Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses

HAGIAVALDUS JA SELLE PÕHJENDUSED

päeva=25,30 eurot); 2015.a. jaanuari eest tasutud vähem 147,47 eurot ning lisanduvad viivised 16.02.2015.a. kuni 25.09.2015.a. summas 163,69 eurot (147,47 eurot x 0,5% x 222 päeva=163,69 eurot). Kokku võlgnevus ja viivis – 802,71 eurot. Üüriraha nõue kuni üürlepingu lõppemiseni: 02.02.2015.a. – 01.06.2015.a. – 4 kuud x 70 eurot = 280 eurot. Kokku üüriraha nõue kuni üürilepingu lõppemiseni – 280 eurot Korteri koristusteenus: Kostja lahkus hageja korterist, tekitades suure hulga kahjusid ning jättis korteri koristamata. Vastavalt üürilepingu punktile 4.2.9. on hagejal õigus tellida koristusteenus koristusfirmalt. Hageja hinnangul maksab antud teenuse tellimine koristusfirmast ca 100 eurot. Korteri koristusteenus – 100 eurot. Leppetrahv korteris suitsetamise kohta: Hageja ja kostja leppisid üürilepingu punktis 4.2.1. kokku, et eluruumides suitsetamisel on kostja kohustatud hagejale tasuma 100 eurot iga rikkumise eest. Suitsetamist tõendavad fotod enne üürile võtmist kostja poolt ja fotod peale kahjude avastamist hageja poolt. Lisaks tugev suitsulõhn kogu korteris. Leppetrahv korteris suitsetamise kohta – 100 eurot Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevus kogusummas 1471,71 eurot, samuti lisanduva viivise (0,5% päevas põhinõudelt) kuni kohtuotsuse täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. (k. 1, tl. 19-79)

