2-16-8727/21 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

1.Omega Laen AS esitas 3.06.2016.a. maakohtule hagi J Ü vastu võlgnevuse ja liisingueseme tagastamise nõudes. Hagiavalduse aluseks olevate faktiliste asjaolude kohaselt Omega Laen AS (edaspidi hageja) ja J Ü (edaspidi kostja) sõlmisid 12.08.2015 notari juures kinnistu müügilepingu, asjaõiguslepingu ja liisingulepingu (vt edaspidi lepingud, lisa 1). Lepingu esemeks oli R külas, V vallas, Saare maakonnas asuv E kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu ese on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr VVVVVV(edaspidi kinnistu). Pooled leppisid kokku, et kostja müüb hagejale kinnistu, kuid lepingu eseme otsest valdust kostja poolt hagejale üle ei anta ning kinnistu jääb kostja valdusesse (vt leping p 5.1, lisa nr 1). Samas dokumendis sõlmisid hageja ja kostja ka liisingulepingu, mille kohaselt hageja andis kinnistu kostja valdusesse ja kasutusse kuni 15.08.2025 tasu eest. Lepingu kohaselt oli tasu lepingueseme kasutamise eest kogu perioodi eest kokku 57 036,78 eurot (vt leping p 8.1, lisa nr 1). Kinnistusraamatu andmetest nähtuvalt on hageja saanud 19.08.2015 kinnistu omanikuks kande tegemisega kinnistusraamatusse (vt kinnistusraamatu väljavõte, lisa 2). Kinnistu oluliseks osaks on suvemaja, mis on ühtlasi ka kostja registreeritud elukoht (vt vastus rahvastikuregistri päringule, lisa 3). Kostja oli kohustatud tasuma kinnistu kasutamise eest 15.08.2015 kuni 15.08.2025 osamakseid vastavalt lepingu lisas olevale maksegraafikule nr 55104 (edaspidi maksegraafik, lisa 4). Vastavalt lepingu p-le 1.4 on nii hageja kui ka kostja tutvunud viidatud maksegraafikuga (vt leping, lisa nr 1). Lepingu p-de 8.3 ja 8.4 järgi oli kostja kohustatud tasuma ka intressi 18% aastas liisingusumma jäägilt. Intressi arvestamisel lähtutakse 30-päevasest kalendrikuust ja 360päevasest aastast. Hageja alustas intressi arvestamist lepingu sõlmimise päevast alates (vt leping, lisa nr 1). Maksegraafiku kohaselt pidi kostja esimese osamakse 507,48 eurot (sh liisingumakse põhiosa ja intress) hagejale tasuma 15.09.2015. Alates 15.10.2015 pidi kostja hagejale kuni 15.08.2025 iga kuu 15. kuupäevaks tasuma 468,48 eurot, sh liisingumakse põhiosa ja intress (vt maksegraafik, lisa nr 4). Lepingu p-s 8.9 on pooled kokku leppinud viivisemääras 0,5% päevas. Kuivõrd tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nii kõrge määraga viivist nõuda, lähtub hageja hagis viivise arvutamisel lepingus kokkulepitud intressimäärast. Vastavalt eelmises punktis kirjeldatule, on pooled lepingus kokku leppinud intressimäära 18% aastas. Niisiis on selles võlasuhtes ka viivisemäär 18% aastas ehk 0,05% päevas. Kostja ei ole hagejale tasunud ühtegi osamakset. Alates esimese osamakse sissenõutavaks muutumisest 15.09.2015 on kostja hagejale esitanud ainult vabandusi ja ettekäändeid, miks kostja oma lepingulist kohustust kohe täita ei saa. Kostja on pahatahtlikult viivitanud kohustuse täitmisega ja palunud täiendavat tähtaega maksete tasumiseks juba rohkem kui poole aasta pikkuse perioodi jooksul. Hageja saatis kostjale korduvalt meeldetuletusi ja palus kostjal võlgnevuse tasuda. Kostja esitas iga kord selgituse, miks makset veel tasutud ei ole. Kostja vabandas iga kord ja lubas

2-16-8727 võlgnevuse mõne päeva jooksul tasuda. Tegelikult kostja ühtegi makset ei tasunud, vaid esitas iga kord uue põhjenduse ja palve täiendava tähtaja andmiseks (vt e-kirjavahetus, lisa 5). Esialgu põhjendas kostja osamakse tasumata jätmist sellega, et pärast puhkust olid tal raskused palga laekumisega, kuid kostja lubas järgmise nädala jooksul asja korda ajada (vt kostja 18.09.2015 e-kiri, lisa nr 5 lk 8). Hageja andis kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks (vt hageja 18.09.2015 e-kiri, lisa nr 5 lk 8). Kostja kohustust ei täitnud, vaid esitas aga järjest uusi väljamõeldud põhjendusi (vt poolte e-kirjavahetus, lisa nr 5). Hageja