1.Keelduda menetlusse võtmast O.W apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 20.03.2026 otsuse peale.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud O.W kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.T.U (hageja) esitas 30.10.2023 (täpsustatud 13.11.2023) Harju Maakohtule O.W (kostja) vastu hagi, milles palus muuta kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatise suurust ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 arvutatud ja muutuvas miinimumsuuruses, s.o hagi esitamise hetkel 260,33 eurot kuus, kuni hageja täisealiseks saamiseni. Pärnu Maakohtu 30.12.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-42214 on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis 20 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja igakuised vajadused on suurenenud. Hageja seaduslik esindaja on pöördunud kostja poole elatise suurendamiseks 200 euroni, kuid kostja ei ole nõustunud maksma hageja ülalpidamiseks 200 eurot kuus. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Arvestades kostja majanduslikku seisu ei ole tal võimalik maksta elatist rohkem kui 88 eurot kuus, s.o väljamõistetud elatisele 20 eurole lisaks 68 eurot. Kostja on üksi elav vanaduspensionär, kes saab aeg-ajalt toimetulekutoetust. Kostja elab vanas lagunenud majas, mille ostis laenuga ja mida remondib. Majas puuduvad ahjud, kostja peab kasutama kallist elektrikütet. Varasematel külmadel talvedel on kulunud kütteks ca 550 eurot. Kostjal on kohustus tasuda majal lasuv võlg. Kostjal on laenukohustus Saksamaal asuva isiku ees. Kostja soovib maksta elatist ainult vabatahtlikult. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 20.03.2026 otsusega hagi osaliselt. Maakohus muutis hageja ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks ajavahemiku 30.10.2023–24.07.2025 eest elatise kokku 160,71 eurot. Ülejäänud osas jättis maakohus hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda, välja arvatud riigi õigusabi kulud, mis jäid riigi kanda.
3.1.Maakohus tuvastas ja pooled ei vaielnud selle üle, et kostja on hageja isa ning Pärnu Maakohtu 30.12.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-42214 on mõistetud kostjalt hageja kasuks välja elatis 20 eurot kuus alates 01.01.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni (24.07.2025).
3.2.Hageja nõude rahuldamise eeldusena tuleb kohtul tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 kohaselt tuvastada, kas maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud (mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend) on oluliselt muutunud ning kas hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad.
3.3.Kostja varaliste vahendite piiratus oli tuvastatud juba varasema lahendi tegemise ajal. 30.12.2015 otsusega mõisteti kostjalt välja elatis alla seadusjärgset miinimummäära tulenevalt kostja varaliste vahendite piiratusest ja kohustusest anda ülalpidamist mitmele alaealisele lapsele. Asjaolu, et kostjal on jäänud ülalpidamiskohustus vaid ühe alaealise lapse (hageja) suhtes, on tekkinud pärast varasema lahendi tegemist ja eelduslikult on kostjal võimalik anda hagejale ülalpidamist suuremas määras. Muutunud asjaoluks saab lugeda ka selle, et hageja vajadused on võrreldes aastaga 2015 suurenenud. Hageja on tõendanud, et hagejal on lisaks tavapärastele kuludele veel täiendavad kulud tasulise õppe ja sportimisega. Kostja ei ole
2-23-15289 esitanud vastuväiteid sellele, et hageja vajadused on suurenenud. Kohtu hinnangul tuleb lugeda ka üldtuntud asjaoluks, et võrreldes aastaga 2015 oli aastal 2023 elukallidus oluliselt tõusnud. Kuna kostja ei asunud vabatahtlikult maksma elatist vähemalt miinimummääras, oli hageja seega õigustatud pöörduma kohtusse elatise suurendamise nõudega.