KOSTJA VASTUS

väärtusega 100 eurot jäi hageja valdusesse ning hageja pidi tasuma vanni vee lekke kõrvaldamise eest 10 eurot tasaarvestama ka nimetatud võla osa. Kokkuvõtteks kostjal puudub nimetatud perioodi eest võlgnevus ning vastupidiselt on hoopis hageja kostjale võlgu 102,53 eurot. Kostja esitab vastuväite hageja viivisearvestusele, mis on vastuolus hea usu põhimõttega ning ületab väidetavat põhivõlgnevust, sh ka nõue välja mõista viivis väidetava kohustuse täitmiseni. Kostja märgib, et olukorras, kus üürileandja ei täida oma kohustusi, on üürnik õigustatud jätma oma kohustused samuti täitmata. Väide, et kostjal on tasumata üüriraha perioodil 02.02.2015.a kuni 01.06.2015 280 eurot on vale. Kostja on 14.01.2015.a üürilepingu kehtivalt üles öelnud ning tal puudub kohustus tasuda üüri peale lepingu lõppemist. Puudub vaidlus, et hageja on ülesütlemise avalduse kätte saanud ning kostja seisukohalt on ülesütlemiseks täidetud ka materiaalsed eeldused. Nimelt, kostja on lepingu üles öelnud, saades aru, et üürileandja ei soovi asja puuduseid (eelkõige toatemperatuur) likvideerida. Kostja korduvalt palus seda teha, kuid tulemuseta ning lõpetas lepingu, kuna selle sihtotstarbeline kasutus ei olnud võimalik. Eeltoodud puudused olid varjatud, kuna seadmeid sai kontrollida alles asudes neid kasutama. Toatemperatuuri puudus tuli ilmsiks peale seda, kui asuti korterit kütma ca oktoobri kuus ning kui novembri kuuks olid lahendatud katlaga seotud probleemid, sai selgeks, et eluruumil on olulised külmalekked ning selgus, et naaberkortereid ei köeta. Kuna hageja midagi ette ei võtnud, öeldigi leping mõistliku aja jooksul üles (VÕS § 313, § 314). Kostja esindaja selgitas hagejale olukorda täiendavalt 04.02.2015.a ja teatas, et kuna hageja ei ilmunud eluruumi üle võtma, on korteri võtmed antud hoiule JeweLex Advokaadibüroole. Paluti kõik teated edastada esindajale ning teatada, kuhu edastada võtmed. Vastav teade saadeti hagejale korduvalt 16.02.2015.a. Hageja ei ole vastanud ega saatnud ühtegi kirja ega teadet. Kostja on seisukohal, et hageja käitumine on hea usu põhimõtte vastane ning olukorras, kus üürileandja ignoreerib teateid puudustest, ei võta üle lepingu lõppemisel valdust ning ei aktsepteeri ka üürniku poolt puuduste likvideerimist, ei ole kuidagi aktsepteeritav väidetav viivitusest tulenev nõue. Lisaks on hageja ise väitnud, et 05.04.2015.a võttis korteri valduse lõpuks üle, kuid samas nõuab üüri jätkuvalt kuni juunikuuni 2015.a. Kostjal on väidetavalt võlgnevus korteri koristusteenuse eest 100 eurot (hinnanguliselt). Nõue on põhjendamatu ning tõendamata. Kostja lahkumisel oli eluruum korras ja ei vajanud koristust. Arvestades, et hageja on asunud kostjat süüdistama kostjaga mitteseotud kahjudes, ei ole ka antud väide usaldusväärne. Lisaks on hageja esitanud ka leppetrahvinõude suitsetamise eest. Kostja märgib, et ta ei suitseta ega oleks saanudki seda teha. Teiseks olidki ruumis väidetavad suitsetamise tagajärjed ning need võisid olla põhjustatud hoopis gaasikatla eelnimetatud probleemidest. Kostja väidab, et antud eluruum on külmaperioodil ohtlik inimese tervisele, kuna ei võimalda tagada nõuetekohast sisekliimat. Lähtudes ülaltoodust palub kostja jätta hageja hagi rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja esindaja esitas taotluse võtta tsiviilasja materjalide juurde tsiviilasja nr. 2-12-41659 materjalid, kuna antud toimiku alusel soovib kostja tõendada, et antud eluruumi seisund oli kostjale üleandmisel juba väidetavate kahjustustega. Samuti esitas kostja taotluse tunnistajate O. L. ja K. G.`i ülekuulamiskeks. (k. 1, tl. 94-125). 27.05.2016 esitas kostja esindaja taotluse täiendavate tõendite lisamiseks. Kostja palub lisada gaasikatla hooldust teostanud isikute selgitused, tõendamaks, et kostja poolt üüritud eluruum oli eluohtlik, seega oli üürilepingu ülesütlemine põhjendatud (k. 1, tl. 143-150).

