1.Rahuldada K.Z-i 24.11.2025 hagi X.N-i vastu edasiulatuva ja tagasiulatuva elatise saamiseks.
2.Mõista A. K.Z X.N-i kasuks välja 5476 eurot 13 senti, mis on elatis perioodil 24.11.2024–31.05.2026.
3.Mõista A. K.Z X.N-i kasuks alates 01.06.2026 kuni K.Z-i täisealiseks saamiseni (xxxxxxxx) välja igakuine elatis 318 eurot 62 senti, mis on perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud summa (295 eurot 86 senti (baassumma) + 62 eurot 76 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4.Kohustada X.N-i tasuma p-des 2 ja 3 nimetatud elatist P.C arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohustada X.N-i tasuma p-s 3 nimetatud igakuist elatist, märkides selgitusse sõna elatis ja kuu, mille eest elatist tasutakse. Elatist tasutakse iga jooksva kalendrikuu 1. kuupäevaks jooksva kuu eest (nt juunikuu elatis tasutakse 1. juuniks).
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
6.Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.K.Z (hageja, laps) esitas 24.11.2025 lepingulise esindaja kaudu hagi X.N (kostja) vastu tagasiulatuva ja edasiulatuva elatise väljamõistmiseks (dtl 3-6). Hagiavalduse kohaselt sündis laps ema ja isa kooselust. Laps elab koos emaga ja on täielikult ema ülalpidamisel. Lapse isa ei ole last toetanud alates novembrist 2024 ning hageja ei ole isa juures viibinud. Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis alates 01.11.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiselt 301 eurot 74 senti, mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja tagasiulatuv elatis summas 3550 eurot 68 senti. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega.
2.Tartu Maakohus võttis hagi 25.11.2025 määrusega menetlusse. Kohus toimetas kostjale kohtumääruse ja hagimaterjalid kätte 27.11.2025 kl 13.23 kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel. Kohus andis kostjale tähtaja 21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus.
3.Kostja esitas kohtule 18.12.2025 vastuse (dtl 21–23), milles nõustus, et hagejal on õigus temalt ülalpidamist saada ning ta on kohustatud hagejale ülalpidamist andma, kuid ta vaidles vastu igakuise elatise suurusele ning hageja tagasiulatuva elatise nõudele. Kostja selgitas, et tal puudub arvestatav sissetulek, mille arvel edasiulatuvat ja tagasiulatuvat elatist maksta. Kostjal puudub nii sissetulek kui vara ning kostjal on erinevaid kohustusi ligikaudu 50 000 euro ulatuses. Kostja leidis, et elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb muuhulgas arvestada kostja sissetulekut ja varalist seisu. Hageja seaduslik esindaja on oluliselt paremas majanduslikus seisus kui kostja. Kuna kohus võib PKS § 102 lg 2 alusel mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvestatud elatise summa, on kostja hinnangul antud juhul mõistlik igakuine elatise summa 150 eurot kuus. Kostja on nõus tasuma elatist alates jaanuarist 2026. Kostja vaidleb vastu tagasiulatuva elatise väljamõistmise nõudele ja peab seda põhjendamatuks, kostjale tekiks üle 3000 euro suurune elatisevõlg.
