nende Hageja: X (isikukood XXX; aadress xxx); Hageja lepinguline esindaja: Raili Sarapuu (isikukood: XXX; aadress xxx; e-post: xxx); Kostja: Y (isikukood XXX; aadress xxx; e-post xxx).
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud poolte X kanda.
3.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja on kostja tütar. Hageja nõuab elatist 200 eurot kuus alates täisealiseks saamisest kuni õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hageja palub elatise kanda hageja X arveldusarvele nr XXXXXXX, märkides selgituseks „elatis“.
2.Hageja on täisealine õppiv laps, kes ei ole õpingute tõttu võimeline end ise täielikult ülal pidama. Hageja omandab üldkeskharidust X Gümnaasiumis 11. klassis sessioonõppes, mis nõuab regulaarset õppetegevust ega võimalda hagejal töötada täiskoormusel ega teenida piisavat sissetulekut igapäevaste kulude katmiseks.
3.Alates 18-aastaseks saamisest laekub hagejale töövõimetoetus ligikaudu 378 eurot kuus. Tegemist on hageja sissetulekuga, mis katab osa elatusvajadustest, kuid ei kata täielikult tema tavapäraseid igakuiseid kulusid. Igapäevased elamiskulud, sh eluasemega seotud kulud, toit, kooliga seotud kulud ja muud vältimatud väljaminekud kaetakse valdavas osas hageja ema poolt. Hageja käsutuses olevad toetused ei kata iseseisvalt tema ülalpidamiskulusid.
4.Riiklik peretoetus summas 80 eurot kuus laekub hagejaga koos elavale vanemale kuni hageja 19-aastaseks saamiseni, mistõttu see lõpeb enne üldkeskhariduse lõpetamist. Peretoetuse lõppemine suurendab hageja igakuist elatusvajadust. Seega on hageja sissetulek kokku 378–458 eurot kuus, mis ei kata tema põhjendatud elatusvajadust.
5.Hageja igakuiste kulude koosseis ja suurus on järgmine:
1.Eluasemekulud:
1.75 €. Hageja elab vanemaga samas eluruumis ning katab mõistlikus osas tarbimiskulud (kommunaalid, elektri-, vee- ja küttekulud, kodumajapidamistarbed).
2.Kulutused Toidule:
2.300 €. Hageja on täisealine õppiv isik, kelle igapäevased kulutused toidule vastavad täiskasvanu keskmisele tarbimisele. Keskmine kulu on arvutatud viimase kolme kuu pangaväljavõtete põhjal.
3.Kulutused transpordile:
3.100 €. Hageja kasutab peamiselt taksot kooli ja igapäevaseks liikumiseks, kuna tervislikel põhjustel ei ole alati võimalik kasutada ühistransporti. Transpordikulu sisaldab koolis käimist (sessioonõpe kord nädalas) ning igapäevaseid lühisõite. Transpordikulu on arvestatud viimase kolme kuu väljavõtete alusel.
4.Sidekulud:
4.25 €. Kulutused mobiiltelefonile ja mobiilsele internetile.
5.Kulutused tervishoiule:
5.60 €. Hagejal on diagnoositud ATH ja autismispektrihäire ning ta tarvitab antidepressante ja muid vajalikke ravimeid. Kulud hõlmavad ravimite ostmist, võimalikke psühhiaatri visiiditasusid ja vitamiine.
7.20 €. Kulud sessioonõppega seotud õppevahenditele, printimisele, kirjatarvetele ja muudele koolitarvetele.
8.Kulutused riietele ja jalanõudele:
8.150 €. Lapse riidekulusid kajastavad nii hageja enda kui ka vanema pangaväljavõtted. Lapse pangaväljavõttel olevad riideostud kuuluvad täielikult hagejale. Vanema pangaväljavõttel on riidepoe ostud segamini nii vanema kui hageja riietega, mistõttu ei ole võimalik neid täpselt eristada. Objektiivsuse tagamiseks on vanema konto riideostud arvestatud 50/50 põhimõttel. Selliselt jaotatuna on viimase kolme kuu riidekulude keskmine olnud 325 € kuus. Tegemist ei ole püsiva
2(7)
2-25-20981 kuukuluga, vaid hooajaliste ostude perioodiga (hooajariided, jalanõud).
9.Muud vältimatud püsikulutused (loetelu):
9.50 €. Kulu hõlmab prillidega seotud kulusid ja hooldust, arvestatuna aastaseks kuumakseks. Hageja vajab prille, mille maksumus on olnud soodustuse tõttu varasemalt madalam, kuid edaspidi soodustust ei ole. Summasse on lisatud ka muud väiksemad vältimatud igapäevakulud.