KOHTUISTUNG

asemele ja esitas ühendamise arve. Arve 125 eurot on ebamääraselt suur, seal oli mõni plastmasstoru ja mõned ühendused. Hageja pesumasin oli töökorras, siiani ei ole kellelgi pretensioone olnud. 27.05.14 oli sõlmitud üürileping, korteris on gaasikatel, ta tegi sooja vett, valmistas süüa, üürile võtmise ajal ei olnud gaasikatlaga probleeme. Kostja andis rikkest teada 6.oktoobril, hageja teavitas, et ta võib teha kulutuse 20 eurot ja kostja lasi selle ära puhastada, hiljem selle gaasikatlaga mingeid probleeme ei olnud. Hageja maksab korteri pealt tulumaksu ja ta soovis, et kulutuste kohta esitatakse ka arve. Hageja andis teada, et kostjal ei ole õigus tasaarveldada kulusid, kostja peab maksma maksud ja hageja tasub ise vastavalt arvele kulutused tema arveldusarvele. Kostja hakkas omavoliliselt ise summasid maha võtma, sellest need võlgnevused tulidki. Need summad, mis olid kooskõlastatud, selle oleks hageja ära tasunud. Kui kostja oleks kooskõlastanud pesumasina ühendust, oleks hageja ütelnud, et see summa on liiga suur, kostja tegi omavolilisi otsuseid seal korteris. Peale kostja lahkumist jäi kostja pesumasin korterisse, see on hästi vana, hageja pesumasinat seal korteris enam ei olnud. Hageja pesumasin ei olnud rikkis, kostja viis ära töötava ja tunduvalt uuema pesumasina, kostjal oli vale arusaam, et poolautomaatne pesumasin peab olema toruühenduses. Kostja andis külmiku mittetöötamisest teada alles novembris, üürile anti korter mai lõpus. Kas see on mõistlik teavitamise aeg, kui tal pole 6 kuud külmkappi. Kirjalikult anti teada ja sellele hageja ka vastas. Gaasikatel oli vajalik sooja vee tegemiseks ja pliidi kasutamiseks. Tekkis probleem, hageja vastas samal päeval ja kohe puhastati ära. Hiljem ei olnud gaasikatlaga probleemi. Üürilepingu sõlmimise ajal oli kõik töökorras: pesumasin, külmik, gaasikatel. Antud korterit on 5 aasta jooksul üürinud Jõhvi vangla vaimulik. Põhinõue on üüritulu. Sellest summast viivis on 460,24 eurot. Praegu käib seal remont. Korter oli vastuvõtmise ajal väga räämas, lepingus oli, et tuleb üle anda puhas korter. Viivise % on lepinguliselt kokku lepitud, kostja on lepinguga tutvunud, kui kostja poleks viivitanud üüri ja muude nõuete tasumisega, poleks viiviseid tekkinud. Hageja teatas korduvalt, et kostja peab maksma vastavalt lepingule ja hageja ise kannab kokkulepitud summad kostja arvele. Hageja ei saanud kostjale tasuda, siis oleks tekkinud topelt tasumine, kus kostja on ise võtnud maha ja hageja peab veel juurde maksma. Hageja vastas 6. novembril, kui oli gaasi probleem, külmikuga probleeme ei olnud, see on kostja enda poolt tekitatud kahju. Pesumasina osas võttis ta ise omaalgatuslikult otsuse vastu, et 120 eurot on hagejale sobiv, miks ta ei kooskõlastanud pesumasina asja. Kostja võttis 125 eurot omaalgatuslikult üürist maha. 40 eurot kostja kooskõlastas hagejaga, 125 eurot pesumasinale on kostja enda otsustatud, seda tööd oleks saanud teha odavamalt. Väljakolimise probleem oli madal temperatuur, hageja vaidleb sellele vastu, kostja teostas mõõtmised, kuid hagejat sinna juurde ei kutsutud. Seda mõõtmist ei saa aktsepteerida, võib-olla sellel hetkel oli aken lahti või gaasikatel miinimumi peal. Kostja otsis põhjust, et korter üles öelda, kostja teadis, et hageja viibis poolteist kuud Aasias, so 18.november kuni detsembri lõpp. Kostjal oli detsembris elektrikatkestus, korteriühistu väidab, et majas pole probleemi olnud. Kostja tunnistab, et temperatuur langes peale seda elektrikatkestust. Põhiline kirjavahetus toimus 14-15 detsember, hagejal polnud internetiühendust. Kostja väitis, et probleem tekkis peale elektrikatkestust, ühistu väitis, et majas ei olnud midagi, ühistu andis ka numbri, kuhu pöörduda, kuid kostja ei teinud seda. Hageja saatis korteriühistu esimehele kostja kirja edasi ja esimees E.R. vastas talle. Eesti Energia käis majas pinget mõõtmas, kuid ei leidnud midagi. Antud korteris pole midagi eluohtlikku.