veendus poole aasta jooksul, et kostja ei täida ka väga pika täiendava tähtaja jooksul oma kohustusi. Sellest tulenevalt saatis hageja 10.02.2016 kostjale posti teel ülesütlemisavalduse (vt ülesütlemisavaldus, lisa 6). Ülesütlemisavalduse saatmise ajaks oli kostja täielikult viivituses kuue järjestikuse osamakse tasumisega. Lepingu p 12.1.2 kohaselt on hagejal õigus liisinguleping üles öelda, kui kostja on täielikult või osaliselt hilinenud ükskõik millise maksegraafikus toodud osamakse tasumisega üle kolme kuu ja hageja on kostjale edutult andud vähemalt kahenädalase tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul võla tasumata jätmise korral lepingu üles (vt leping, lisa nr 1). Hageja on kostjale edutult andnud peaaegu kuus kuud täiendavat tähtaega. Samuti on hageja kostjat hoiatanud, et hageja ütleb lepingu üles (vt ekirjavahetus, lisa nr 5). Hageja edastas liisingulepingu ülesütlemisavalduse 13.04.2016 kostjale ka elektrooniliselt. Kostja kinnitas 15.04.2016 e-kirjas ülesütlemisavalduse kätte saamist (vt e-kiri, lisa 7). Liisinguleping on 15.04.2016 üles öeldud. Lepingu ülesütlemise ajaks 15.04.2016 oli kostja täielikult viivituses 8 osamakse tasumisega summas 661,83 eurot. Lisaks võlgnes kostja hagejale kõik intressimaksed summas 3159 eurot. Kuivõrd intressi arvutati lepingu kohaselt summa jäägilt ja kostja hagejale osamakseid ei tasunud, muutusid ka nimetatud perioodi intressimaksete summad. Vastav arvutus on esitatud edaspidi. Lepingu p 12.3.1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral on hagejal õigus kostjalt nõuda kinnistu andmist viivitamatult hageja valdusesse (vt leping, lisa nr 1). Ka lepingu p 12.8 kohaselt on lepingu ülesütlemise korral kostja kohustatud viivitamatult andma hagejale üle kinnistu valduse ja sellega seotud dokumentatsiooni (vt leping, lisa nr 1). Kostja esitas 05.05.2016 hagejale kinnituse, milles kostja lubas hiljemalt 13.05.2016 tasuda hagejale kogu võlgnevuse 33 717,57 eurot. Samas kinnitas kostja, et kui 13.05.2016 võlgnevust ei tasuta, kohustub kostja vabastama kinnistu isiklikest asjadest ja andma kinnistu otsese valduse üle hageja esindajale hiljemalt 15.05.2016 (vt kinnitus, lisa 8). Kostja ei ole hagi esitamise seisuga hagejale mitte midagi tasunud ega kinnistut hageja otsesesse valdusesse tagastanud. Lepingu p 13.1 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 10% lepingu eseme koguväärtusest (netohinnast), kui leping öeldakse üles lepingu p-s 12.1.2 toodud alusel ehk selle tõttu, et kostja on täielikult või osaliselt hilinenud ükskõik millise maksegraafikus toodud osamakse tasumisega üle kolme kuu (vt leping, lisa nr 1). Lepingu eseme netohind on 26 000 eurot (vt leping p 8.11, lisa nr 1). Leping öeldi üles lepingu p-s 12.1.2 toodud alusel ehk selle tõttu, et kostja on täielikult või osaliselt hilinenud ükskõik millise maksegraafikus toodud osamakse tasumisega üle kolme kuu. Hageja nõudis kostjalt leppetrahvi 2 600 eurot tasumist 10.02.2016 saadetud ülesütlemisavalduses (vt ülesütlemisavaldus, lisa nr 6), mille kostja sai eeltoodud asjaolude kirjelduse kohaselt kätte hiljemalt 15.04.2016. Lepingu p 13.3 järgi on kostja kohustatud tasuma leppetrahvi 10 päeva jooksul vastava nõude saamisest (vt leping, lisa nr 1). Kostja sai leppetrahvinõude kätte hiljemalt 15.04.2016. Seega on leppetrahvinõue muutunud sissenõutavaks hiljemalt 25.04.2016. Eespool toodust tulenevalt on hagejal kostja vastu põhivõlanõue 661,83 eurot, millele lisandub intressinõue ja viivisenõue ning leppetrahvinõue 2 600 eurot. Samuti on hagejal kinnistu hageja otsesesse valdusesse tagastamise nõue. Õiguslik põhjendus.