6.Hageja igakuised vajadused on kokku 870 eurot, mistõttu jääb tal igakuiselt puudu 412– 492 eurot ning kostja panus ülalpidamises on vältimatu.
7.Kostja ei täida vabatahtlikult oma ülalpidamiskohustust ning hageja vajalikud igapäevased kulud (toit, transport, riided, hügieenitarbed, ravimid, õppevahendid ja muud vältimatud kulud) ületavad tema sissetulekuid.
8.Hageja hinnangul on elatise suurus 200 eurot kuus põhjendatud, kuna tema igakuine elatusvajadus on 870 eurot, sissetulekud jäävad vahemikku 378–458 eurot ning igakuine puudujääk on 412–492 eurot, millest nõutav elatis katab mõistliku osa.
9.Kostja ettepanek kolida tema juurde elama ei ole põhjendatud ega asjakohane ning ülalpidamiskohustuse täitmist ei saa siduda elukoha vahetamise tingimusega. Kostja esitatud väited tuleviku terviseseisundi ja võimaliku teovõimetuse kohta ei ole käesolevas menetluses tõendatud ning ülalpidamiskohustuse ulatuse hindamisel tuleb lähtuda hetkel kehtivast tegelikust olukorrast ja ametlikest andmetest. Elatise määramine null euro ulatuses ei ole põhjendatud, kuna see välistaks ülalpidamiskohustuse eesmärgi, nihutaks kogu koormuse ühele vanemale ning välistaks ka riigi elatisabi, kuigi hageja omandab keskharidust ega ole majanduslikult iseseisev.
10.Kostja esitatud materjalidest ei nähtu kostja tegelik maksevõime. Maksu- ja Tolliameti andmetest ilmneb üksnes ametliku tulu puudumine, kuid see ei tõenda kostja töövõimetust ega välista sissetuleku teenimise võimalust. Samuti ei tõenda esitatud terviseandmed ega fotod töövõime puudumist, vaid üksnes osalist töövõimet, mis eeldab vähemalt osalist töövõimet ja võimalust sissetulekut teenida. Seega ei ole kostja tõendanud, et tal puuduks võime osaleda hageja ülalpidamises. Arvestades hageja igakuist puudujääki ning kostja tõendamata väiteid maksevõime puudumise kohta, ei ole põhjendatud piirduda üksnes sümboolse elatisega.
KOSTJA VASTUS
11.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja märkis, et tema sissetulek on 320 eurot kuus, mis ei võimalda nõutud suuruses elatist tasuda, ning leidis, et hageja sissetulek on suurem kui kostja sissetulek. Kostja on töövõimetu ja halva tervisliku seisundiga ning tema ülalpidamisel on üks alaealine laps (13. aastane poeg Q). Kostja on nõus tasuma 50 eurot kuus, hiljem piirdus kostja nõusolekuga tasuda ühistranspordi kuukaardi eest.
12.Kostja selgitas, et tema eluasemekulu on 120-170 eurot kuus (elekter), kohtutäitur arestib 50 eurot kuus, tervisehoiuga seotud kulu ca 77 eurot kuus.
13.Kostja hinnangul on hageja igakuised kulud ülemäärased – toidukulu on 50 eurot nädalas, rõivastumise kulu ei ole põhjendatud 150 euro ulatuses kuus. Kostja leiab, et mittevajalikud on kulud kiirtoidule, taksole (tasuta ühistransport on olemas) ja sidele.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi 3(7)
2-25-20981 menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
15.Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
16.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: hageja on täisealine ning ta on kostja laps (dtl 3 - sünnitunnistus); kostja ei ole hagejale pärast tema täisealiseks saamist elatist maksnud; hageja jätkas pärast täisealiseks saamist üldkeskhariduse omandamist X Gümnaasiumis 11. klassis sessioonõppes (dtl 2 – kooli tõend); hagejale laekub töövõimetoetus ligikaudu 378 eurot kuus ja riiklik peretoetus summas 80 eurot kuus kuni hageja 19-aastaseks saamiseni.
17.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise 200 eurot kuus alates täisealiseks saamisest kuni õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
18.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (i) kostja majanduslik seisukord ei ole elatise tasumiseks piisav; (ii) hageja kulud on osaliselt ebavajalikud ja ülemäärased; (iii) kostjal on kohustus ülal pidada oma teist alaealist last; (iv) kostja on töövõimetu.