2-1-2516, kus kohus leidis, et viivis, mis ületab 5 kordselt seadusest tulenevat viivist, on ebamõistlik, tookord oli jutt viivisest 0,1%, antud juhul on tegemist 0,5%. Viivise määr on ebamõistlik, seda ei saa kohaldada. Esindaja leiab, et hageja tegutses hea usu põhimõtte vastaselt, kui oli probleem, siis hageja ise sellega tegeleda ei soovinud. Hageja soovis, et kõik oleks ametlik, eratöömehed teeks odavamalt ilma käibemaksuta jne. Kui oli vaja midagi teha, kostja teatas sellest hagejale, tegi selle oma kuludega ja saatis andmed edasi, mingit hüvitamist ei toimunud ja kostja oli kohustatud tasaarvestama tema poolt tehtud kulusid. Hageja hakkas kauplema juba tehtud kulutuste osas, polnud kostja kohustus neid töömehi otsida ja kõrvaldada puudusi. Järgmine probleem oli see, et korter ei pea sooja. Aknal olid sellised pilud, mis olid kaltsudega kinni topitud, tunnistajad saavad selle kohta tunnistusi anda. Korterit vaatamas käies oli kostjal ema kaasas ja üks tunnistajatest. Üks tunnistajatest on kostja ema, kes peaaegu iga päev käis seal ja teine on kostja hea tuttav. (k. 1, tl. 153-166).

ASJA EDASINE KÄIK

vastavad kulud tõesti ka kanti. Kostja teatas, et ta ei suitseta, seda enam lapseootel ja ka lapse toitmisel, seega ei saanud ta tekitada ka vastavaid kahjustusi. Kostja jääb endiselt seisukohale, et tal puudub võlgnevus hageja ees. (k. 2, tl. 2-22).

gaasikatel vajab puhastust, siis andis hageja koheselt selleks nõusoleku kui kostja teatas summad, kui palju see maksab. Hageja kooskõlastas kostjaga 20+20 eurot, mitte 50 eurot. Pesumasina paigaldamise kohta, kus hageja soovis kostjaga paigaldamise hinda kooskõlastada, seda kostja ei saatnud hagejale ning tellis paigaldustööd omavoliliselt ning samuti tasaarveldas omavoliliselt, kuigi hageja andis korduvalt teada, et soovib teada kui palju paigaldamine maksab ning samuti andis hageja teada seda, et kostjal ei ole õigus midagi tasaarveldada, kuna kui asjad ja summad on kooskõlastatud, siis hageja teeb ise ülekande kostjale vastavalt kooskõlastusele. Seaduse järgi ei tohi tasaarveldada, kui vastaspool sellega nõus ei ole. Vastaspoolel peab jääma õigus esitada vastuväiteid.  Hageja ei nõustu kostja väitega, et korteri küttesüsteem ei taga nõuetekohast temperatuuri. Pooltevahelises kirjavahetuses kostja tunnistab, et detsembris oli eluruumis elektrikatkestus ning peale seda langes eluruumis temperatuur. Hageja ei leia, et antud juhtum oleks tekkinud hageja süül või hageja tegevuse tagajärjel. Hageja ei oska öelda, mida kostja hageja eluruumis tegi, et toimus elektrikatkestus ja gaasikatla temperatuur detsembris langes. Hageja leiab, et kostja oleks pidanud antud vea ise korda tegema. Hageja leiab, et Terviseameti tõendit ei saa arvestada, kuna hagejat ei kutsutud mõõdistamise juurde ning kostja käitumise juures ei saa kindel olla, kas kostjal oli küttesüsteem üldse sisse lülitatud või oli miinimumi peale keeratud. Samuti võis enne mõõdistusi kostja aknaid lahti hoida, jne. Seoses sellega ei ole antud mõõdistustulemused usaldusväärsed.  Hageja ei nõustu kostja põhjendustega tasumiste, tasaarvelduste ja muude võlgnevuste kohta ning jääb oma nõude juurde. Kostjal ei ole õigus tasaarveldada summasid, mida ei ole eelnevalt kokku lepitud. Hageja ei ole tasaarveldusega nõus olnud ning on andnud sellest korduvalt kostjale ka teada.  Hageja ei nõustu kostja seisukohaga viivisemäära suuruse kohta. Kostja on täiskasvanud inimene ning tutvunud enne eluruumi üürile võtmist lepinguga ja lepingus olevate tingimustega ning neid tingimusi lepingut allkirjastades aktsepteerinud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivisemäära suuruse osas. Antud protsent on tavapärane eluruumi üürilepingutes. Hageja jääb oma esialgse nõude juurde. Hageja oli kostjale üle andnud heas korras eluruumi, koos kõikide toimivate kommunikatsioonidega (k. 2, tl. 25-29).

