud, kuid arsti poole pöördus ta alles 2026. aasta veebruari lõpus. Alates 02.03.2026 on kostja olnud töövõimetu seoses tõsise õlavigastusega. Sellest ajast alates ei ole tal olnud võimalik oma tööd teha. Kostja valmistub operatsiooniks, millele järgneb taastusravi, mis kestab vähemalt 8-9 kuud. Seetõttu ei ole tegemist lühiajalise tervisehäirega, vaid pikaajalise raviga, mille vältel ei ole kostjal võimalik oma senist tööd teha. Lisaks tuleb arvestada, et kostja peab ravi ja uuringutega seotud kulud kandma ise. Kuna kostja töötas mitme tööandja heaks, kellest osa ei olnud Eesti ettevõtted, on kostjale töövõimetuse ajal makstav haigushüvitis oluliselt väiksem tema tavapärasest töötasust. Kostja taotleb, et juhul kui kohus peab põhjendatuks elatise väljamõistmist, mõistetaks elatis välja perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatavas elatissummas. Samas ei ole kostja hinnangul põhjendatud elatise sidumine automaatse iga-aastase indekseerimisega. Kostja tervislikust seisundist tulenevalt ei ole võimalik usaldusväärselt prognoosida tema töövõime taastumist ega tulevast sissetuleku taset. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud eeldada kostja sissetuleku kasvu ning vastavalt sellele ka elatise automaatset suurenemist. Arvestades kostja ajutist töövõimetust ja ebakindlat majanduslikku olukorda, palub kostja kohtul määrata elatissummade tasumine selliselt, et see toimuks maksegraafiku alusel või osamaksetena, võimaldades kohustust reaalselt täita. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kohus tuvastab sünni tõenditest (dtl 28-29), et kostja on hagejate isa, mistõttu on hagejatel õigus saada kostjalt ülalpidamist.
4.PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et hagejad elavad emaga.
5.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 369 kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18).
6.PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2024 on indekseeritud baassumma 272,76 eurot, alates 01.04.2025.a. 282,31 eurot ning alates 01.04.2026.a. 295,86 eurot.
7.PKS § 101 lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023.a on lapsetoetus 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3).
8.PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga
koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et kumbki hageja ei viibi kostja juures aasta keskmisena vähemalt seitse ööpäeva kuus.
9.PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hagejate vanusevahe on väiksem kui kolm aastat.
10.PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega: hageja I - alates 04.12.2024 kuni 31.03.2025.a. 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); - alates 01.04.2025 kuni 31.03.2026.a. 301,74 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); - alates 01.04.2026.a. 318,62 eurot kuus (295,86 + 62,76 (viimane keskmine brutokuupalk 2 092 x 3%) - 40); hageja II - alates 04.12.2024 kuni 31.03.2025.a. 244,56 eurot kuus (287,72 x 0,85); - alates 01.04.2025 kuni 31.03.2026.a. 256,48 eurot kuus (301,74 x 0,85); - alates 01.04.2026.a. 270,83 eurot kuus (318,62 x 0,85).
11.Tulenevalt PKS § 102 lg 2 II-III lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid; vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike; piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid (2-16-100215, p 20).
12.Kostja tõi välja, et tema sissetuleku teenimise võimekus on alates 02.03.2026 seoses õlavigastusega langenud. Kostja märkis, et kui eelnevalt oli tema netosissetulek keskmiselt 1 495,22 eurot kuus (töötasu), siis 2026.a. märtsis ja aprillis laekusid kostjale üksnes hüvitised 823,90 eurot kuus, st sissetulek on langenud 671,32 euro võrra, mille tõendamiseks esitas kostja väljavõtte (dtl 108). Kohus leiab, et nimetatud väljavõte andmeid kostja sissetulekute kohta alates 2026.a. märtsist ei sisalda, sest sellel on kajastatud laekumised 2025.a., mitte 2026.a. kohta.
13.Kostja esitas töövõimetuslehed perioodi 02.03.2026-30.04.2026 kohta (dtl 100-101) ning teatise, mille kohaselt oli kostjal 12.05.2026 seoses õlakahjustusega operatsioon (dtl 151). Kohus leiab, et ainuüksi sissetuleku teenimise võimekuse langemisest ei ole võimalik järeldada, et kostja majanduslik võimekus tervikuna oleks muutunud selliselt, et ta ei ole enam võimeline ülalpidamise andmiseks vähemalt PKS § 101-järgses ulatuses. Kohus selgitas kostjale 14.04.2026, et kostjal tuleb tõendada oma majanduslik seisund tervikuna, sh välja tuua millistes pankades on kostjal kontod, kui palju raha on igal kontol hoiustatud ning esitada tõendina oma kõigi pangakontode tervikväljavõtted alates 02.03.2026; välja tuua oma igakuised vältimatud püsikulutused keskmiselt kulukategooriate kaupa, mitu inimest on kostja leibkonnas, kuidas jaguneb igakuiste kulude kandmine seoses eluasemega kostja leibkonna liikmete vahel; kas kostjale kuulub kinnisvara, sõidukeid, väärtpabereid või osalusi äriühingutes; kui jah, siis kus vara asub ja milline on selle väärtus ning kas ja miks selle arvelt ei ole võimalik hagejatele ülalpidamist anda. Kohus märkis, et koos andmetega tuleb esitada ka tõendid. Kostja nõutud andmeid ega tõendeid ei esitanud.