19.Riigikohus on selgitanud, et täisealiseks saanud isiku puhul saab eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Juhul kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. PKS § 99 lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (RKTKm 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p 10). Ülalt nähtub, et hageja omandab keskharidust. Nimetatud asjaolu ei ole vaidluse all, see on ka tõendatud (dtl 2). Hageja on viidanud, et osaleb sessioonõppes ning avalike andmete põhjal on tegemist õppevormiga, kus õppetegevus toimub Moodle õpikeskkonna ja tavatundide kaudu umbkaudses vahekorras 70-30. Tunnid toimuvad ühel päeval (neljapäev) nädalas. Õppekava on sama, mis teistel klassidel. Seega on iseseisva töö maht tunduvalt suurem. Eeltoodust tuleneval on hageja tõendanud, et osaleb küll õppetöös, kuid seda vaid kord nädalas ning ülejäänud aja teeb hageja õppetegevusega seoses iseseisvat tööd, mis arusaadavalt võtab samuti aega. Kohus leiab, et hageja on põhistanud, et tal ei ole võimalust õppetöö kõrvalt enesele hankida sedavõrd suurt sissetulekut, et täiendav 4(7)
2-25-20981 vanematepoolne ülalpidamine ei oleks vajalik. Seega on hagejal iseenesest õigus kostjalt ülalpidamist nõuda, kuid alljärgnevalt selgitab kohus välja, millises ulatuses.
20.Kohus märgib, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise (vt nt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13). Hageja on esile toonud, et tema elatisnõude aluseks olevad igakuised kulud on 870 eurot. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Arvestades hageja poolt esile toodud põhistusi, hageja poolt esitatud tõendeid, mis tõendavad tema kulutusi, samuti asjaolu, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ja tõendatud vajadused on järgmised: Kulu nimetus
Eluasemekulu
Hageja märgitud suurus, eurot
Kohtu märgitud suurus, eurot
Toit
Transport
Sidekulu (telefon ja internet)
7,74
Tervishoid
Kohtu kommentaar
Kulu on põhjendatud ja vajalik ning tõendatud (dtl 4755). On üldteada asjaolu, et inimesed vajavad elamiseks toitu. Kohus ei eelda, et hageja üksikasjalikult kulu koosseisu tõendab, kuivõrd see oleks ebamõistlik. Kulu suurus ei ole ülemäärane, arvestades sealjuures hageja vanust, elulaadi ja toiduainete maksumust. Pidev väljaspool kodu einestamine on luksus, mille vältimatut vajalikkust hageja ei ole põhistanud. Hageja märgib, et kasutab peamiselt taksot kooli ja igapäevaseks liikumiseks, kuna tervislikel põhjustel ei ole alati võimalik kasutada ühistransporti. Kohus märgib, et kostja on kulu vaidlustanud ja viidanud, et ühistransport on tasuta. Kohus nõustub kostjaga, et kulu on põhjendamatu. Taksosõitu tuleb pidada mugavusteenuseks olukorras, kus ühistransport on Tallinnas tasuta. Hageja ei ole põhistanud, millised tervislikud põhjused saavad tingida vältimatu vajaduse taksoteenust kasutada. Tõend dtl 56-58. Kulu on põhjendatud ja vajalik. Kostja vastuväited on asjakohatud. Tarvidus kasutada telefoni ja internetti on kõigil inimestel ka kooliväliselt – nt kasvõi koduseks õppetööks. Kostja ei ole tõendanud, et on olemas odavamaid võimalusi hageja vajadustele vastava sideteenuse ostmiseks. Siiski on kulu tõendatud vaid 7,74 euro ulatuses. Hageja märgib, et tal on diagnoositud ATH ja autismispektrihäire ning ta tarvitab antidepressante ja muid vajalikke ravimeid. Kulud hõlmavad ravimite ostmist, võimalikke psühhiaatri visiiditasusid ja vitamiine. Kohus märgib, et kulud on tõendamata – konto väljavõttega ei ole võimalik väidetavat kulu seostada, kuna ei nähtu, mille eest tasutud on. Liiati on tegemist hageja ema konto väljavõttega, mistõttu ei saa välistada, et tegemist on (vähemalt osaliselt) ka hageja ema isiklike kuludega. Siiski on ilmne, et vastavad kulud hagejal tekivad, mistõttu loeb kohus põhjendatuks need mõistlikus ulatuses.