KOHTUISTUNG

külaskäik korterisse alles aprilli alguses. Korteri seisund polnud selline, nagu oli piltidel näha ja tunnistaja ütlustest selgus, et kostjale etteheidetud amortisatsioon oli juba enne olemas. Ka eelmine üürnik väitis olevat samad probleemid. Esindaja palub jätta hagi rahuldamata, menetluskulud välja mõista hagejalt ja viivised VÕS § 113 lg 1 märgitud määras. Kostja esindaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja summas 1012,50 eurot. Esindaja märkis, et lisanduvad 12.09.2016 kohtuistungiga seotud menetluskulud. Hageja esindaja K. V. kostja taotlusega ei nõustunud. Esindaja märkis, et kostja ema võib käia igal ajal seal, oluline on, millal teada antakse, pool aastat hiljem siis antakse teada. Peale elektrikahjustust tekkis kütte langus, see oli kostja enda tegevuse tõttu. Korteriühistu esimees andis numbri, kuhu helistada, kostja ei võtnud ühendust. Tegemist oli tähtajalise lepinguga, hageja ei tea, miks kostja tahtis elukohta vahetada, see ei olnud seotud eluruumi puudustega. Ventilatsioonišaht vannitoas - tunnistaja väitel paistis see läbi, vannitoa seinad ei ole välisseintega seotud, seega ei saanud sealt õue paista. Aknalaudade alla topitud riided - nad ei ole sellest teadlikud, et sinna oleks midagi topitud. Külmiku töötamise kohta oli väga segane ütlus, et kostja käis ema juures, ema andis sööki kaasa. Külmiku mittetöötamisest anti teada 10. novembril. Kostja kirjutas detsembris, et peale elektrikatkestust temperatuur langes. Kui ta oli seal midagi teinud, siis ta pidi ise selle ära lahendama. Gaasikatlal on juhe, mis läheb elektripistikusse. Ta kolis välja, ta lülitas gaasikatla üldse välja, selle tagajärjel külma tõttu purunes ka köögiradiaator. Kõik olid välja lülitatud ja temperatuurid maas. Sama oli ka siis, kui ta mõõdistusi lasi teostada, kraanid olid maas, selle tõttu tulid seal sellised temperatuurid. Kui külmik poleks töötanud, ta oleks andnud sellest algusest peale teada. Pole loogiline, et 5 kuud külmik ei tööta ja sellest teada ei anta. Tunnistaja väitis, et kostja on rase ja tal pole võimalik mujal üürida, see on kõik otsitud põhjused, see oli hea korter, hubane, valge. Probleem, mis detsembris gaasikatlaga tekkis, kostja ise väitis, et see tekkis detsembris peale elektrikatkestust. Hageja on eraisikust üürileandja, vastavalt seadusele hageja maksab tulumaksu. Mis puudutab tehtud kulutusi seal, omavoliline pesumaina ühendamine, seda hageja ei aktsepteeri, kostja ei leppinud kokku antud kulus, korteris oli toimiv pesumasin olemas. Tagajärjeks oli see, et hageja pesumasin viidi korterist minema. Tasaarveldused - hageja andis teada, et hageja pole tasaarveldusega nõus, vastavalt VÕS § 198 tuleks teha tasaarvelduse avaldus, hagejal olnuks õigus esitada vastuväiteid, seda hageja pole saanud teha. Suitsetamine - seal kõik haiseb, praeguseni diivanid haisevad suitsu järgi. Korter oli väga räämas, seda kindlustus ei korvanud, see on lepinguline nõue. Omavastutust 60 eurot poleks olnud, kui poleks tekitatud selliseid kahjustusi, nagu tekitati. Alusetust rikastumisest ei saa siin juttu olla. Kindlustusandja on kahjud fikseerinud. Omavastutussumma tuleb hagejal kanda. Korter on siiani üürile andmata, kuna kostja põhjustas hagejale väga palju aja ja otsingukulu. Hageja avaldas soovi 15. veebruaril sinna vaatama minna, küsides, kas kostja viibib kodus, aga hageja vastust ei saanud, iga siiasõit on hagejale suur kulu. Hageja jääb oma nõude juurde. Eluruum oli üleandmisel heas seisundis, kommunikatsioonid töötasid. Menetluskulud jätta kostja kanda. Esindaja palus paar päeva aega menetluskulude esitamiseks. Tunnistaja K. G. andis ütlusi, et nad on kostjaga head sõbrad. Tunnistaja ütluste kohaselt oli selles korteris väga palju puudusi. Esmapilgul polnud seal midagi viga. Esimene kord, kui ta sinna sattus, nägi, et vanni kate oli ebameeldiv. Ventilatsiooni kohast oli näha õue. Kui tulid külmad ilmad, siis ta märkas, et aknalaua all olid näha vahed, mis olid kinni topitud mingi materjaliga, aga nad läksid õue. Esimest korda nad ei pannud tähele, kuid kui tulid külmad ilmad, siis märkasid. V. helistas talle novembris, et midagi on viga gaasikatlaga. V. ütles, et oli oma vanematel külas ja kui tagasi tuli, siis gaasikatel ei töötanud. Selle probleemi tõttu ta kutsus korterisse meistri, kes tegi kindlaks, et katel ei tööta. Samuti oli probleem külmikuga, ostsid toitu, jäätist, panid külmkambri, kuid jäätis sulas, külmkapp nagu ei töötanud. Selle tõttu, et külmik ei töötanud, kostja vanemad viisid ta enda juurde, ema tegi süüa ja andis talle kaasa. Hiljem nad ostsid uue külmiku. Vanniga oli probleem, vanni ja seina vahel oli vahe, kui nad käisid vannis, läks vesi põrandale. Selles küsimuses olid läbirääkimised omanikuga, kas nemad