14.Kohus kogus tõenditena kostja kontode väljavõtted. Kostja XXX konto väljavõttelt (dtl 197-203) nähtuvalt saab kostja lisaks muudele laekumistele ka üüritulu 600 eurot kuus. 2026.a. märtsis laekus kostjale XXX AS-ilt, XXX OÜ-lt ning üüritulu kokku 3 462,50 eurot, aprillis XXX OÜ-lt, töövõimetushüvitist ning üüritulu kokku 1 254,35 eurot. Lisaks sellele nähtuvad märtsis kaks suuremates summades makset kostjale: 13.03.2026 V. I. 1 500 eurot ja 30.03.2026 M. M. 1 600 eurot. Kostja selgituse kohaselt aitas ta neil isikutel soetada jalgrattaid, kuid vastava tõendamiseks esitatud tõenditest (dtl 209-214) see ei nähtu. M. M. makse selgitus on küll „electer bike“, kuid viidatud kostja makse jalgratta ostmiseks summas 1 179,78 eurot kummagi isiku makse suurusega kokku ei lange. Nähtuvalt äriregistrist on kostja XXX OÜ ainuosanik ja juhatuse liige, tegemist on tegutseva ettevõttega, millel oli 2026.a. I kvartalis 5 töötajat. Oma igakuiseid vältimatuid püsikulutusi kostja ei kirjeldanud ning need ei ole tuvastatavad ka konto väljavõttelt, kontol kajastuvad sagedased sularaha väljavõtmised, sh märtsis kogusummas 1 700 eurot. Väljavõttelt tervikuna ei nähtu, et kulutusi tehtaks üksnes esmavajaduste katteks. Kostja on välja toonud, et ta peab oma ravi eest ise maksma, kuid samas saab ta töövõimetushüvitist, st tal on ravikindlustus. Kohus leiab, et esitatu ja kohtu poolt kogutud tõendid ei võimalda tuvastada kostja majanduslikku seisundit tervikuna ning kostja ei ole tõendanud, et see ei võimaldaks anda ülalpidamist vähemalt PKS § 101-järgses ulatuses.
15.Kostja tõi välja, et on tasunud elatist vastavalt 17.12.2024 vanemate vahel sõlmitud kokkuleppele. Tegemist oli kokkuleppega (dtl 14), mille kohus jättis 04.03.2025 määrusega kompromissina kinnitamata (dtl 39-41). Elatisemaksete väljavõttest 01.12.2024 - 08.04.2026 perioodi kohta (dtl 91) ei nähtu mh maksete tasumist vastavalt nimetatud kokkuleppele. Maksed on ebaregulaarsed erinevates summades ja mõnel kuul puuduvad sootuks. Kostja väitel on ta tasunud ka laste igapäevaseid kulutusi, kuid vaatamata kohtu 30.03.2026 ettepanekule oma väiteid ei konkretiseerinud, tõendeid ei esitanud ega toonud ka välja, kas tegemist on olnud laste emaga kokkulepitud kulutustega. Kohus leiab, et olukorras, kus laps elab ühe vanema juures, langeb sellele vanemale ka lapse elu korraldamise põhiline koormus ning tema on lapse vajadustega kõige paremini kursis. Juhul kui kooselava vanemaga kokkulepe konkreetse asja ostmise suhtes puudub, on mõistlik, kui eraldielav vanem täidab oma ülalpidamiskohustust raha maksmisega. Elatist nõutakse alates hagi esitamisest, st asjassepuutuvad on kulutused, mis on tehtud pärast hagi esitamist. Sellel ajal pidi kostja teadma, et temalt nõutakse ülalpidamise andmist rahas.
16.Kostja märkis ka, et ta on kandnud kulutusi lastele ajal, kui nad on veetnud aega koos. Samas ei nähtu poolte esitatust, et kostja veedaks mõlema lapsega regulaarselt igakuiselt koos aega märkimisväärses ulatuses. Kostja ei toonud vaatamata kohtu 30.03.2026 ettepanekule välja, millistel kuupäevadel kumbki hageja on kostja juures alates hagi esitamisest vähemalt üks ööpäev või kauem viibinud. Kostja märkis üldsõnaliselt, et võimalusel veedetakse koos nädalavahetusi ja pühi, hagejate selgituste kohaselt on kohtumised ebaregulaarsed ning hagejaga I isegi mitte igakuised. Pooled ei vaidle, et 2025.a. novembris käis kostja koos hagejaga II Venemaal paaripäevasel reisil. Kostja tõi välja, et kandis seoses sellega hageja II kulusid kokku 122,84 eurot. Kohus leiab, et lapse esmavajadusena on hinnatavad mh kulud meelelahutusele ja vaba aja veetmiseks mõistlikus ulatuses, mis jääb hinnanguliselt 50 euro piiresse lapse kohta kuus. Kohus leiab, et 2025.a. novembri eest saab lugeda, et kostja on täitnud hageja II vajadused seoses meelelahutusega endale langevas osas vahetult, saadud vahetu ülalpidamise väärtus on 25 eurot (50:2).