3.4.Elatise suurendamine eeldab kohustatud isiku võimet anda nõutud ulatuses ülalpidamist. Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 102 lg-s 1 on sätestatud, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
3.5.Kostja on välja toonud, et ta on vanaduspensionär, kel puudub muu sissetulek peale vanaduspensioni. Kostja väiteid kinnitab kohtu kogutud teave kostja varalise seisnudi kohta. Swedbank AS-i päringu vastusest nähtub, et ajavahemikus 30.10.2023–24.07.2025 laekus kostja arvelduskontole kokku 13 395,23 eurot ning seisuga 24.07.2025 oli arvelduskontol 51,38 eurot. Sissetuleku moodustasid Sotsiaalkindlustusameti pensionimaksed kokku summas 12 745,28 eurot, s.o keskmiselt 606,92 eurot kuus. Sellele lisandus vallalt toimetulekutoetus, millega kohus ei arvesta, kuna toetus on määratud üksnes kostjale tema esmavajaduste rahuldamiseks, mitte elatise tasumiseks. Arvelduskontolt nähtuvad väikeses summas laekumised ka kolmandalt isikult (H) kokku 150 eurot ning tagastused T OÜ-lt kokku 82,40 eurot, mida maakohus samuti sissetulekuna ei arvestanud. Arvestades kostja vanust (70 aastat) ning seda, et Maksu- ja Tolliameti andmebaasis puuduvad pika aja jooksul muud laekumised peale Sotsiaalkindlustusameti maksete, ei saa kostjalt eeldada lisasissetuleku teenimist. Lisaks nähtub asja materjalidest, et kostja vajab oma igakuiseks toimetulekuks talvekuudel ka toimetulekutoetust. Maakohus ei tuvastanud kostjal muud vara, mille arvelt oleks võimalik elatise miinimummääras väljamõistmine. Praegusel juhul ei saa eeldada, et kostja võõrandaks talle kuuluva kinnisasja, et anda elatist kinnisasja müügist saadud summa arvelt. Kodu võõrandamise tulemusel tekiks kostjal vajadus endale uus eluase üürida ning sellisel juhul halveneks kostja majanduslik seis veelgi.
3.6.PKS § 101 kohases miinimummääras elatis on olnud nõude perioodil järgmine: ajavahemikus 30.10.2023–31.03.2024 260,33 eurot kuus, 01.04.2024–31.03.2025 287,72 eurot kuus ning 01.04.2025–24.07.2025 301,74 eurot kuus. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kui kostja annaks hagejale elatist miinimummääras, siis jääks kostjale üle piisavalt vahendeid enda ülalpidamiseks. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse toimetulekutoetuse määramise otsustest nähtub, et kostja eluaseme üldkuluna tuvastati 2023. a veebruaris 349,94 eurot, 2023. a detsembris 288,43 eurot, 2024. a jaanuaris 383,58 eurot ja 2024. a veebruaris 371,21 eurot. Kostja esitatud elektriarvetest nähtuvalt olid need kostjal 30.09.2021 371,95 eurot, 30.11.2021 210,96 eurot ja 31.12.2021 364,41 eurot. Kuigi kostja esitatud tõendid ei kajasta elektrikulu vaidlusalusel perioodil, siis leidis maakohus, et ei ole põhjendatud arvata, et elektrikulu oleks ajas vähenenud, kui on teada üldtuntud asjaolu, et elektri hind on viimastel aastatel võrreldes varasemaga tõusnud. Üldtuntud asjaoludena on igal inimesel toidukulu, rõivaste ja jalanõude soetamise kulu, eluasemekulu, tervisega seotud kulu,
2-23-15289 sidekulu, esmatarbevahendite kulu jne. Tervisega seotud kulud on vanuse suurenedes üha suuremad.
3.7.Kostja on ise pidanud võimalikuks maksta elatist 88 eurot kuus. See jätab temale endale igakuiseks kasutamiseks nõude perioodil keskmiselt (606,92–88) 518,92 eurot kuus. On ilmne, et vähemalt talvekuudel ei ole sellest piisanud kostja enda ülalpidamiseks ning ta on vajanud toimetulekutoetust. Maakohus leidis, et elatise väljamõistmine ei tohi asetada inimest olukorda, kus tema toimetulek ei ole enam inimväärne. Täisealisel inimesel ei ole võimalik eeldada, et tema ootamatud kulud katab keegi teine. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada asjaoluga, et kohustatud vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Maakohtu arvates ei ole võimalust tuvastada põhjendatud elatise tasumise kohustusena enam kui 88 eurot kuus, mis tähendab varasema elatise suurendamist 68 euro võrra.
