2.Välja mõista T.X-ilt Z.N-i kasuks elatis Z.N-i täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxx) seadusjärgses miinimummääras järgmiselt: 2.1 Tagasiulatuvalt perioodil 01.10.2025-31.12.2025 ühekordse summana 905,22 eurot. 2.2 Perioodil 02.01.2026-31.03.2026 oli elatise suuruseks 301,74 eurot kuus [282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)]. 2.3 Otsuse tegemise ajal on elatise suuruseks 318,62 eurot kuus [295,86 eurot (baassumma) + 62,76 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)]. Nimetatud summas tuleb elatis tasuda perioodil 01.04.2026 kuni 31.03.2027. 2.4 Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 01. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101 lgtele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 2) suuruse muutumisel alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
2-26-55 Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik. Menetlusosaliste seisukohad
1.Hageja esitas 02.01.2026 hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagi kohaselt elavad hageja vanemad lahus alates 2025.a septembrist ning hageja elab alaliselt isa juures. 16.12.2025 saatis hageja isa kostjale ettepaneku tasuda hagejale elatist 301,74 eurot kuus. Kostja ei reageerinud ettepanekule ega pole alates väljakolimisest 01.10.2025 elatist maksnud. Hageja saab lapsetoetust 80 eurot. Hageja nõuab miinimummääras elatist alates hagi esitamisest ning tagasiulatuvalt perioodil 01.10.2025-31.12.2026 summas 905,22 eurot (3x 301,74€).
2.Kostja kirjutas 18.01.2026 ja 30.03.2026 e-kirjades, et ta pole elatise maksmisest keeldunud. Kostja sissetulek on hetkel vähenenud ning nõutav elatis on pool tema sissetulekust. Kostja on hetkel töötu ja otsib tööd. Tööle saades oleks ta võimeline maksma vajaliku summa. Kostja sissetulek väheneb kuude lõikes. Lisaks käis ta 25.03.2026 prokuratuuris sõlmimas kokkulepet (kriminaalasi nr 26278000184), mille tulemusena on ta kohustatud tasuma kohtukulud summas 975,40 eurot, mis on ajatatud 12 kuu peale. Lisaks on tal elamiskulud ja korterikulud ja tal pole võimalik täissummas elatist maksta. Kostja teatas 01.04.2026, et on nõus kirjaliku otsusega, mis puudutab hageja elatise nõuet.
3.Kohus määras asja lahendamise kirjalikku menetlusse ning andis pooltele tähtaja kirjalike lõppseisukohtade esitamiseks. Kostja lõppseisukohti ei esitanud. Hageja esitas lõppseisukohad ja jäi hagis märgitud seisukohtade juurde. Hageja märkis lisaks, et kostja väited ei anna alust elatise vähendamiseks. Kostja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid enda maksevõime hindamiseks ning kriminaalasja kulud ei olnud vältimatud kulud, vaid tegemist on kuludega, mille kostja ise põhjustas. Kohtu põhjendused
4.Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et Z.N (sünd. xxxxxxxxxx) on X.W ja T.X-i laps.
5.Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
6.PKS § 101 lg 1-2 sätestavad, et igakuine elatis ühele alaealisele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg-d 3-7 näevad ette seadusjärgse elatise arvutamise alused:
Arvutamise aluseks on baassumma, mis ühe lapse kohta on 200 eurot ning mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud
2-26-55
eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. (lg 3) Baasummale lisatakse kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. (lg 4) Elatise summast lahutatakse maha terve lapsetoetus ja pool lasterikka pere toetusest (mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel), sest selle arvelt saavad lapse vajadused juba rahuldatud (lg 5). Lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suurused on määratud perehüvitiste seaduse § 17 lg-s 3 ja § 21 lg-s 2 ja 3. Elatist vähendatakse proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. (lg 6) Kui kohustatud isik peab elatist maksma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui 3 aastat. (lg 7)
7.Hageja nõuab kostjalt elatist seadusega sätestatud miinimummääras muutuvas suuruses. Kohtu hinnangul ei pea lapse kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi põhjendama ega tõendama. Pooltel puudub ka vaidlus hageja kulude üle, mistõttu ei hinda kohus hageja igakuiste võimalike kulude põhjendatust
8.Kostja põhilised vastuväited hagile olid, et ta on töötu ega saa elatist maksta nõutud summas.