maksavad remondi või maksavad nad ise. Suures toas oli lagi kollakas. See korter ei olnud selline nagu oli kirjeldatud. V. ütles, et lähme vaatame korterit, pidi hea korter olema, koduleheküljel oli seda teistmoodi kirjeldatud. Kuna V. oli lapseootel, siis polnud tal teist võimalust ja ta pidi korterisse kolima. Suvel käis tunnistaja seal mitu korda nädalas, talvel võib olla 1 korra nädalas. Talvisel ajal oli korter väga külm, igal juhul temal oli ebameeldiv seal olla. Laps oli kogu aeg paksult riides, tal olid kindad käes ja sokid jalas. V. elas seal korteris vähem kui aasta. Ta kolis välja talve lõpus. Põhiline väljakolimise probleem oli see, et oli väga külm ja hageja alguses reageeris, kuid hiljem enam probleemile ei reageerinud. Tunnistaja on erialalt automaatikainsener. Seal oleks tulnud esimese asjana küttesüsteem korda teha, siis tulnuks vaadata, miks puhub seinte alt. Aknalaua all seinas olid vahed ja sinna olid topitud mingid kaltsud ja sealt puhus tuul läbi. Kostja ei suitseta. Tunnistaja suitsetab, kuid korteris ta ei suitsetanud, kuna seal oli laps. Ta ei näinud kedagi korteris suitsetamas. Kui ta läks korterisse, nägi, et laed olid kollased. Ta sattus sinna esimest korda juunikuus, kohe kui kostja hakkas üürima. Kostja ütles, et korter ei vasta nõuetele, kui tekkisid probleemid katlaga. Katlaga tekkis probleem detsembris (k. 2, tl. 36). Hageja V. H. ütluste kohaselt tahtis kostja teostada ekspertiisi, kuid ei andnud talle sellest teada. Kostja oleks pidanud nendega kooskõlastama ekspertiisi aja, ta teostas ekspertiisi ilma nendeta. Radiaatorid olid maha keeratud. Nad ei tea, mida kostja seal korteris tegi. Mida tegi kostja detsembrikuuni väidetavalt külmas korteris. Ekspertiis tehti jaanuari alguses, see on vastuolus, ekspertiisi juures peavad olema mõlemad osapooled. Inimene sai teha toitu gaasipliidiga ja tarbis vett, mis on soojendatud gaasikatlaga. Radiaatorid olid kõik maha keeratud. Kui külmik võtta välja ja näiteks koristada tagant, siis freooniga toru võib saada kahjustada, freoon voolab välja ja siis külmik enam ei külmetagi, see võis kostja tegevusest olla põhjustatud. Korter oli väga heas korras. Vanni ja seina vahel oli avaus, see oli nii ja nad tegid ettepaneku, küsisid, kui palju maksma läheb, kostja ütles 10 eurot, see maksti ära ja kostja tegi selle ava kinni. Nende poolt polnud ühtegi asja jäetud tegemata. Korter oli samane nagu fotodel. Kostja V. P. hagiga ei nõustunud. Kostja teatas, et see on hageja väljamõeldis, et tema külmikut kahjustas. Kui ta elas seal üksi, siis ta peaaegu ei kasutanud külmikut. Kui novembris tuli mees majja, siis tekkis vajadus külmiku järgi. (k. 2, tl. 33-46).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