4.Kohus korraldas kohtuasja arutamiseks 09.03.2026 kohtuistungi, kus arutas pooltega asjaolusid ja õiguslikku külge (dtl 33–35). Kohtuistungil osalesid hageja lepinguline esindaja
ja kostja videosilla vahendusel. Hageja esindaja selgitas, et on palunud välja mõista PKS § 101 alusel arvutatud määras elatise, see on minimaalne summa, elatise vähendamine ja kostja pakutud kompromiss ei ole hageja huvides. Tagasiulatuv elatis on samuti arvestatud miinimumi alusel ning hageja on valmis pakkuma maksegraafikut võlgnevuse tasumiseks. Kostja võib olla raskes olukorras, kuid hageja küsib miinimumi ning lapsel on jooksvad kulud. Hageja leidis, et igakuine elatis 150 eurot kuus ei ole põhjendatud. Kostja selgitas, et tal puuduvad sissetulekud ning ta ei on praegu töövõimetu, teda ennast toetab tema isa. Kostja selgitas, et tema kontod on arestitud, kohustusi on kokku ligikaudu 42 000 euro eest. Kostja selgitas, et üritab leida juhutööotsi ja juurde õppida midagi. Töötuna saab end arvele võtta siis, kui ta enda äriühingust ära tuleb. Kostjal ei ole võimalik maksta 300 euro suurust igakuist elatist. Kostjal on ka täisealine poeg ja veel üks tütar, kes pole ametlikult tema nimel. Kostja avaldas, et saab esitada kohtule dokumendid enda olukorra kohta, et ta ei saa tööl käia ning tal on terviseprobleemid. Kohus selgitas kostjale, et ta ei saa välja mõista elatist vähem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa, välja arvatud juhul kui kostja esitab tõendid, et tema sissetulek ei võimalda hagejale sellist summat maksta. Kui kostja tõendeid ei esita, siis mõistab kohus välja PKS § 101 alusel arvutatud suuruses elatise. Kohus selgitas, et kui vanemal ei ole võimalik maksta seaduses sätestatud määras minimaalset elatist, ei vabane ta alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, ta peab kasutama enda käsutuses olevaid vahendeid võrdeliselt enda ja lapse vajaduste katmiseks.
5.Kohus andis pooltele kompromissiläbirääkimisteks tähtaja kuni 09.04.2026 (k.a), kohus palus samaks kuupäevaks teada anda ka sellest, kui kokkuleppele ei jõuta. Kohtu järelepärimisele vastuseks andis hageja seaduslik esindaja 15.04.2026 kohtule teada, et pooled kokkuleppele ei jõudnud, kostja ei vastanud hageja 02.04.2026 kompromissettepanekule ega näidanud ise huvi ülesse kompromissi sõlmimise vastu (dtl 36).
6.Tartu Maakohus määras 27.04.2026 määrusega, et asi vaadatakse TsMS § 403 lg 1 järgi poolte nõusolekul läbi kirjalikus menetluses. Kohus andis pooltele tähtaja kuni 05.05.2026 (k.a), et esitada kohtule soovi korral täiendavaid tõendeid ja seisukohti. Kohus selgitas, et pärast nimetatud kuupäeva kohtule uusi asjaolusid ega tõendeid esitada ei saa. Kohus määras pooltele tähtaja kuni 12.05.2026 (k.a), et esitada soovi korral vastus vastaspoole arvamusele, lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekiri. Kohus annab pooltele tähtaja kuni 14.05.2026 (k.a), et esitada soovi korral seisukoht vastaspoole menetluskulude nimekirjale. Kohus selgitas, et teeb asjas otsuse avalikult teatavaks hiljemalt 20.05.2026.
6.1.Kohus selgitas kirjaliku menetluse määruses pooltele tõendamiskoormist. Kohus selgitas, et edasiulatuva ja tagasiulatuva elatisenõude eeldused on hageja tõendada. Hagejal võib olla õigus nõuda kostjalt elatist PKS § 96, § 97 p 1, § 101 lg 1 ja § 108 järgi eeldusel, et ta tõendab, et poolte vahel on põlvnemissuhe, millest tuleneb ülalpidamiskohustus, hageja on alaealine laps, kelle abivajadust eeldatakse, kostja on ülalpidamiskohustust rikkunud. Kohus selgitas, et elatis alaealisele lapsele ei saa PKS § 101 lg 1 kohaselt olla väiksem kui nimetatud normi alusel arvutatud summa, välja arvatud juhul, kui kostja tõendab, et elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud summa esineb mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 mõttes. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kui kostja sissetulekust ei piisa enda ja hageja vajaduste katmiseks, on vanem kohustatud kasutama enda sissetulekut võrdeliselt enda ja lapse vajaduste katmiseks. Kohus selgitas, et kostja peab esitama kohtule tõendid enda kehva majandusliku seisundi ja tervise kohta. Iga tõendi esitamisel viidata konkreetselt, millist asjaolu (vastuväidet) millise tõendiga tõendada soovitakse (TsMS § 338
lg 4 p 2, § 394 lg 2 p 3). Kohus selgitas, et kui kostja oma vastuväidet ei tõenda, ei ole kohtul alust elatist vähendada (dtl 41-42).