5(7)
2-25-20981 Hügieenikulu
Koolikohustuse täitmine
Riided ja jalanõud
Muud kulud
Kokku:
432,74
Kohus märgib, et kulud on tõendamata – konto väljavõttega ei ole võimalik väidetavat kulu seostada, kuna ei nähtu, mille eest tasutud on. Liiati on tegemist hageja ema konto väljavõttega, mistõttu ei saa välistada, et tegemist on (vähemalt osaliselt) ka hageja ema isiklike kuludega. Siiski on ilmne, et vastavad kulud hagejal tekivad, mistõttu loeb kohus põhjendatuks need mõistlikus ulatuses. Kohus märgib, et kulud on tõendamata. Siiski on ilmne, et vastavad kulud hagejal tekivad, mistõttu loeb kohus põhjendatuks need mõistlikus ulatuses. Kohus märgib, et kulud on tõendamata – konto väljavõttega ei ole võimalik väidetavat kulu seostada, kuna ei nähtu, mille eest tasutud on. Liiati on tegemist hageja ema konto väljavõttega, mistõttu ei saa välistada, et tegemist on (vähemalt osaliselt) ka hageja ema isiklike kuludega. Siiski on ilmne, et vastavad kulud hagejal tekivad, mistõttu loeb kohus põhjendatuks need mõistlikus ulatuses. Hageja märgib, et kulu hõlmab prillidega seotud kulusid ja hooldust, arvestatuna aasta peale. Hageja vajab prille, mille maksumus on olnud soodustuse tõttu varasemalt madalam, kuid edaspidi soodustust ei ole. Summasse on lisatud ka muud väiksemad vältimatud igapäevakulud. Kohus leiab, et kulu on põhjendatud osaliselt, täpsemalt 20 eurot kuus. Prillidega seotud kulu on tõendatud osaliselt – dtl 59, summa 90 eurot, jagatuna 12 kuu peale teeb 7,50 eurot.
Eeltoodu alusel loeb kohus hageja põhjendatud kulutuste suuruseks 432,74 eurot kuus. Hageja on märkinud, et talle tasutakse töövõimetoetust 378 eurot kuus ja riiklikku peretoetust 80 eurot kuus kuni hageja 19-aastaseks saamiseni, st sissetulek kokku 458 eurot kuus. Seega pärast viidatud sissetuleku lahutamist hageja tõendatud kuludest on ilmne, et hageja ülalpidamisvajadus on tema praeguse sissetuleku näol juba rahuldatud (432,74 - 458 = -25,26). Hageja ei ole märkinud ega tõendanud, et jätkab õpinguid ka pärast keskhariduse omandamist, mistõttu oleks elatisnõue võimalik teoreetiliselt rahuldada kuni õpingute lõppemiseni X Gümnaasiumis (eelduslik lõpp 2027. a suve algus). Hageja saab 19. aastaseks 2027. a alguses ning siis võiks hageja sõnul tekkida küsimus ülalpidamisvajadusega seoses lapsetoetuse tasumise lõppemisega. Kohus viitab, et PHS § 17 lg 2 sätestab, et põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta 19-aastaseks saanud lapsel on õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni. Seega tasutakse hagejale lapsetoetust kuni õpingute lõppemiseni. Kuivõrd hageja osaleb õppeasutuses kohapeal aset leidvas õppetöös vaid korra nädalas (ning ülejäänud osas on tegemist iseseisva õppega, mille teostamist on võimalik paindlikult hajutada ja planeerida), on kohus seisukohal, et hagejal ei ole takistusi iseseisvaks sissetuleku teenimiseks (juhul, kui hageja leiab, et tema igakuised kulud või soovitav elustiil seda nõuab). 6(7)
2-25-20981
21.Seoses kostja vastuväidetega märgib kohus järgmist. Kostja on küll märkinud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda, kuid kostja on jätnud 20.03.2026 kohtumääruses (kirjeldav osa, p 24 jj) toodud tõendamiskoormise täitmata ega ole toonud kohtu ette täit ülevaadet oma majanduslikust seisukorrast koos seda kinnitavate tõenditega. Kostja on tõendanud, et ta on vaid osaliselt töövõimetu, mistõttu eelduslikult peaks kostja olema võimeline vähemalt mingisugust sissetulekut teenima. Kostja esitatud asjaoludest ei saa järeldada, et kostja ei ole võimeline mistahes tasuvat tööd tegema. Lisaks ei ole kostja esile toonud oma alaealise lapsega seotud igakuiseid kulutusi, mistõttu vastav vastuväide ei ole asjakohane ega tõendatud. Seega on kostja majanduslikku seisu puudutavad vastuväited täielikult tõendamata. Siiski ei mõjuta eeltoodu asja lahendamist, kuna kohus on ülal leidnud, et hagejal puudub ülalpidamisvajadus, kuna (i) hageja kulud on kaetud hageja praeguse sissetulekuga ning (ii) hagejal on õppetöö kõrvalt võimalik endale täiendavat sissetulekut hankida.
22.Tuginedes kõigele eelnenule leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
23.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata, mistõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine
25.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuivõrd kostjal ei ole käesoleva tsiviilasja menetlusega seoses menetluskulusid tekkinud, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.