17.Nähtuvalt kostja esitatust on ta tasunud 14.02.2025-09.05.2026 hageja I arvele 821 eurot (dtl 92, 216, 223) ja hageja II arvele 625 eurot (dtl 93, 215, 222). Pooled vaidlevad, kas ülalpidamiskohustust saab lugeda täidetuks laste arvetele tasutud maksetega. Riigikohus on selgitanud, et lapse arveldusarvele raha kandmist saab pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks üksnes siis, kui vanemad on sellises elatise andmise viisis omavahel kokku leppinud. Lisaks kokkuleppele on eeltoodu kohaselt siiski õigustatud vanemal võimalik anda ka ühepoolne nõusolek ülalpidamiskohustuse täitmiseks lapsele või ka hiljem selline täitmine heaks kiita (3-2-1-3-07, p 13). Kostja ei ole välja toonud, et lapsevanemad oleksid kokku leppinud, et kostja tasub elatise otse hagejate arvele, või et hagejate ema oleks sellise täitmise viisi heaks kiitnud. Tegemist on
kohtumenetluse kestel tehtud maksetega ning hagejate ema on sellisele täitmise viisile läbivalt vastu vaielnud. Seetõttu asub kohus seisukohale, et makseid otse laste arvetele ülalpidamiskohustuse täitmiseks lugeda ei saa.
18.Kostja tõi täiendavalt välja, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei ole tema hinnangul põhjendatud. Kohus märgib, et tagasiulatuva elatise nõuet PKS § 108 mõttes asjas esitatud ei ole. Hagejad esitasid hagi 06.03.2025, kuid sellele eelnes maksekäsu kiirmenetlus hagejate 04.12.2024 avalduse alusel (dtl 1). Tulenevalt TsMS § 486 lg 2 kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Hagejad ongi taotlenud elatise väljamõistmist alates 04.12.2024.
19.Kohus leiab, et kostja on ülalpidamiskohustust rikkunud, andes hagejatele ülalpidamist ebaregulaarselt ja ebapiisavalt. Tulenevalt PKS § 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kohtule on esitatud andmed elatise tasumise kohta kuni 13.04.2026.
20.Perioodil 04.12.2024-30.04.2026 pidi kostja andma hagejale I ülalpidamist kokku 5 062,54 eurot ((287,72:31x28p) + (287,72x3k) + (301,74x12k) + 318,62) ning hagejale II 4 303,16 eurot ((244,56:31x28p) + (244,56x3k) + (256,48x12k) + 270,83). Kostja tasus 04.12.2024 - 13.04.2026 perioodil laste ema arvele elatist kokku 4 100 eurot (dtl 91), so võrdsel jagamisel kummalegi hagejale 2 050 eurot.
21.Kohus rahuldab hagi, võttes arvesse menetluse kestel antud ülalpidamist, osaliselt, ning mõistab kostjalt perioodi 04.12.2024-30.04.2026 eest hageja I kasuks välja elatise 3 012,54 eurot (5 062,54 - 2 050) ning hageja II kasuks 2 228,16 eurot (4 303,16 - 2 050 - 25).
22.Alates 01.05.2026 mõistab kohus kostjalt kummagi hageja kasuks elatise välja kuni täisealiseks saamiseni PKS § 101-järgses muutuvas summas, mis on kohtuotsuse tegemise seisuga 318,62 eurot kuus hagejale I ja 270,83 eurot kuus hagejale II.
23.TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.
24.Kohus määrab vastavalt hagejate taotlusele, et igakuine elatis tuleb tasuda hagejate ema kontole hiljemalt vastava kuu 15. kuupäevaks.
25.Kostja on taotlenud võimaldada elatisevõlgnevuse tasumist mõistliku maksegraafiku alusel, sest tema töövõime taastumine ja edasine sissetulek ei ole praegusel hetkel selgelt prognoositavad. Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei tõendanud oma majanduslikku seisundit tervikuna, ei saa sissetuleku teenimise võimekuse ajutist vähenemist pidada selliseks erandlikuks asjaoluks, mis võiks anda alust menetluse kestel kogunenud võlgnevuse ajatamiseks. Seejuures esinevad vastavad asjaolud kostja väitel alates 02.03.2026, samas kui valdav osa menetluse kestel kogunenud võlgnevusest on varasema perioodi eest. Kohus jätab kostja taotluse kohtuotsuse täitmise ajatamiseks rahuldamata.
26.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.