6.2.Hageja esitas 12.05.2026 kohtule oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulud lepingulise esindaja kulud 1701 eurot 90 senti (sh km) (dtl 44-46). Kostja kohtule ühtegi täiendavat seisukohta ega tõendeid ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus on tutvunud kohtuasja materjalidega ning korraldanud kohtuasja arutamiseks 09.03.2026 kohtuistungi. Kohus arutas kohtuistungil elatisenõude aluseks olevaid asjaolusid ning elatisenõude õiguslikku külge, selgitas pooltele tõendamiskoormist ja andis pooltele läbirääkimisteks kuu aja pikkuse tähtaja. Pooled kokkuleppele ei jõudnud. Kohus määras 27.04.2026 määrusega, et asi vaadatakse läbi kirjalikus menetluses, andis pooltele võimaluse esitada asjaolusid, seisukohti ja tõendeid ning selgitas veelkord tõendamiskoormise jaotust (dtl 41–42). Pooltel oli ka pärast kohtuistungit võimalus esitada täiendavaid asjaolusid, seisukohti ja tõendeid. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, kuid kostja täiendavaid asjaolusid, seisukohti ja tõendeid ei esitanud. Kohus leiab, et hagi edasiulatuva ja tagasiulatuva elatise saamiseks PKS § 101 alusel arvutatud suuruses on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus põhjendab enda seisukohti alljärgnevalt. Kohus käsitleb esmalt edasiulatuva elatise elatisenõuet (I) ning seejärel tagasiulatuva elatise nõuet ja teeb menetluslikud otsustused (II). I
8.Hageja on palunud kostjalt välja mõista igakuine elatis PKS §-s 101 sätestatud määras alates 01.11.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus selgitab, et hagejal võib olla õigus nõuda kostjalt elatist PKS § 96, § 97 p 1, § 99–101 järgi eeldusel, et täidetud on järgmised tingimused: poolte vahel on põlvnemissuhe, millest tuleneb ülalpidamiskohustus hageja on alaealine kostja on ülalpidamiskohustust rikkunud kohus arvestab seejuures, et hageja ülalpidamisnõude ulatuse määravad tema kõik eluvajadused, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutused, ning tema kasvatamise kulud o kui elatist taotletakse PKS § 101 alusel arvestatud suuruses, eeldatakse, et nii suured on hageja vajadused ning hageja neid eraldi tõendama ei pea o kui kostja leiab, et elatis tuleks välja mõista väiksemas ulatuses kui PKS § 101 alusel arvutatud suuruses, peab kostja tõendama, et esineb PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla PKS §-101 sätestatud määra.
9.Kohus tuvastab ja pooled selle üle ka ei vaidle, et rahvastikuregistri andmetel põlvneb hageja kostjast ning on alaealine. Hageja saab täisealiseks xxxxxxxx. Kuivõrd alaealise lapse abivajadust PKS § 97 p 2 järgi eeldatakse, ei pea hageja enda abivajadust ülalpidamisnõude rahuldamise eeldusena tõendama. Kohus tuvastab, et kostja on ülalpidamiskohustust rikkunud, pooled selle üle ka ei vaidle. Kostja nõustus, et hagejal on õigus ülalpidamist saada ning et ta on kohustatud andma ülalpidamist oma lapsele, kuid selgitas, et tal ei ole olnud võimalik hagejale elatist maksta enda majandusliku seisu tõttu (dtl 21). Igakuine elatis ühele lapsele ei või PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Eelduslikult kulub lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kahekordne PKS § 101 alusel arvutatud summa ning selles ulatuses ei tule lapse vajaduste suurust
tõendada (RKTKo 07.02.2018, 2-16-118651/31, p 14). Kuivõrd hageja on palunud kostjalt välja mõista igakuise elatise PKS §-s 101 sätestatud määras, ei pidanud ta igakuiseid vajadusi tõendama.