9.PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS §-i 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
10.Käesolevalt tuleb elatise väljamõistmisel teha kindlaks, kas esineb mõjuv põhjus kostjalt hageja ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks allapoole seadusega ettenähtud alammäära. 10.1 Antud juhul ei ole kostja tõendanud sellise mõjuva põhjuse esinemist, mis võiks olla aluseks elatise väljamõistmiseks allapoole seadusega ettenähtud alammäära. Kostja varaline ning perekondlik seis on kohtule teadmata, sest kostja ei esitanud kohtule andmeid ega ühtegi tõendit, milles oleks midagi märgitud eelnimetatu osas. 10.2 Kostja on väitnud, et ta on töötu, otsib tööd ja tema sissetulekuks on töötutoetus, mille kohta on kostja esitanud Töötukassa tõendi. Kostja ei saa enda sõnul elatist maksta, sest tema sissetulek on vähenenud ja ta otsib tööd. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva ja on kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka lapse vajaduste rahuldamise. Vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Eelnimetatud seisukohta on väljendanud ka Riigikohus mitmetes oma lahendites (vt nt 2-16-2343/41 p 13, 3-2-1118-12, p 15; 3-2-1-21-15, p 14). Töötuks olemine ei vabasta kostjat elatise maksmise kohustusest. Kostja on töövõimeline inimene, kellel tuleb leida töö ning hakata panustama hageja ülalpidamisse. See, et kostja on töötu, ei tähenda, et kostjal lapse
2-26-55 ülalpidamiskohustus puudub. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis PKS § 101 sätestatud ulatuses.
11.Hagimaterjalidest ei nähtu, et hageja viibiks kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Kostja vastupidiseid seisukohti ega tõendeid esitanud. Seega ei kuulu PKS § 101 lg 6 kohaldamisele. Kohus määrab elatise kindlaks vastavalt PKS § 101 lg-tele 3-5.
12.Hageja on nõudnud elatist seadusjärgses miinimummääras alates hagi esitamisest 02.01.2026. 12.1 Kohus selgitab, et hagi esitamise ajal oli ühe kuu elatise suurus 301,74 eurot (baassumma 282,31 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast ehk 59,43 eurot, millest tuli maha lahutada pool lapsetoetusest ehk 40 eurot) 12.2 Otsuse tegemise ajal on ühe kuu elatise suurus 318,62 eurot (baassumma 295,86 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast ehk 62,76 eurot, millest tuli maha lahutada pool lapsetoetusest ehk 40 eurot). 12.3 Kohus mõistab elatise hageja kasuks seadusjärgses miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus mõistab elatise välja muutuvas suuruses, mis tähendab, et elatis muutub iga aasta 01. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3, 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
13.Hageja nõuab elatist ka tagasiulatuvalt 07.10.2025-31.12.2025. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja tagasiulatuv elatise nõue on põhjendatud. Kostja ei ole hageja ülalpidamiskohustust enne hagi esitamist täitnud. Tagasiulatuva elatise mõistab kohus hagejale välja ühekordse summana 905,22 eurot (301,74€ x 3 k).
14.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 445 lg-le 1 määrab kohus kindlaks otsuse täitmise korra. Kohus määrab, et kostjal tuleb hageja kasuks välja mõistetud elatis (sh tagasiulatuv elatis) maksta hageja isa pangakontole. Igakuine elatis tuleb tasuda iga kuu 5. kuupäevaks makseselgitusega „Z.N-i elatisraha ja kuu, mille eest elatist tasutakse“. Tagasiulatuv elatis tuleb tasuda ühekordse maksena makseselgitusega „Elatis tagasiulatuvalt“. Menetluskulude jaotus
15.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ning palunud oma menetluskulud välja mõista kostjalt. Kohus leiab, et ei esine asjaolusid TsMS § 164 lg 1 2 ja lg 3 mõttes, mis tingiksid menetluskulude jaotuse muul viisil kui jätta kulud poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud seega poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.