sihtotstarbelise kasutamise või piirab seda olulisel määral. Üürnikul ei ole õigust nõuda puuduse kõrvaldamist, kui üürileandja asendab puudusega asja mõistliku aja jooksul puudusteta asjaga. Üürnik võib puuduse või takistuse ise kõrvaldada ja nõuda selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, kui üürileandja on puuduse või takistuse kõrvaldamisega viivituses või kui asja puudus või takistus piirab asja sihtotstarbelise kasutamise võimalust üksnes ebaolulisel määral. Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. VÕS § 296 lg 1, 2 kohaselt, üürnik ei pea maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid ajavahemiku eest, mil üürnik ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu või seetõttu, et üürileandja ei andnud asja tema kasutusse. Kui asja sihtotstarbele vastava kasutamise võimalus on käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu üksnes vähenenud, võib üürnik alandada üüri puudusele vastaval määral puudusest teada saamisest kuni puuduse kõrvaldamiseni kestnud ajavahemiku eest.

et korteri vabastamise ja vastuvõtmise vahel oli piisavalt pikk aeg – 2 kuud, seega ei ole hageja tõendanud, et kõik aktis märgitud kahjustused on kostja tekitatud ja/või tekkinud kostja süül. Pealegi on nimetatud kahjud (kui nad olid tekkinud) hagejale hüvitatud kindlustusfirma poolt ning antud kahjud ei ole käeoleva vaidluse esemeks.

teostatud tööde maksumusest. Kostja teavitas hagejat ka sellest, kui palju ta mingi teenuse eest maksis. Mis puudutab väidetavalt kostjaga seotud probleeme (konid varikatusel, välisukse vedru), siis antud probleemid ja nende seos kostjaga ei ole dokumentaalselt tõendatud. Hageja väide selle kohta, et kostjal puudus hageja nõusolek pesumasina paigaldamiseks on ümber lükatud hageja enda sõnadega selle kohta, et "ta on nõus, kui pesumasin jääb ka pärast korterisse" (k. 1, tl. 107). Poolte poolt esitatud kirjavahetusega on tõendatud ka see, et hageja ei soovinud tegeleda kostja poolt teatatud probleemidega (sh varjatud puudustega, mis ilmnesid alles hiljem, eluruumi kasutamise ajal või tekkisid eluruumi kasutamise käigus), jättes probleemide lahendamise ja ka vastutuse täies ulatuses kostja kanda.

04.07.2016 seisukoht (kogumaht 4 lk, sisuline maht 3 lk). Kokku osales esindaja 2-l kohtuistungil, kokku 3,0 tundi.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.