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tuginedes toodud sättele, taotleb hageja kohtult lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele kostjalt ka tulevikus sisse nõutavaks muutuva viivise väljamõistmist vastavalt poolte vahel kokkulepitud viivisemäärale 0,05% päevas alates hagi esitamise päevale järgnevast päevast kuni hageja nõude täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hagis nimetatud asjaolude ja lepingu p 13.1 kohaselt leppisid hageja ja kostja kokku, et ), kui leping öeldakse üles lepingu p-s 12.1.2 toodud alusel, on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 10% lepingu eseme koguväärtusest. koguväärtus oli vastavalt lepingule 26 000 eurot, niisiis kokkulepitud leppetrahv 2 600 eurot. Hagejal on õigus nõuda kostjalt 2 600 eurot leppetrahvi. VÕS § 367 sätestab liisingulepingu ülesütlemise tagajärjed. Nimetatud paragrahvi lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse tuleb sama paragrahvi lg 3 kohaselt paragrahvi lg-s 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Pooled on lepingus kokku leppinud, et hagejal on õigus nõuda kinnistut või kulude hüvitamist (vt leping p 12.3 ja eespool kirjeldatud asjaolud, p 1.15-1.16). VÕS § 363 lg p 3 sätestab, et liisinguvõtja on kohustatud lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale. Järelikult on kostjal kohustus tasuda seni võlgnetavad liisingumaksed ja tagastada liisingu ese ehk kinnistu hageja otsesesse valdusesse. Kostja ei ole hagejale kinnistut vabatahtlikult tagastanud. Selle tõttu nõuab hageja kinnistu tagastamist kohtu kaudu. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Arvestades käesoleva kaasuse asjaolusid taotleb hageja kohtuotsuse täitmise kindlaks määramist viisil, et kostjalt võetakse kinnistu valdus ära ja kinnistu antakse hageja otsesesse valdusesse. Hageja taotleb kohtuotsuse TsMS § 467 lg 1 kohaselt viivitamata täidetavaks tunnistamist liisingueseme ehk kinnistu tagastamist puudutava nõude osas. TsMS § 469 lg 1 sätestab, et TsMS §-s 468 nimetamata otsuse tunnistab kohus poole taotlusel viivitamata täidetavaks tingimusel, et see pool annab täitmise tagatise. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab viivitamatu täitmise tagatis katma kahju, mis võib võlgnikule tekkida otsuse viivitamatust täitmisest või täitmise vältimiseks abinõude rakendamise tõttu. Hageja on seisukohal, et viivitamatust täitmisest saab kostjal tekkida kahju kõige rohkem 600 eurot. Kostja ei kasuta lepingu eset ehk E kinnistut alalise elukohana vaid ainult suvilana.

VÕS § 94 lg 1 kohaselt tuleb kohustuselt tasuda intressi vastavalt seadusele või lepingule. Lepingu p-de 8.3 ja 8.4 järgi oli kostja kohustatud tasuma ka intressi 18% aastas liisingusumma jäägilt. Intressi arvestamisel lähtutakse 30-päevasest kalendrikuust ja 360päevasest aastast. Hageja alustas intressi arvestamist lepingu sõlmimise päevast alates /t.l. 715/. Maksegraafiku kohaselt pidi kostja esimese osamakse 507,48 eurot (sh liisingumakse põhiosa ja intress) hagejale tasuma 15.09.2015. Alates 15.10.2015 pidi kostja hagejale kuni 15.08.2025 iga kuu 15. kuupäevaks tasuma 468,48 eurot, sh liisingumakse põhiosa ja intress /vt maksegraafik t.l. 19-20/. Lepingu p-s 8.9 on pooled kokku leppinud viivisemääras 0,5% päevas. Kuivõrd tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nii kõrge määraga viivist nõuda, lähtub hageja hagis viivise arvutamisel lepingus kokkulepitud intressimäärast. Kuivõrd pooled on lepingus kokku leppinud intressimäära 18% aastas on nende vahelises võlasuhtes ka viivisemäär 18% aastas ehk 0,05% päevas. Kuna kostja ei tasunud hagejale ühtegi liisingumakset, ei muutunud krediidisumma jääk. Lepingu lisaks olevas maksegraafikus /t.l. 19-20/ on intressimaksed arvutatud lähtudes sellest, et liisingusumma jääk igakuiselt väheneb. Tegelikult liisingusumma jääk ei vähenenud. Järelikult on kostja rikkumisest tulenevalt intressimakse võrreldes maksegraafikuga muutunud. Kostjal tuleb hagejale lepingu sõlmimisest 12.08.2015 kuni lepingu ülesütlemiseni 15.04.2016 tasuda kokku intressi summas 3159 eurot. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt poolte vahel kokkulepitule tuleb antud juhul viivise määraks lugeda lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna lepingus on pooled kokku leppinud intressimääras 18% aastas on viivisemäär vastavalt sellele samuti 18% aastas ehk 0,05% päevas (vastavalt lepingu p-le 8.4 lähtutakse 360 päevasest aastast - t.l. 7-15). Eelnevast tulenevalt on hagejal kostja vastu hagi esitamise seisuga (3.06.2016) lisaks liisingu põhiosa nõudele summas 661,83 eurot ja intressinõudele summas 3159 eurot ka viivisenõue osamaksetega viivitatud aja eest. Hagi esitamise seisuga on põhinõudelt kogunenud viivis hageja arvutuste kohaselt kokku summas 51,01 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tuginedes toodud sättele mõistab kohus kostjalt välja lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele, ka tulevikus sisse nõutavaks muutuva viivise vastavalt poolte vahel kokkulepitud viivisemäärale 0,05% päevas alates hagi esitamise päevale järgnevast päevast (4.06.2016) kuni hageja nõude täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Poolte vahelise lepingu p 13.1 kohaselt leppisid hageja ja kostja kokku, et ), kui leping öeldakse üles lepingu p-s 12.1.2 toodud alusel (so liisinguvõtja on täielikult või osaliselt hilinenud ükskõik millise maksegraafikus toodud osamakse tasumisega üle kolm kuu ja liisinguandja on liisinguvõtjale edutult andnud vähemalt 2 nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul võla tasumata jätmise korral liisingulepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist), on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 10% lepingu eseme koguväärtusest so 26 000 eurot. Seega on

2-16-8727 tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja on kandnud menetluses õigusabikulusid kokku summas 1 109,16 eurot (ilma km-ta). Hageja on kandnud õigusabikulusid 10 tunni ja 5 minuti eest. Õigusabi tunnitasu suuruseks on 110 eurot tunnis (ilma km-ta). Seega on hageja kandnud kokku õigusabikulusid summas 1 109,16 eurot (ilma km-ta). Hagejat esindava advokaadi poolt osutatud õigusteenus hõlmas järgmisi töid: 20.05.16 kliendi edastatud materjalidega tutvumine 1h 50m 24.05.16 kliendilt hagiavalduse koostamiseks vajaliku täiendava informatsiooni küsimine 0h 20m 21.05.16 hagiavalduse koostamine 2h 45m 24.05.16 päringud rahvastikuregistrisse ja kinnistusregistrisse 0h 30m 02.06.16 hagiavalduse täiendamine 1h 30m 03.06.16 rahvastikuregistri päringu vastusega tutvumine 0h 10m 03.06.16 hagiavalduse koostamise lõpetamine ja hagiavalduse e-toimikusse ülesse laadimine 1h 10m 07.06.16 hagi menetlusse võtmise määrusega tutvumine ja kliendile edastamine 0h 15m 21.06.16 menetluskulude nimekirja koostamine ja e-toimikusse ülesse laadimine 0h 25m 27.06.16 e-kirjavahetus kliendiiga seoses nõude osalise täitmisega 0h 15m 28.06.16 telefonikõne kohtusekretärile seoses kostja vastamisega 0h 5m 28.06.16 e-kiri kohtule seoses kostja vastusega ja tagaseljaotsusega 0h 15m 19.07.16 e-kiri kohtule seoses kostja vastusega ja tagaseljaotsusega 0h 10m 19.09.16 kostja taotluse ning kohtukirjaga tutvumine, kliendile edastamine 0h 10m 19.09.16 menetluskulude nimekirja esitamine 0h 15m KOKKU: 10h 5m Lisaks õigusabikuludele on hageja tasunud ka riigilõivu hagiavalduse esitamisel summas 600,00 eurot (riigilõivu maksekorraldus lisatud 03.06.2016 hagiavaldusele), riigilõivu 3,00 eurot rahvastikuregistripäringult ja 5,00 eurot kinnistusraamatupäringult. Seega on hageja tasunud menetluskulusid kokku summas 1 717,16 eurot ilma km-ta (1109,16 + 600 + 3 + 5 = 1 717,16). Arvestades asjaolu, et hageja on käibemaksukohuslane, saab hageja kohtumenetluses tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega taotleb hageja õigusabikulude kindlaksmääramist ilma käibemaksuta summas. Hageja kinnitab, et on kõik menetluskulud kandnud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning kõik õigusabikulud on olnud täies mahus vajalikud ja põhjendatud. Hageja taotleb TsMS § 177 lg 4 alusel, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.