3.8.Kui arvestada igakuise elatise suuruseks 88 eurot, siis kuulus perioodi 30.10.2023– 24.07.2025 eest maksmisele kokku elatis 1834 eurot (maakohus oli kompromissiettepanekus lähtunud ekslikult väiksemast kuude arvust). Hageja kinnitusel ja lähtudes hageja esitatud tõenditest on kostja maksnud hagejale elatist ajavahemiku 30.10.2023–24.07.2025 eest kokku summas 823,48 eurot. Hageja ei ole väitnud, et kostja on jätnud tasumata väljamõistetud elatise 20 eurot oktoobri 2023 eest, mistõttu saab lugeda, et oktoobri 2023 kahe päeva eest (30.-31.10.2023) on samuti tasutud elatis summas (20 / 31 x 2) 1,29 eurot. Kokkuvõtlikult saab lugeda, et kostja on varasema lahendi alusel ja vabatahtlikult tasunud enne kohtu kompromissiettepanekut (24.10.2025) elatist selle perioodi eest (1,29 + 823,48) 824,77 eurot. Pärast kohtu kompromissiettepanekut on kostja maksnud elatist hagejale sama perioodi eest täiendavalt 848,52 eurot. Kokku on kostja tasunud hagejale perioodi 30.10.2023–24.07.2025 eest elatist 1673,29 eurot. Seega on kostjal tasumata veel elatis (1834 – 1673,29) 160,71 eurot. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 20.03.2026 otsus tervikuna ja jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt teha uus otsus, millega tuvastada, et elatise suuruse muutmise eeldused puudusid.
4.1.Maakohus on ebaõigesti järeldanud, et kostja pidas võimalikuks maksta hagejale elatist lisaks 20 eurole 68 eurot, s.o 88 eurot kuus. 20 eurot ei olnud kostja vabatahtlik makse, vaid tegemist on olnud kostja pensionist tehtud kinnipidamisega enne pensionijäägi kandmist kostja arvelduskontole. 68 eurot ei ole ka olnud kostja pakkumine, vaid 68 eurot oli seatud kohaliku omavalitsuse poolt elatisraha piirmääraks toimetulekutoetuse arvestamisel. Maakohus on jätnud selgelt ja põhjendatult tuvastamata, kas Pärnu Maakohtu 30.12.2015 otsus on üldse kostja suhtes kehtiv ja siduv, mistõttu on elatise muutmise eeldused jäänud nõuetekohaselt kontrollimata. Maakohus ei ole taganud, et kostjale oleksid olnud menetlusdokumendid kättesaadavad viisil, mis vastaksid kostja tehnilisele võimekusele (elektrivarustus ja seadmete töökindlus) ning oskustele.
4.2.Kostja on enne Harju Maakohtu 20.03.2026 otsuse jõustumist tasunud vabatahtlikult täiendava elatisraha summas 160,71 eurot. Kostja tegi makse eesmärgiga vältida edasist kohtuvaidlust poolte vahel ja välistada olukorda, kus jätkuv kohtumenetlus võiks negatiivselt mõjutada lapse (hageja) hingelist, vaimset ja sellest tulenevalt ka majanduslikku arengut. Kostja rõhutas, et tegemist ei ole olnud kohtulahendi õigsuse tunnistamisega ega nõustumisega maakohtu faktiliste ja õiguslike järeldustega, vaid teadliku ja vabatahtliku sammuga vältimaks edasist perekondlikku vastasseisu. Käesoleval ajal puudub sisuliselt
2-23-15289 täitmata rahaline vaidlus ning vaidlus puudutab üksnes otsuse õiguslikku põhjendatust ja menetluslikku korrektsust.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
6.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega maakohus hagi osaliselt rahuldas. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata (s.o osas, milles maakohus hageja hagi elatise suurendamise nõudes ei rahuldanud). Maakohtu otsus on osas, milles seda vaidlustatud ei ole TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
7.Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebusest tuginetakse osutuksid tõendatuks (RKTKm 06.05.2021, 2-18-18193, p 10). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
8.Kolleegium saab aru, et praegusel juhul ei vaidlusta kostja iseenesest maakohtu otsust, millega on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis 160,71 eurot. Kaebuse kohaselt on kostja maakohtu otsuse täitnud ja pooltel puudub sisuline vaidlus täitmata rahalise elatisenõude üle. Kostja rõhutas kaebuses, et vaidlus puudutab vaid maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi ja menetluslikku korrektsust. Apellatsioonkaebuses esitatud väidetest saab ringkonnakohus aru, et kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse eelkõige seetõttu, et kostja ei nõustu maakohtu otsuse põhjendustega.