10.Kostja leidis, et elatist tuleks vähendada PKS § 102 lg 2 kohaselt ning kostja hinnangul on antud juhul mõistlik igakuise elatise summa 150 eurot (dtl 22). Kohus selgitas nii kohtuistungil kui ka kirjaliku menetluse määruses, et kohus võib PKS § 102 lg 2 järgi mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud suuruse vaid eeldusel, et kostja tõendab mõjuva põhjuse olemasolu.
10.1.Kohus märgib, et Riigikohus on selgitanud, et mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab aga tuginema kohustatud vanem ehk kostja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama. Mõjuvad põhjused on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses toodud näidisloeteluna. Kohus saab hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus PKS § 101 alusel arvutatud summast väiksema elatise väljamõistmiseks iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades. (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160/42, p-d 15.2, 15.3).
10.2.Kostja tugines sellele, et temalt väljamõistetavat elatist tuleks PKS § 102 lg 2 kohaselt vähendada alla PKS § 101 alusel arvutatud summa, sest tema väitel on ta sissetulek olnud praegu ja tagasiulatuva elatise nõudmise ajal 500–600 eurot kuus, elasin vanemate juures, pidin tasuma ainult toidu, transpordi ja sidekulud, telefoniarve. Kohustusi on mul palju, olen tasunud nii palju kui võimalik. Mu igakuised kulutused on transport ja telefon 150–200 eurot, ülejäänud raha olen andnud vanematele, kes sellega ise majandasid, midagi endale ei ole jäänud, kohustuste jääk kokku on 42 000 eurot (dtl 22, 34).
10.3.Kuigi kohus selgitas nii kohtuistungil kui ka kirjaliku menetluse määruses, et mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud summa on kostja vastuväide ja selle tõttu tema tõendamiskoormis ning vaatamata sellele, et kostja kinnitas, et esitab dokumendid enda töövõimetuse (menisk katki) ja varalise seisundi kohta, kostja siiski kohtule ühtegi tõendit ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat 27.04.2026 määruses, et kui kostja oma vastuväidet ei tõenda, ei ole kohtul alust elatist vähendada. Kohus peab PKS § 101 lg 1 kohaselt mõistma elatise välja PKS § 101 alusel arvutatus suuruses.
11.Kohus leiab, et eeltoodut arvestades, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuise edasiulatuva elatisena PKS § 101 alusel arvutatud suuruses 318 eurot 62 senti, millest 295 eurot 86 senti on baassumma (muutub iga aasta 1. aprillil) + 62 eurot 76 senti on 3% brutokuupalgast, millest on PKS § 101 lg 5 järgi maha arvutatud 40 eurot, mis on pool lapsetoetusest PHS § 17 lg 3 mõttes. Pooled ei ole tuginenud sellele ning kohtu hinnangul ka ei esine muid asjaolusid PKS § 101 lg-te 3–5 mõttes, mis annaksid aluse elatise välja mõista muus suuruses. Kohus on arvesse võtnud poole lapsetoetusest, pooled ei ole väitnud, et hageja viibiks kostja juures mingi osa kuust, ei ole tuginenud mastaabisäästule. Kohus leiab, et elatis tuleb PKS § 101 lg 2 kohaselt välja mõista muutuva suurusena nagu hageja on taotlenud. Kohus arvutab sissenõutavaks muutunud elatise suuruse välja kindla summana kuni 31.05.2026 ning mõistab edasiulatuva elatise välja alates 01.06.2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni xxxxxxxx. Kohus määrab, et elatist tuleb tasuda hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks jooksva kuu eest, see tähendab, et juunikuu elatist tuleb tasuda näiteks hiljemalt 1. juunil, juulikuu elatist 1. juulil. II
12.Kohus käsitleb järgnevalt eraldi hageja elatisenõuet perioodil 01.11.2024–31.05.2026. Hagimenetluses võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist (PKS § 108). Kuna hageja esitas hagi 24.11.2025, tuleb kõne alla tagasiulatuva elatise nõue
alates 24.11.2024. Kohus arvutab sissenõutavaks muutunud elatise suuruse välja kindla summana 24.11.2024–31.05.2026.
