Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-16-12705

EDASIKAEBAMISE KORD

Pankrotimääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

D B esitas 23.08.2016 Viru Maakohtule pankrotiavalduse, mille kohaselt ei suuda ta oma kohustusi täita, kuna sissetulek on alla miinimummäära. Avaldaja palub välja kuulutada võlg-niku pankrot ning algatada võlgadest vabastamise menetluse. Avaldusele on lisatud Eesti Töötukassa tõend, et D B on töötuna arvele võetud alates 28.03.2016. Maksejõuetuse tekkimise põhjuste seletuskirja kohaselt tekkisid maksejõuetus, kuna avaldaja sissetulek ei kata kõiki võlgnevusi. Avaldaja sõber tegi avaldaja autoga avarii, mille tagajärjel esitas kindlustusfirma avaldaja vastu kahju nõude. Avaldaja viibis ajateenistuses ning õppis Mereakadeemias, mistõttu ei saanud raha teenida. Võlgniku sissetulekuks on toimetulekutoetus, muud vara ei ole. Võlgniku võlad on järgmised: Dormitorium MTÜ ees summas 198,70 eurot ning Swedbank PC Insurance AS-i ees summas 1294,06 eurot; summadele lisanduvad veel täitemenetluse kulud ja täituri tasud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud esitatud pankrotiavaldusega, leidis et see vastab pankrotiseaduse (PankrS) § 13 nõuetele ega esine PankrS § 14 sätestatud pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid.

2-16-12705 Pankrotiseaduse § 15 lg 2 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Vara ja võlgade nimekirjast nähtuvalt on D B vara väärtuseks 0 eurot ning võlgnikul on kohustusi kogusummas ca 1500 eurot ja võlad igal päeval suurenevad viiviste tõttu. Kohus tegi päringud vararegistritesse tuvastamaks võlgniku varalist olukorda ning veendus, et võlgnik on varatu. Toimiku materjalid kinnitavad, et võlgniku varast ei jätku kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus loeb tuvastatuks, et D B on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada D B pankrot. Vastavalt PankrS § 31 lg 5 ja lg 6 pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Pankrotihaldur Ly Müürsoo on andnud nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Võlgniku pankroti kuulutab kohus välja 6. oktoobril 2016 kell 16.00. Kohus nimetab pankrotihalduriks Ly Müürsoo ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja. Vastavalt PankrS § 18 lg 1 ja lg 3 kohus võib pankrotiavalduse tagamiseks rakendada kõiki hagi tagamise abinõusid. Pankrotiavalduse tagamise määruse täidab ajutine haldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Vastavalt PankrS § 20 lg 1 kohus võib keelata võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada. Käsutuskeelu võib kehtestada kogu või osa vara suhtes ning lähtuvalt PankrS § 21 lg 1 – 3, määrus, millega kehtestatakse PankrS § 20 lõikes 1 nimetatud käsutuskeeld, avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saadetakse võlgnikule ja ajutisele pankrotihaldurile. Kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse ärakirja viivitamatult Tartu Maakohtu registriosakonnale. Käsutuskeelu sissekandmise kohta kinnistusraamatusse, laevakinnistusraamatusse ning Eesti väärtpaberite keskregistrisse kohaldatakse vastavalt PankrS §-des 40 ja 41 sätestatut. TsMS § 378 lg 1 p 2-6 kohaselt hagi tagamise abinõud on: kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemine muusse vararegistrisse; kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine, muu hulgas lähenemiskeelu kohaldamine; teisel isikul kostjale vara üleandmise või kostja suhtes muude kohustuste täitmise keelamine, millega võib siduda ka kohustuse anda vara üle kohtutäiturile või maksta raha kohtu ettenähtud pangakontole; kostja kohustamine asja kohtutäiturile hoiuleandmiseks; täitemenetluse peatamine, täitemenetluse jätkamise lubamine üksnes tagatise vastu või täitetoimingu tü3

2-16-12705 histamine, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohus kuulutab pankroti välja ilma ajutist haldurit nimetamata ning seega tuleb rakendada pankrotiavalduse tagamise abinõusid. Pankrotiavalduse tagamiseks tuleb keelata võlgnikul vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta ning kanda kinnistusraamatusse ja teistesse vararegistritesse võlgnikule kuuluva vara käsutamise keelumärked. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. PankrS § 36 lg 6 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik võib pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Vastavalt PankrS § 91 lg 1 füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga ning võib pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

Menetluskulud PankrS § 150 lg 1 p 1, p 2 ja p 5 ning lg 2 pankrotimenetluse kulud on menetluskulud, ajutise halduri tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kõik menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta võlgniku pankrotivara kanda. Väljamaksmisele kuuluvaid kulusid pankroti väljakuulutamise seisuga ei ole. Viivitamatu täitmine PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta otsuse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.