9.Kuigi kostja on kaebuses märkinud, et vaidlustab maakohtu otsuse, millega hagi osaliselt rahuldati ja palub teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, siis on kostja kaebuses märkinud, et on maakohtu otsuse temalt välja mõistetud elatise 160,71 euro nõudes, täitnud. Kostja on märkinud, et tasus elatise eesmärgiga vältida edasist kohtuvaidlust oma tütre (hageja) ja kostja vahel. Kolleegium märgib, et käesolevas asjas ei saaks apellatsioonimenetlus toimuda ilma hagejata, s.o ilma vaidluseta hageja ja kostja vahel. Kostja ei saa vaidlustada maakohtu otsust hageja nõude osas, milles see rahuldati, apellatsioonimenetluses, kui ta on maakohtu otsuse peale selle tegemist täitnud, vaid seetõttu, et kostja ei nõustu otsuse põhjendustega. Vastasel juhul peaks ringkonnakohus hageja nõuet apellatsioonimenetluses edasi menetlema ka juhul, kui hagejal endal selleks enam põhjust ei ole (hageja nõue on täidetud). Põhjendamatu oleks jätkata menetlust kostja nõudmisel vaid selleks, et jätta uue otsusega hagi osas, milles see rahuldati, rahuldamata, sest hageja nõue on rahuldatud ulatuses peale maakohtu otsuse tegemist, kuid enne otsuse jõustumist, täidetud.
10.Praegusel juhul ei saaks ringkonnakohus teha ka kostja taotlusel uut otsust, millega tuvastada, et elatise suuruse muutmise eeldused puudusid. Hagimenetluses saab iga menetlusosaline ise käsutada oma menetlusõigusi. Hageja saab otsustada, kas, kelle vastu ja mis nõudes ta hagi esitab. Kostja ei saa esitada apellatsioonkaebust, millega vaidlustada ja
2-23-15289 esitada hageja eest nõudeid. Kostja ei ole esitanud tuvastusnõudeid, neid ei ole ka menetlusse võetud, mistõttu ei saaks ringkonnakohus kostja taotlusel sellist nõuet rahuldada. Praegusel juhul oleks selline tuvastusnõue ka põhjendamatu, sest asjaolud selle kohta, kas elatise suuruse muutmine on põhjendatud või mitte, saab tuvastada elatise suuruse muutmise nõude sisulisel läbivaatamisel (s.o otsuse põhjendustes).
11.Kostja esitas kaebuses väited, milles ta ei nõustu maakohtu otsuse õiguslike põhjenduste ja menetluse läbiviimisega. Kohtulahendi järgi tekivad õigused ja kohustused selle resolutsioonist ning tsiviilkohtumenetluse eesmärgiks pole apellatsioonimenetluses üle kontrollida iga maakohtu antud põhjendust ja iga menetluslikku minetust, kui hageja ja kostja vahel on vaidlus sisuliselt lõppenud. Otsuse põhjendav osa ei mõjuta iseseisvalt poolte õigusi ja kohustusi.
12.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Maakohus tuvastas kostjalt juba väljamõistetud elatise muutmiseks muutunud asjaolud võrreldes tsiviilasjas nr 2-12-42214 tehtud kohtulahendi aluseks olevate asjaoludega TsMS § 459 lg 1 ja TsMS § 497 alusel. Maakohus hindas kostja võimet anda hagejale ülalpidamist ja tuvastas kooskõlas PKS §-ga 102, et kostja varaline seisund võimaldab tal anda hagejale ülalpidamist 88 eurot kuus. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses väitnud, et ta ei suuda hageja ülalpidamiseks maksta 88 eurot kuus. Kostja apellatsioonkaebuses esile toodust ei ole võimalik järeldada, et maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks põhjendamatult välja elatise ajavahemiku 30.10.2023–24.07.2025 kokku 160,71 eurot.
13.Lähtudes eeltoodust ja menetlusökonoomiast tuleb jätta apellatsioonkaebus menetlusse võtmata. TsMS § 637 lg 1 p 6 kaitseb nii vastustajat kui ka apellanti, et mitte põhjustada kulusid, mis tuleb kaebuse rahuldamata jätmise korral lõppkokkuvõttes kanda apellandil.
14.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kostja kanda. Kuna hagejal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
15.Arvestades, et apellatsioonkaebus jääb õigusliku perspektiivituse tõttu menetlusse võtmata, jätab ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuses esitatud taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata.
16.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.