12.1.Kohus selgitab, et kostja tagasiulatuva ülalpidamiskohustuse rikkumise hindamiseks tuleb hinnata PKS § 100 lg-te 1 ja 2 järgi, kas kostjal oli kohustus täita ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel või pidas kostja hagejat vahetult ülal temaga koos elades ja tema kasvatamises osalemises Lapse elatisenõude puhul tuleb PKS § 100 lg 3 teise lause järgi arvestada vanemate kokkuleppega ettenähtut. Kui vanem on kuni kohtule lapse elatisenõude esitamiseni vanemate kokkulepet täitnud ja kokkuleppe järgi oli lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine tagatud, ei ole üldjuhul alust kokkulepet täitnud vanemalt lapse kasuks tagasiulatuvalt elatist välja mõista (RKTKo 26.06.2013, 3-2-1-78-13, p 13).
12.2.Tagasiulatuva elatise puhul tuleb arvestada sellega, et PKS § 108 eesmärk on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Tagasiulatuvalt elatist välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, arvestada tuleb vanemate kokkulepet PKS § 100 lg 3 teise lause järgi (RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082/74, p 13; RKTKo 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 12).
12.3.Kostja on leidnud, et tagasiulatuva elatise suurus peaks olema väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Kohus arvestaks kostja majanduslikku seisundit ja ülalpidamisnõude eesmärki, kuid kostja ei esitanud vaatamata kohtuistungil ja kirjaliku menetluses määruses antud selgitustele ühtegi tõendit selle kohta, et esineb PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud summa.
12.4.Kuivõrd kostja ühtegi tõendit ei esitanud, peab kohus lähtuma PKS § 101 lg 1 järgi põhimõttest, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohtu ette ei ole toodud ka ühtegi asjaolu, millest nähtuks, et kostja oleks perioodil 24.11.2024–31.05.2026 vahetult või vabatahtlikult ülalpidamiskohustust täitnud, selliseid asjaolusid ei ole ka tõendatud. Kostja on selle asemel hagi vastuses ise selgitanud, et tõendeid tal esitada ei ole (dtl 21–24) ning jätnud täiendavad seisukohad esitamata. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb selle perioodi eest välja mõista elatis PKS § 101 määras.
13.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ka hageja tagasiulatuva elatisenõude osas ning kostjalt tuleb hageja kasuks PKS § 108 kohaselt välja mõista perioodi 24.11.2024–31.05.2026 eest tagasiulatuva elatisena 5476 eurot 13 senti, mis on kujunenud järgmiselt: 24.11.2024–30.11.2024 (287,72 × 7 ÷ 30) = 67 eurot 13 senti 01.12.2024–31.03.2025 (4 × 287,72) = 1150 eurot 88 senti 01.04.2025 – 31.10.2025 (7 × 301,74) = 2112 eurot 18 senti 01.11.2025 – 31.03.2026 (5 × 301,74) = 1508 eurot 70 senti 01.04.2026 – 31.05.2026 (2 × 318,62) = 637 eurot 24 senti
14.Kohus märgib, et kokkuvõttes tuleb hagi rahuldada ning kostjalt on hageja kasuks välja mõistetud igakuine edasiulatuv elatis PKS § 101 alusel arvutatud suuruses, mis on muutuva suurusega, kuid mis on praeguse seisuga 318 eurot 62 senti kuus. Kohus lisab selgituseks kostjale, et kehtiva elatisenõude suuruse saab välja arvutada aadressil: . Kostjalt tuleb lisaks hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud elatis 5476 eurot 13 senti perioodi 24.11.2024–31.05.2026 eest.
19.Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 164 lg 1 järgi, mis sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool
oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kaldumise alused puuduvad. Kohus märgib, et kuna kostjalt mõisteti välja märkimisväärne elatisvõlgnevus, siis kostjalt ka hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmine paneks kostja veelgi raskemasse olukorda. Elatisenõude kohtule esitamiseks piisanuks ka elatise vormi täitmisest, nõuti elatist PKS § 101 alusel arvutatud summas, sisuline vaidlus puudus. Kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis märgib kohus, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.